KUIDAS END VIIRUSTE EEST KAITSTA Sinu nimi Kuidas levivad viirused? • Piisknakkusena Näiteks: köha, leetrid, mumps, gripp • Vere ja muude kehavedelike kaudu Näiteks: HIV, HPV, B-hepatiit, C-hepatiit • Saastunud vee ja toidu abil Näiteks: A-hepatiit, salmonelloos, sooltepõletikud • Loomade kaudu Näiteks: puukentsefaliit, marutaud Piisknakkusena levivad viirused • Piisknakkused levivad õhu ja kontakti teel Vältimiseks: • Hoia puhtust, pese käsi • Ära aevasta ega köhi avatud peopessa või rusikasse • Gripihooajal vältida rahvarikkaid kohti • Mõnda piisknakkust saab ennetada vaktsineerimisega • Vältida kontakti haigega Vere ja muude kehavedelike kaudu levivad viirused Vältimiseks: • Kasutada kaitsevahendeid • Kasutada ühekordseid süstlaid
· Kahjutud kaaslejad ei too inimesele ei kasu ega kahju. · Vajalikud bakterid nt seedekulglas elavad bakterid, kes võtavad osa toitainete lõhustamisest. · Tõvestavad bakterid bakterid, kes inimese organismi sattudes põhjustavad erinevaid haigusi. · Haigustekitajad bakterid eritavad oma elutegevuse käigus tugeva toimega mürgiseid ühendeid ehk toksiine, mis kahjustavad või surmavad teisi organisme. Bakterhaigused · Difteeria levib piisknakkusena, kahjustab kurgu ja kõri piirkonda (võib põhjustada ka lämbumist). · Kopsupõletik levib piisknakkusena, kahjustab kopsu osasid. · Läkaköha levib piisknakkusena, kahjustab hingamisteid (võib üle minna kopsupõletikuks). · Salmonelloos levib toiduga (munad, kanaliha), kahjustab soolestiku tegevust. · Koolera levib saastunud toidu ja veega, tekitab kõhu- lahtisust ja krampe. · Botulism levib toiduga (riknenud konservid); bakter
Mumps ehk Parotitis epidemica Üldinfo Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. Haigus levib piisknakkusena nakatunud inimeselt tervele. Tavaliselt põevad haigust lapsed ja noorukid. Haigestumus on viimasel ajal oluliselt vähenenud seoses plaanilise vaktsineerimisega. Ravi on sümptomaatiline, haigus kulgeb enamasti healoomuliselt, kuid võimalikud on tüsistused.
ravimedikamentidega mõne päeva jooksul pärast haigusnähtude ilmnemist. GRIPP Gripp (influentsa) on väga nakkav viirusinfektsioon, mis haarab hingamissüsteemi. Gripil on äge algus. Pärast inkubatsiooniperioodi ühest kuni nelja päevanikurdab patsient enamasti peavalu, seljavalu, lihasevalu ning külmaväinaid. Võib kaasneda ka nohu, valulik kurk, kähe hääl, isutus, unetus ja iiveldus. Tekitajateks on kolme tüüpi gripiviirused: A, B ja C. Gripp levib piisknakkusena inimestelt inimestele aevastamisel, köhimisel või otsese kontakti kaudu. Otsest gripi ravi ei ole, aga soovitatav on voodipuhkus, piisav vedeliku tarbimine, paratsetamooli regulaarne manustamine, et hoida palavikku kontrolli all. TUULERÕUGED Tuulerõuged on laialt levinud nakkushaigus, mille korral ilmub nahapinnale iseloomulik lööve ja mida põevad peamiselt lapsed. Tekitajaks on varicella-zoster-viirus (VZV), mis on hästi lenduv ja
