E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on kaitstav selle põhimääruse (RT I 1995, 37, 472) alusel. Aastasadade vältel oli Toomemägi asustuse keskpunktiks. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss keskaegse Tartu piiskopiriigi keskus. Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe huvitav põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. 19
See teeb mind vägagi rõõmsaks, sest maailmas on tunnustatud vaid ainult paar Eesti ülikooli ning Tartu Ülikooli ees tuleb selles mõttes küll müts maha võtta. Lühikokkuvõte Tartu Ülikooli ajaloost: Toomemägi on paik, mille ümber tekkis Tartu linn. VIIIXIII sajandil asus praeguse tähetorni kohal eestlaste linnus, mida mainiti esimest korda kirjalikes allikates juba 1030. aastal ning see on ka Tartu esmamainimine. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss keskaegse Tartu piiskopiriigi keskus. Kui XIX sajandi alguses ülikool taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe, mida linlased tollal kasutasid karjamaana, ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Kasutatud materjal 1. Tartu Ülikool; URL = http://www
Oli oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik - õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke - pühitses kirikuid, kabeleid, altareid jm - juhtisid kirikuelu ka piiskopkonnast väljapoole jääval ordualal Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures - koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast ehk kanoonikust - kapiitel oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopiriigi juhtimisel, maaala valitsemisel - kapiitli liikmed määras osalt piiskop, osalt oli tal endal koopteerimisõigus - kanoonikutel oli õigus piiskoppi valida - kui piiskopi ametikoht jäi vakantseks, valitses kapiitel - Toomkapiitli ülalpidamiseks oli esialgu määratud piiskopi maadest ühisvaldused. Hiljem anti igale toomhärrale kasutamiseks isiklikud maavaldused. Toomhärra - peakiriku e toomkiriku vaimulikud kanoonikud. Peamine kiriklik kohustus pidulike jumalateenistuste e
1. LINNUSE AJALOOST Kuressaare alevi tekke ajendiks peetakse linnust. Piiskopilinnus ehitati muistse Kuressaare sadama vahetusse lähedusse, sadamasse viiva tee äärde. Linnus kontrollis nii teed sadamasse kui ka sadamat ennast (Aluve, 1979). Kuressaare piiskopilinnuse ehituslugu on tihedalt seotud eestlaste võitlusega ristisõdijate vastu 13. saj alguses ja eriti hiljem, 14. saj keskel. Esimesed kirjalikud teated Kuressaare linnusest pärinevad 1380. aastate algusest ning piiskopiriigi keskuseks kujunes see piiskop Winrich von Kniprode ajal (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). Paljud ajaloolased lähtuvad 20. saj algul linnuse rekonstrueerimist juntinud arhitekti Karl Rudolf Hermann Seuberlichi seisukohast, et esmalt ehitati kaitsetorn. Edasi alustati kaitsetorni ehitusega, seejärel konvendihoone (Kesküla,2015). Kuressaare linnus-kindluse ajalugu on jagatav vähemalt neljaks suureks perioodiks, mida
annaabi.ee 
