Funktsionalism suund arhidektuuris, mis seab eheitise vormi vastavusse tema otstarbega. Hellenism Kreeka ja Idamaade majanduslik-ühiskondliku korra ja kultuuri vastastikune mõju ja põimumine. Humanism filosoofiline maailmavaade, mis peab kõrgeimaks väärtuseksisiksust Industriaalne tööstuslik Kampaniil hoonest eraldiseisev kellatorn Kapiteel samba kunstiliselt kujundatud ülemine osa, mis kannab talastikku, ühtlasi orderi iseloomulikumaid osi. Katedraal peakirik, piiskopikirik mille juures asus toomkapiteel (vaimulike nõukogu) Kromlehh koosneb paljudest püstikividest ringidest Mastaba muistne haudehitis, tõenäoliselt püramiidi eelkäija. Menhir hauasammas (kuni 20m) Nekropol vana-aja kollektiivne matmispaik, Kr. Keeles nekropolis-surnute linn. Order templite juures tähendab see mõiste kandvate (sammastik) ja kantavate (talastik) osade arhtektooniliselt ja kunstiliselt tasakaalustatud konstruktsioonisüsteemi.
sõjaväes 31. Pärisori - Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega seega omada peret 32. Ruunikivi haua-või mälestusmärgid 33. Islam on üks maailmareligioonidest(araabia keeles-alistumine Allahi tahtele) 34. Koraan islami püha raamat 35. Piibel ristiusu kanoniseeritud Pühakiri 36. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses 37. Katedraal kristlik linna piiskopikirik, enamasti katoliku, anglikaani või luteriusu kirik 38. Fresko seinamaaliliik ja-tehnika 39. Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi tükkidest 40. Ikoon pühapilt 41. Absoluutne monarhia valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim 42. Feodaalne killustatus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad 43. Simoonia 44
maad. Domeen on kuninga maa, mida ta ei läänistanud. 5. Naturaalmajandus. Maksti mitte rahas, vaid natuuras. Asi asja vastu. 6. Pärisorjuse kujunemine. Sunnimaisus, kujunes pärisorjus sest nende isiklik vabadus oli piiratud ja see sarnases orjusega. 7. Kiriku korraldus varakeskajal. Rooma paavst (papa-isa) Katoliku kiriku pea. Apostel Peetrus. Piiskop korraldas usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (toomkirik). Preestri ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirkuteenusi. Ametisse pühitses preestri piiskop. Klooster eremiitide kogukond. Püha Benedictu tegi kloostri ja uued reeglid, (monte cassino klooster). Tsölibaat keeld abielluda. Misjon ristiusu lähetamine mittekristlastele. Misjonär levitaja. Abt mungakloostri juht. Abtiss nunnakloostri ülem. 8. Kirikulõhe. 1054
Kultuur kunst(kirikud, jumalate kujutamine maalides, skulptuuridel) Majandus kirikule maksti raha(kirikukümnis), indulgentskirjad, peamiselt vaesus Politiika paavst sai tugeva võimu, kõik valitsejad usklikud 10. Selgita mõisteid: paavst, piiskop, preester, katedraal, puhastustuli, patt ja pärispatt, märter, indulgents, simoonia, kirikukümnis, Avignoni vangipõli. Paavst katoliku kiriku pea Piiskop koguduse ülevaataja Preester riituste läbiviija Katedraal - piiskopikirik Puhastustuli - katoliikluse järgi mööduvad piinad, mis ootavad mõõdukalt patuseid pärast surma, enne, kui nad pääsevad paradiisi. Patt - religioosses tähenduses üleastumine või vastuhakk Jumalale. Pärispatt - kristlikus teoloogias inimese kaasasündinud patusus või rikutus. Märter - inimene, kes on usu pärast kannatanud ja hukatud. Indulgents - patukustutuskiri, mida müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Simoonia -
