järgi, kuid sellega peeti meeles ka keisrinna Katariina Teist, kelle korraldusel Võru linn asutati ning kes annetas kiriku ehitamiseks 28 000 hõberubla.(3. www.tln.edu.ee) 4. Kirumpää piiskopilinnus Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaljuseljandikul. 4.1. Ajalugu Esimesed kirjalikud allikad Võhandu jõe kaldal asuvast tartu piiskopile kuuluvast Kirumpää piiskopilinnusest on pärit aastast 1322. Mil Leedu vürst Gediminas selle purustas. 4.2. Linnuse rajamine Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks ajalooliselt tähtsa Tartu- Pihkva kauba- ja sõjatee äärde, kust to ületas Võhandu jõe, kui olulisema loodusliku veetõkke. Tõenäoliselt oli linnusel mingi kuju olemas juba 13. Saj. lõpus. Esialgne linnus nägi välja nagu väike tornilinnuselaadne kindlustatud maja, mida peedi
Kui ei soovi ise taustauuringut teha, võib tellida ka linnaekskursiooni giidiga eesti, soome, vene või inglise keeles, mis kestab 2,5 tundi. Ekskursioon sisaldab bussisõitu (Viru-Kadriorg- Lauluväljak-Pirita) ja jalutustuuri Tallinna vanalinnas (algus Toompea lossi juurest, lõpp Raekoja ees). Pileti hind täiskasvanule on 20.00 , laps kuni 14 aastat 10.00 ja alla 6.00 aastased põnnid saavad ekskursiooni tasuta. 2. KURESSAARE PIISKOPILINNUS 2.1. Kuressaare Piiskopilinnusest Kuresaare Piiskopilinnus on ainus enam-vähem täielikult säilinud konventlinnus Liivimaal ja kogu Baltikumis. See oli üheks Saare-Lääne piiskopi residentsiks. Linnus on rajatud 13.sajandi teisel poolel. Kuigi täpselt pole teada kuna linnus rajati, on teda esmakordselt mainitud alles 1381. aastal. Kuresaare Piiskopilinnus on Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Ekspositsioon tutvustab Saaremaa ja ka Kuressaare ajalugu ning sealset loodust. Saaremaa Muuseumile pandi alus 17
.........................................................................................lk.7-9 Kokkuvõte..................................................................................................................................lk.10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................lk.11 SISSEJUHATUS Selle referaadiga räägin ühest Eestis paremini säilinud piiskopilinnusest, selle ajaloost, legendist ja mis on temast saanud tänapäeval. Haapsalu piiskopilinnus hõlmab enda alla üle 3 hektari.Haruldane on ta ka veel sellepärast ,et Haapsalu on ümbritsetud kolmest küljest merega. Linnuse vanimad osad on 1270.aastatel valminud väike linnus ja väga hea akustikaga toomkirik. Linnuse kirikutornist avaneb aga parim vaade Haapsalule ja selle ümbrusele. Räägin ka Valge Daami legendist. Augusti südaööl täiskuu paistel ilmub Haapsalu toomkiriku ristimiskabeli
Linnuse ajalugu Teadaolevatel andmetel alustati Vastseliina linnuse ehitamist Tartu piiskopkonda piirikindlustusena Maarja kuulutamise päeval 25. märtsil 1342. Siis pühitseti linnus Neitsi Maarjale ja linnust hakati kutsuma tema auks Frouwenborchiks või Frauenburgiks. Alles hiljem hakkas linnuse nimena esinema Novum castrum ehk Neuhausen ('uus linnus'), mis võib-olla tuli kasutusele, eristamaks Vastseliinat vanemast Kirumpää piiskopilinnusest. Siit ka maakeelne Vastseliina ('uus linnus') ja venelaste Novõi gorodok ('uus linnus').Kuigi Vastseliina linnus asus Tartu piiskopkonna maadel ja linnuse praeguses nimetuses on viide piiskopile, oli selle ehitamise korraldajaks ja arvatavasti ka algatajaks hoopis 1237 Mõõgavendade ordu järeltulijana loodud Liivi ordu oma 24. ordumeistri Burchard von Dreilebeni isiklikul juhtimisel.Sellel ajal püstitati nelinurkse põhiplaaniga peatorn (tornlinnus)
Sakslaste sõjalisest edust ajendatuna läksid sel ajal Riiga järvalased, kes taaskinnitasid juba varem sõlmitud, aga Madisepäeva lahinguga rikutud rahulepingut ja andsid uusi pantvange. Salatsi lahing Vastuseks Läänemaa-sõjakäigule tegid saarlased rüüsteretke Metsepolesse ja Lēdurgasse. Lēdurga preestri Godfridi initsiatiivil koguti neile vastu astumiseks kiiresti vägi kohalikest liivlastest, ülik Vesikele alluvatest liivlastest ja mõnedest Turaida piiskopilinnusest tulnud sakslastest. Sõjasalk tungis saarlaste väele kallale ja ajas nad pärast pikka lahingut põgenema. Võitluse käigus langes kroonika järgi umbes sada saarlast, lisaks saadi neid mererannal taga ajades kätte 400 hobust. Piiskoppide leping Taani kuningaga Vaatamata hiljutistele võitudele jõuti Riias järeldusele, et sõja edukaks jätkamiseks vajatakse lisajõude. Riia piiskop Albert, Eestimaa piiskop Theoderich
annaabi.ee 