Gripp (Influenza) Eliis Pints 9b Kadrioru Saksa Gümnaasium Levik Levib piisknakkusena: köhides, aevastades või süljepiiskadega saastunud esemete kaudu Kindel levimispiirkond puudub Sümptomid Äkilinekõrge palavikuteke Peavalu Külmavärinad Kuiv köha Lihasvalud Silmade valguskartlikkus Ennetamine Võimalik vaktsineerida Haige tuleks isoleerida Haigetest eemale hoidmine Tervislik eluviis Ravi Kasutatakse viirusevastased ained Palaviku alandamiseks kasutatakse paratsetamooli Rohkelt tuleks juua vedelikke Tagajärjed Omandatud immuunsus
Mumps Parotitis epidemica Ülevaade · Levib piisknakkusena · Põevad tavaliselt lapsed ja noorukid · Ravi on sümptomaatiline,haigus kuulgeb enamasti healoomuliselt,kuid võimalikud on tüsistused. Tekkepõhjused ja mehhanismid · Paramüksoviirus · Kergesti nakkav,levides süljepiiskadega · Viirus tungib vereringesse süljenääre , ajukelmed ,munandid,kõhunäärve , süda Sümptomid ehk avaldumine · Peiteperiood 16-18 päeva ( kuni 3 nädalat )
PUNETISED Punetised on äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. Haigus levib piisknakkusena haigelt inimeselt sülje vahendusel. Viirus on vähenakkav, esineb puhangutena 7-12 aasta järel, enam kevadeti. Nakatunud inimene eritab viirust ja on nakkusohtlik ühe nädala jooksul enne lööbe ilmumist ja 14 päeva jooksul pärast lööbe ilmumist. Nakkusallikaks võivad olla ka lapsed, kes põevad kaasasündinud punetisi ja kelle organismis viirus võib säilida 1,5 aastat ja rohkem. Peale nakatumist on haigusel peiteperiood 11-24 päeva
MENINGI IT Kätriin Männiste MIS ON MENINGIIT? Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel Eestis on meningiidi esinemissagedus 0,2-7,3 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta. Kõige sagedamini esineb viiruslikku meningiiti Haigus lõpeb ligikaudu 10%-l juhtudest surmaga TEKKEPÕHJUSED Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid, viirused, seened ja algloomad. Haigustekitajad satuvad organismi: piisknakkusena, vere kaudu või otsesel kontaktil Kui haigustekitajad on sattunud ajukelmetele, kujuneb välja põletik SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Meningiidi algus võib olla äkiline Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on: kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ja teadvuse hämardumine. Viiruslik meningiidil ilmnevad peavalu, iiveldus ja oksendamine ning väsimus, esineb ka kuklakangestus. DIAGNOOSIMINE Vereproovist Verekülvi abil Seljaajuvedeliku uuringuga
Viirushaigused Nakatumine viirushaigustesse Piisknakkusega(gripp) Toiduga ja joogiga(kollatõbi/A hepatiit) Koevedelikega(B hepatiit/ Aids) Haigete Leetrid Leetrid on kõrge nakkavusega piisknakkusena leviv viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena nahal. Peitub kehas 10-15 päeva ja peale seda tekib 3-4 päeva kestev palavik. Lööve algab kõrvade tagant ja levib kõigisse nahapiirkondadesse. Lööve on algul roosa, hiljem punetav. Lööve kestab 5 päeva. Tuulerõuged Iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus . Palavikuga kulgev lööbehaigus.