Frangi riigi ja paavsti koostöö tulemused: kirikukümnise kujunemine, kirikuriigi tekkimine, paavst ilmaliku valitsejana Paavstivõimu nõrgenemise põhjused: Frangi riigi lagunemine, Lääne-Euroopa killustatus. 2. Kirikukorraldus. Piiskopkond: eesotsas piiskop, kristliku maailma osa Peapiiskopkond: mitut piiskopkonda ühendav, eesotsas peapiiskop, kes korraldab usuelu talle alluvas piirkonnas Katedraal: piiskopkonna keskus Toomkirik: e piiskopikirik e katedraal Piiskop: pühitses ametisse preestrid, kõrgem vaimulik Preester: koguduse hingekarjane, ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi Sakramendid(7): 1) ristimine 2) leer 3) armulaud 4) abielu 5) preestrikspühitsemine 6) pihtimine 7) matus Visitatsioonid: külaskäigud kohalikesse kirikutesse/kloostritesse, kontrollimaks piiskopkonna vaimulike tegevust 3
*altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht – pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. *pildirüüste - reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne). *reformatsioon - oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik *klooster - on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. *reliikvia - religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega *Reval - Tallinn *Dorpat - Tartu *Pernau - Pärnu *Wesenberg - Rakvere *Fellin - Viljandi *Hapsal - Haapsalu *Oberpahlen - Põltsamaa *Weissenstein - Paide *Arensburg - Kuressaare *Ösel - Saaremaa *Dagö - Hiiumaa *Rynö - Ruhnu *Kynö - Kihnu *Reppin - Rapla *Neuschloss - Vasknarva *Hungerburg - Narva-Jõesuu *Alentakina -
kaubanduslik ja poliitiline liit. Piiskop- Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Toomkapiitel- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel Visitatsioon- Reformatsioon- oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik Pildirüüstajad- Missa- jumala teenistus(ladina keeles) Kerjusmunga ordu- Katedraal- on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. 1. Vasallide olukorra muutumine keskajal? Nende õiguslik olukord muutus üha kindlamaks. Alguses polnud lään pärandatav aga aja jooksul sai seda pärandada 1315.a. isalt pojale, hiljem 1329.a. isalt tütrele kõrvalsugulusastmes kuni 5. põlveni pärandatavaks. Nii kujunes vasallidele lään sisuliselt võõrandamatuks omandiks. Maaisandatele kuulunud õigused, nt kohtuvõim talupoegade üle, läksid 14.saj samuti üle vasallidele. 14
kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Rosett raidkivist aknaraami õietaoline kaunistus Siir kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Kuningate galerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. 7.Mis on katedraal? Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, peakirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks (ecclesia cathedralis) kirikuid, milles asub piiskopi tool 8.Millise kiriku ehitamist algatas Louis VII? Pariisi Jumalaema kiriku ehitamist. 9. Too näiteid gooti stiilis kirikutest Euroopas, kirjelda neid lühidalt! Prantsusmaal: Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik. Pariisi Notre-Dame'ile
Kehra Gümnaasium 10.a klass Helen Keller Katedraalid Ettekanne Juhendaja: õp Leili Reimann Kehra 2008 Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks ecclesia cathedralis kirikuid, milles asub piiskopi tool (kreeka keeles kathedra). Õigeusu kirikus on katedraal selline piiskoplik peakirik, milles aujärjetaguse seina juures asub piiskopiistmega kõrgendik. Eestis on neli õigeusu peakirikut ja kaks katedraali - Tallinna Aleksander Nevski katedraal ja Narva Issandamuutmise katedraal (kuni 1944. aastani).
Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle kogu euroopa. Piiskoppide ül. preestrite ametisse pühitsemine, leeritamine, kirikute õnnistamine. Kateeder jumalakoda. Katedraal piiskopikirik. Piiskop katoliku kiriku ülevaataja. Kaanon vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel piiskopi nõuandevkogu. Sinod piiskopkonna koosolek. Visitatsioon piiskop käis kirikuid üle vaatamas. Preester tegi kristalste hingehoiutööd. Kümnis maamaks 1/10 saagist. Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Kaanonik toomhärra. Katoliku õpetuse seisukohad pattude lunastamine, kristuse ülestõusmine, kõik kristuse ees võrdsed. Sakramendid e
al-Idrisi koostas maailmakaardi kus oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Firdausi (940-1020) koostas ja värsitas rahvuseepose ,,Sahneme" Nizami (1141-1209) iraani luuletaja. Mõisted: Ulemaa Islami kirikukogu Sariaat Islamiusu üks kolmest tähtsamaist raamatutest. Misjonärid (lad. k. misso lähetus) Kritluse levitajad. Piiskopid algselt kogudes ülevaatajad, neist lähtus Katoliku kiriku hierarhia. Kateeder Piiskopi jutlustamistool. Katedraal Piiskopikirik Kaanon Linna vaimulikkonna nimekiri, kuhu olid kantud madalate astmete vaimulikud, kes olid koondunud piiskopi ümber. Kanoonikud - madalate astmete vaimulikud, kes olid koondunud piiskopi ümber. Toomkapiitel Kanoonikute moodustatud piiskopi juurde kuuluv abitav ja nõuandev kogu, kooses tavaliselt 12 kanoonikust. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel.
viikingite raidkirja ehk ruunikirja kirjamärgid AASID JA VAANID viikingite jumalate perekond BASILEUS - Bütsantsi keiser METROPOLIIT - piirkondlik kirikujuht IKOON kreekakatoliku kiriku pühapilt IKONOKLASTID ikooni eitajad, pildirüüstajad IKONODUULID ikoonide pooldajad PAAVST roomakatoliku kiriku pea PIISKOP kiriku kõrgeim vaimulik, piiskopkonna juht PREESTER vaimulik, kes korraldas kirikuteenistusi KATEDRAAL peakirik, piiskopikirik VISITATSIOON kiriku kontrollimine EREMIIT üksiklane, erak KLOOSTER munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Isikud: CHLODOVECH frankide kuningas; tema juhtimisel vallutati Gallia; Frangi riik astus ristiusku KARL MARTELLI Frangi riigi majordoomus, pani piiri araablaste vallutustele Euroopas PIPPIN LÜHIKE pani aluse kirikuriigile KARL SUUR Frangi riigi valitseja; Rooma paavst kroonis
Pippini annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas kirikukünnise (kümnendik sissetulekust kirikule) Frangi riigi lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus tõid kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Kirikukorraldus Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks ning mitut piiskopkonda ühendav peapiiskopkondadeks. Piiskopid korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (nimetatakse ka toomkirikuteks). Piiskop pühitses ametisse preestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Piiskop tegi visitatsioone kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Kloostrikorralduse kujunemine Mungad ja nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või kogukondadena kloostris. Kuna eluviis ja kloostrite sisekorraldus oli üsna erinev, tõi Lääne-Euroopas sellesse ühtsust
tagasivõitmist muhamedlaste käest *skolastika- keskaja filosoofiliste õpetuste kogum *tsunft- käsitööliste vennaskond *gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas *tsunfti jänes- piraat kauba valmistaja *skraa tsunfti põhikiri *bürgermeister - rae vanema liikme või linnapea ametinimetus *raad- linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan *linnafoogd- maahärra esindaja rae juures *sündik- rae koosseisu kuuluv jurist ja seaduste tundja *katedraal- piiskopikirik *heerold- isik, kes saadeti läbirääkimiste pidamiseks vaenlase juurde *heraldika - vapindusega tegelev teadusharu.
73. Rõugemaja/hospidal/seek koht kus hoiti haigeid. 74. Vaekoda linna kaupade kaalumise ja mõõtmise hoone 75. Toomkapiitel Toomhärrad-kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimistel. kõrgem vaimulike kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost, kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. 76. Toomkirik piiskopikirik 77. Klooster kiriku, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat eluviisi. 78. Pildirüüste Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk, mis tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. 79. Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu liikmed. 80
vähesust. Sel ajal on oluline koht palvetamisel, heategevusel ja paastumisel. Hadzi - on palverännak Mekasse, mida nõuab viies islami sammas igalt täiskasvanud muslimilt, nii mehelt kui naiselt. Peamiselt tänu oma kulukusele jääb hadz paljude muslimite jaoks vaid kord elus ettevõetavaks sündmuseks. Mosee - on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaaba kivi ümber. Dzihaad on usukohustus. Katedraal - on kristlik linna piiskopikirik, enamasti katoliku, anglikaani või luteriusukirik. (Eestis toomkirik, Saksamaal ka Dom või Münster, Inglismaal Cathedral.) Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks kirikuid, milles asub piiskopi tool. Missa - on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Preester - on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks
Nad lahkuvad, saades lunamaksu ning viivad kaasa ka 8 kirikukella 16. sajand 1560 Vene väed saabuvad Liivi sõja käigus Viljandisse. Venelased vallutavad linna, linnus langeb seda kaitsnud palgasõdurite reetlikkuse tõttu 11. Mõisted raad keskaegne linnavalitsus bürgermeister rae tähtsaim ametnik sündik jurist linnafoogt maaisanda esindaja raes gild keskaegne ametiorganisatsioon skraa tsunftide põhikiri agul äärelinn seek vaestemaja toomkirik piiskopikirik toomkapiitel piiskopi nõuandev kogu adratalupoeg nende maad arvestati adramaades (III) üksjalad nende koormised olid väiksemad, sest nad pidid rajama enda talud asustamata kohta (IV) maavabad ülikute järeltulijad, nad ei maksnud makse (I) vabatalupojad koormised, mida teised tegid nemad olid raha eest vabad (II)
teha vähemalt kord elus palverännak mekasse. Koraan - on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile. Kaliif - sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitel. Sunniidid - on ülekaalukalt suurim islami haru Medresed moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Mosee islamiusu pühakoda. Mark kindlustatud ääremaa. Mark-krahv kuninga ametnik kes valitses marki. Piiskop katoliku kiriku pea Katedraal - kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Misjonärid ristiusu edasikandjad. Kanoonikud usutegelased vaimulikkonna nimekirjas. Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sakramendid on ritaalsed toimungud mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma jumala armu.
langobardidega ning majandas edukalt kirikuvalduseid- tänu millele oli kirikul tõhus sissetulek. Ta rajas kloostreid, levitas ristisku. Frangi riigi lagunemine ja Lääne- Euroopa killustus tõid kaasa kiriku ja paavstivõimu autoriteedi ajutise allakäigu, kuna valitsejad läänistasid kiriku maid ning vasallid seati kõrgetele kirikukohtadele. 6) Milline oli katoliku kiriku korraldus Lääne-Euroopas? – Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskopkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke- nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas ka visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse. 7) Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegsekloostrikorralduse kujunemisele? Kirjelda kloostrikorraldust. – Benedictus aitas tema enda loodud kloostrikorraldusega.
Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Hilise Rooma keisririigi aegsed mungad ja mõned nunnad elasid kas üksiklastena-
käsitöölised). oldermann - tsunfti või gildi vanem Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, Eesti linnadest kuulusid siia Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Lõplikult saadet Hansa Liit laiali 17.sajandil. tsunft - ühe käsitööala meistrite ühendus. skraa - (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. seek - pidalitõbiste varjupaik. leepra - pidalitõbi sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek. visitatsioon - kirikukatsumine toomkirik - piiskopikirik (katedraal) toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. toomhärra e kanoonik - toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine
ja tegeles Rooma linna kindlustamisega, rajas kloostreid, tagas kirikule hea sissetuleku, levitas usku, kirjutas ja korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule, tema autoriteet ulatus Inglismaale Paavstide autoriteeti tõstis Pippin Lühike, tema annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Tänu Karl Suurele läks kümnendik kõigist sissetulekutest kirikule. Kiriku korraldus Kogu kristlik maailm oli jaotatud piiskopkondadeks, piiskopikirik ehk katedraal, katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks, piiskop pühitses ametisse preestrid, preestrite ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi, igas kirikus oli oma preester, piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust Keskaegne kloostrikorralduse kujunemine Eremiit – üksiklased nunnad või mungad, klooster - munkade ja nunnade kogukond, mungad ja nunnad elasid kloostrites väga erinevalt ning kloostrite sisekujundus oli samuti erinev, seda
Tsunftijänes ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse Piiskop Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Toomkapiitel kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik Missa jumala teenistus (ladina keeles) Katedraal on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. TALUPOEGADE JAGUNEMINE. Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,55 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö. pidid maksma maaisandale või tema läänemeestele andameid ja kandma teokoormisi.
Krateer - segamisnõu Mõisted Katakombid maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal Orant varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga Kateeder religioosse või maise valitseja iste Kampaniil vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn Prohvet juudi usus, kristluses ja islamis jutlustaja ning ettekuulutaja Katedraal peakirik, piiskopikirik Klerikaal kiriku võimu pooldaja, kiriklane Konklaav suletud ruum Vatikani lossis. Valitakse kardinalide nõukogu seast paavst Krüpt maa-alune koobaskäik antiikajal, kiriku maa-alune kabel või matusepaik, reliikviate hoiukoht Paavst roomakatoliku kiriku pea, kellele jumaliku seaduse põhjal kuulub kõrgeim juriidiline võim kiriku üle Palverändur võtab osa palverännakust, teekonnast vaimsesse keskusesse. Sümboliseerib puhastumist, lepitust, tõusmist kõrgemale tasandile
koraalile. Rõhutas tagasihoidlikust. Pippin Lühikese annetusega sai kirikuriik. Karl Suur kehtestas muistse kirikukümnise. Frangi riigi ja Lääne-Euroopa killustatus tõi kaasa kiriku ja paavsti ajutise allakäigu. Läänistati kiriku maid. Ülikuperede piiskopiks saamine tõi kaasa püüdmatuse juhtida kirikut ka väljaspool Roomat. Kirikukorraldus. Jagatud peapiiskopkondadeks (peapiiskopid), jagunesid piiskopkondadeks (piiskopid). Piiskopkonna keskust tähistas katedraal e piiskopikirik. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Tegelikuses määras ametisse preestrid ilmalik maavalitseja. Piiskop kontrollis piiskopkonna vaimulike tegevust korraldades visitatsioone (külaskäike). Mungad ja nunnad elasid üksiklastena ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi kloostreid. Ühtsust lõid püha Benedictuse kloostrireegilid. Monte Cassino klooster Apenniini mägedes tähtsaim. Reeglite järgi oli tähtis munkade alandlikus ja distsipliin, isekusest täiesti
Neid talupoegi kutsutaksegi pärisorjadeks. 5) Kelle abil ja mis tingimustel hakkas paavstivõim Euroopas varakeskajal suurenema? Miks ta ajutiselt vähenes? Tänu Gregorius Suurele. Korraldas suhteid langobardidega ning majandas edukalt kirikuvalduseid tänu millele oli kirikul tõhus sissetulek. Ta rajas kloostreid, levitas ristisku. 6) Milline oli katoliku kiriku korraldus LääneEuroopas? Kristlik maailm oli jagatud piiskoppkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskoppkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse. 7) Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegse kloostrikorralduse kujunemisele? Kirjelda kloostrikorraldust. Benedictus oli eremiit, kes asutas kloostreid. Tuntuim oli Monte Cassino klooster. Ta kirjutas
Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks ladina keeles papa, millest kujunes eestikeelne nimetus ,,paavst". Paavstid hakkasid üha enam rõhutama enda kui püha Peetruse järglase autoriteeti ning vastutust. Kogu kristlik maailm oli juba vanast ajast peale jaotatud piiskopkondadeks, mille eesotsas piiskopid, ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks, eesotsades peapiiskoppidega, kes korraldasid usuelu neil alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal, mida nimetatakse ka toomkirikuteks. Piiskop pühetses ametisse peestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester kui koguduse hingekarjane. Tegelikult määras preestrid ametisse sageli ilmalik maaisand, kuid piiskop pidi selle valiku kindlasti kinnitama ja andma preestrile vaimuliku pühitsuse. Lisaks preestritele oli kirikus teenistuses veel vaimulikke, kes olid jumalateenistuse ajal abiks.
Tavaliselt ei asunud need vahetult haudade juures, vaid teede ääres möödujatele lugemiseks. Mälestuskivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel. Saaga Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasikantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis." Vanem Edda" Milano edikt Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur aastal 313. Katedraal piiskopikirik. ( jutlustamistool kateeder) Toomkapiitel Kanoonikutest moodustunud piirkopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sakrament rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ja mis peavad usklikele edasi andma jumala armu. Missa Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. ( Missa lähetatud, saadetud) Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Diocletianus Rooma keiser. Valitses aastatel 284-305
Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest? Tasu viisid olid teistsugused: rent ja muud maksud ja/või teotöö, talupojad ei olnud vabad ning isandal ei olnud kohustusi talupoja suhtes. Peatükk 9 313.a Constantinus Suur tunnistas Roomas lubatuks ristiusu (Milano ediktiga). 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Kateeder piiskopi jutlustamistool Katedraal piiskopikirik Kaanon linna vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Piiskopi ülesanded: *preestrite ametisse pühitsemine *ristitute leeritamine *kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine *altarite pühitsemine *kirikute ja kabelite sisseõnnistamine. *verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine.
· Rooma riigis oli neli patriarhaati: Jeruusalemm, Antiookia, Aleksandria ja Rooma · Kujunes välja kirikuorganisatsiooniline struktuur · Kiriku juht oli paavst- Rooma piiskop. Sellele pani aluse Leo I- Lääne-Rooma salakeiser 440-461 · Keiser Valentianus III kinnitas 445 Rooma piiskopi primaadi Õhtumaa üle · Paavstile järgnesid piiskopid- suuremate piirkondade vaimulikud valitsejad · Kateeder- piiskopi jutlustamistool · Katedraal-toomkirik, piiskopikirik · Eestis- Tallinnas, Tartus ja Haapsalus toomkirikud · Kanoonikud- madalamad vaimulikud moodustasid kanoonite kogu ehk toomkapiitli, reeglina oli neid 12 · Piiskopi ülesanded: o ordineerimine-preestrite ametisse pühitsemine, o koufirneerimine- leeritamine, o pühitsemine- oma õnnistuse andmine erinevatele asjadele o visiteerimine ehk visitatsioon- külastamine, ,,kiriku katsumine", kontroll vaimulike töö üle
Preester võis jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklike toiminguid. Igas väikekirikus oli oma diakon, kes lõpetabki kiriklikku hierarhiat ja on selle madalamaks astmeks. Diakon on kiriku abivaimulik; koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja. 21) Seletage mõisted: misjönär, katedraal, missa Misjonär on kristluse levitaja. Misjonärid levitasid kristluse paljudes Euroopa riikides. Katedraal on kristlik linna piiskopikirik. Missa on armulauaga jumalateenistus kirikus. Tavaliselt käivad missaga kaasas jutlus ja vaimulikud laulud, ning teised sakramendid. 22) Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi? a) haridus kõik koolid olid kiriku juures e kirikukoolid, nendes õpetati põhiliselt Piiblit ja Jeesus Kristuse elu, aga ka kirjutamist ja arvutamist ning ladina keelt. Hariduses oli oluline osa kloostritel, kellel oli oma haridussüsteem
Preester võis jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklike toiminguid. Igas väikekirikus oli oma diakon, kes lõpetabki kiriklikku hierarhiat ja on selle madalamaks astmeks. Diakon on kiriku abivaimulik; koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja. 21) Seletage mõisted: misjönär, katedraal, missa Misjonär on kristluse levitaja. Misjonärid levitasid kristluse paljudes Euroopa riikides. Katedraal on kristlik linna piiskopikirik. Missa on armulauaga jumalateenistus kirikus. Tavaliselt käivad missaga kaasas jutlus ja vaimulikud laulud, ning teised sakramendid. 22) Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi? a) haridus – kõik koolid olid kiriku juures e kirikukoolid, nendes õpetati põhiliselt Piiblit ja Jeesus Kristuse elu, aga ka kirjutamist ja arvutamist ning ladina keelt. Hariduses oli oluline osa kloostritel, kellel oli oma haridussüsteem
· Esimene Rooma paavst- apostel Peetrus · 756. Aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis · Kujunes kirikukümnis- kümnendik kogusaagist · Frangi riigi lagunemine ja Läne-Euroopa killustatud tõi kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi allakigu, uus tõus ootas paavstlust kõrgkeskajal Kiriku korraldus · Kristlik maailma jagunes piiskopkondadeks; mitu piiskopkonda ühendas peapiiskopkond · Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal · Piiskop pühitses ametisse preestrid · Preestrite ülesanne oli jagada sakramente ha korraldada kirikuteenistusi · Kirikus oli veel vaimulikke, kes olid jumalateenistusel abiks · Piiskop kontrollis oma kogukonna vaimulike tegevust tehes visitatsioone ehk külaskäike Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine- · Mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena ja moodustasid kogukondi- kloostreid · Kloostrikorraldus oli väga erinev
Viimased paganad olid luudulased 1386. Ristiusu ulatuslikum levitamine oli misjon, sai alguse Briti saarte, eelkõige inglismaal(püha Patrick). Inglismaal sai kiriklikuks keskuseks Canterbury peapiiskopkond (saare kaguosas). b) Kiriku organisatsioon Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks (mille eesotsas olid piiskopid) ja peapiiskoppkondadeks (eesotsas peapiiskopid), kes korraldasid usuelu neil ealluvas piirkonnas. Piiskopkonna kestust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (piiskopi jutlustamistool) katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks. Piiskopi pühitses ametisse preester, kelle ül oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenuseid. Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester. Tegelikkuses määras preestrid ametisse maaisand, kuid piiskopp pidi selle kinnitama ja andama preestrile vaimuliku pühitsuse. Oli ka teisi vaimulikke, kes olid abiks. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimuliku tegevust ja korraldas
• Chlodovech I, Lex Salica Kuningas nimetas ennast nii • Germaanlaste tavaõigus • Meesliinis pärimine, hiljem Frangi riigi jaotamise alus • Algab õhtumaise õiguse ristiusustamine Imperialistlik ja kristlik müüt • Maailma keskpunkt on Rooma • Maailmariik, administratiiv- ja õigusriik, ametnike hierarhia ja tsentralismiga. • Kujunev kristlik kirik oli ameti- ja piiskopikirik. Jeesus oli Peetruse ametisse määranud (“ma rajan kiriku sulle kui kaljule”), järelikult keskus Roomas. • Rooma piiskop ei saanud end siduda riigiga, ja visandas riigist sõltumatu õiguskorra. • 3.-4.sajandil astusid ristiusku paljud rooma haritlased, kellest suurem jagu olid juristid, muutus juristide kirikuks. Kiriku ja riigi kokkusaamine • 313 Milano edikt – lubatud usk, lõpetati kristlaste jälitamine
Kristlased arvasid:Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimese sõna.Pauluse meelest oleks mõeldamatu kui inimene tõstaks mässu riigi vastu. Hoo sai sisse uus vabadusemõistmine. Võrdsusest sai õhtumaise õiguse ristiusustamise teine alus. Halastuse, armastuse ja andestamise käsk kehtis eelkõige kristlaste omavaheliste suhete kohta. Tüli puhul kristlased ootasid tüli lahendamist jumala kõikeveenva ilmutusega. 2.Antiikne kirikuõigus Juba kujunev kirik oli ameti ja piiskopikirik, kuigi kogudused ülejäänus üksteisest tublisti erinesid. Rooma hoolitses, et oleks tagatud koguduse ja tema piiskopi juhtiv seisund teiste kristlaste seas.Uus kristlik legitimatsioon kinnitas, et maailma keskpunkt on Rooma. Rooma piiskop ei sidunud end üksikute riikidega ja ei sõltunud nende korraldusest. Ta visandas oma, riigist sõltumatu õiguskorra. Kirik muutus hierarhiliseks ja õiguslikuks. Kirikust sai peagi juristide kirik
Kristlased arvasid:Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimese sõna.Pauluse meelest oleks mõeldamatu kui inimene tõstaks mässu riigi vastu. Hoo sai sisse uus vabadusemõistmine. Võrdsusest sai õhtumaise õiguse ristiusustamise teine alus. Halastuse, armastuse ja andestamise käsk kehtis eelkõige kristlaste omavaheliste suhete kohta. Tüli puhul kristlased ootasid tüli lahendamist jumala kõikeveenva ilmutusega. 2.Antiikne kirikuõigus Juba kujunev kirik oli ameti ja piiskopikirik, kuigi kogudused ülejäänus üksteisest tublisti erinesid. Rooma hoolitses, et oleks tagatud koguduse ja tema piiskopi juhtiv seisund teiste kristlaste seas.Uus kristlik legitimatsioon kinnitas, et maailma keskpunkt on Rooma. Rooma piiskop ei sidunud end üksikute riikidega ja ei sõltunud nende korraldusest. Ta visandas oma, riigist sõltumatu õiguskorra. Kirik muutus hierarhiliseks ja õiguslikuks. Kirikust sai peagi juristide kirik
vastu katoliikluse vormis Olulisel kohal kristluse levikul on misjonäridel (ld k missio - lähetus), Iirimaal toimus ristiusule üleminek täiesti rahumeelselt, misjonäriks oli piiskop Patrick (390-460), tänapäeva iirlaste kaitsepühak Sakslaste ristijaks oli Püha Bonifacius (680 - 754) Katoliku kirikus kujunes välja väga kindel hierarhia: piiskop, preester, diakon Piiskopikirik e katedraal, mõned väga võimsad, teised küllalt tagasihoidlikud kirikuhooned Piiskopi ülesanded: preestrite ja diakonite ametisse pühitsemine (ordinatsioon), ristitute konfirmeerimine (kinnitamine), õli pühitsemine kiriklikeks toiminguteks, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine, vaimulik kontrollimine oma piiskopkonnas visitatsiooni käigus
prohvet - juudi usus, kristluses ja islamis jutlustaja ja ettekuulutaja. Tuntuimad juudi prohvetid olid Jesaja, Jeremeia ja Hesekiel. Prohvetid kõnelesid nii usu- kui poliitikaasjust, kaitsesid vaeseid, kutsusid sõdu vältima ja rahu pidama. Nad kuulutasid ühiskondliku võrdsuse saabumist, kui inimesed "taovad mõõgad sahkadeks" (Jesaja väljend). Nüüdisajal nimetatakse kõnekeeles prohvetiks tuleviku kuulutajat. Islamiusulised peavad prohvetiks Muhamedi katedraal - peakirik, piiskopikirik konklaav - suletud ruum Vatikani lossis. Konklaavis valib kardinalide nõukogu endi seast paavsti. Konklaavist polnud õigust enne lahkuda, kui uus paavst oli kardinalide seast valitud. Sageli lõppes valimine käsikähmlusega krüpt maa-alune koobaskäik antiikajal, kiriku maa-alune kabel või matusepaik, reliikviate hoiukoht atribuut - oluline tunnus, omadus; juurdekuuluv ese. Kunstis on atribuut kujutatavale inimesele iseloomulik tunnus, nt Heraklese lõvinahk
annaabi.ee 