LEETRID Edgar Solovjov Haigusest Kõrge nakkavusega viirusnakkus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena. Tekkepõhjused Haigustekitajaks on Morbilli viirus. Haigestutakse kui vaktsineerimata inimene puutub kokku nakatunuga. Viirus levib piisknakkusena. Peiteperiood Peale nakatumist esineb peiteperiood ehk aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad 1015 päeva (maksimaalselt 21 päeva). Sümptomid Tekib palavik, mis kestab 34 päeva, kaasuda võib ka köha, nohu ja silmapõletik. Tekib lööve, mis algab kõrvade tagant, levib näole, järgmisel päeval kehale ja kätele. Kolmandaks päevaks on lööve ka peopesades ja jalataldadel
Bakter ja viirushaigused stive Tuulerõuged · Tuulerõuged on äge nakkushaigus, mida põhjustab herpesviiruste rühma kuuluv Herpes varicellae-zoster viirus. · Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. Haigusnähtude taandumisel jääb viirus püsima , kust ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. ajukelmepõletik · Ajukelmepõletik ehk ajukestapõletik ehk meningiit on äge või krooniline pea- või seljaajukelmete haigus. · Meningiit on kas mädane või mittemädane ehk aseptiline. Mädase meningiidi tekitajateks on bakterid, seened või algloomad, aseptilist põletikku põhjustavad viirused,
Mumps. Mumps on kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. Selle tekitajaks on paramüksoviirus. Haigus levib piisknakkusena nakatunud inimeselt tervele. Tavaliselt põevad haigust lapsed ja noorukid. Mumps levib süljepiiskadega. Viirus eritub nakatunu organismist juba paar päeva enne ja 7 päeva peale sümptomite teket. Haiguse peiteperiood ehk aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad , on 16-18 päeva. Mumpsi sümptomiteks on palavik ning süljenääre muutub valulikuks ja paistetab. Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed,
DIFTEERIA Corynebacterium diphtheriae Mis on difteeria? Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Corynebacterium diphtheriae. Inimene on difteeriatekitaja ainus peremeesorganism. Kuidas difteeriatekitaja levib? Nakkuse allikaks on haige inimene või bakterikandja. Haigusetekitaja siseneb organismi tavaliselt ülemiste hingamisteede limaskesta kaudu ja paljuneb seal. Piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. Sümptomid ehk avaldumine Difteeriaesineb tavaliselt kurgumandlite, neelu, kõri ja hingetoru piirkonnas. Lümfisõlmed kaelal on turses ja valulikud. Esineb kurguvalu ja hääl võib muutuda kähedaks. Ravivõimalused Haigus on tavaliselt nii raske, et ravi toimub intensiivravi osakonnas. Ravi aluseks on antitoksiin, millega muudetakse kahjutuks veres olev difteeriatoksiin. Ravitakse antibiootikumidega. Ennetamine
Tuulerõuged on laialt levinud nakkushaigus, mille korral ilmneb nahapinnale iseloomulik lööve. Põevad peamiselt lapsed, kõige enam vastuvõtlikud on lapsed 6ndast elukuust 7nda eluaastani. Tekitajaks on Varicella-zoster-viirus. Viirus elab ainult inimorganismis. Levib hingamisteede kaudu piisknakkusena, ohtlik on villide eritus Hästi lenduv viirus Väga nakkusohtlik viirus Süljes säilib väljaspool inimorganismi 10-15 minutit Otsese päikesevalguse käes hävib koheselt Haige inimene on nakkusohtlik 1-2 päeva inkubatsiooniperioodi lõpust kuni koorikute äralangemiseni Nakkusallikaks võivad olla ka vöötohatise haiged Nakkusohtlikkus algab 2-3 päeva enne lööbe ilmnemist ja kestab 4-5 päeva pärast lööbe avaldumist
Iseloomulik on lühikese aja jooksul tekkiv kõrge palavik, lihasvalud, Kuidas gripiviirus levib? peavalu, ja üldine halb enesetunne, kinnine köha, valus kurk ja nohu. Gripiviirus levib kiiresti Gripiviirused on sfäärilise inimeselt inimesele õhu kaudu Gripiviirustest kujuga ja 200 nm läbimõõduga piisknakkusena, eriti köhimisel ja aevastamisel. Viirus siseneb Gripi viirused kuuluvad organismi nina või kurgu kaudu. Siis orthomyxoviridae perekonda. kulub päev kuni neli päeva, kuni Inimestel grippi põhjustavaid kujunevad välja haigusnähud.
Sümptomite avaldumine 24 tunni jooksul kuni 7 päevani Haigus lõpeb ligikaudu 10%-l juhtudest surmaga. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Tekitajad: Bakterid Viirused Seened ja algloomad Haigustekitajad satuvad organismi: Piisknakkusena Vere kaudu Otsesel kontaktil Sümptomid ehk avaldumine Äkiline - haigusilmingud kujunevad välja 24 tunni jooksul. Bakteriaalse meningiidi sümptomid: äkki tekkinud kõrge palavik peavalu kuklakangestus teadvuse hämardumine Viiruslik meningiit: Peavalu
toksiine, mis kahjustavad kudesid. Nakkatumisvõimalused on otsesel kontaktil (kokkupuutel), 6 hingamisteede, seedetrakti, vere kaudu, sugulisel kontaktil ja siirutajate vahendusel. Kaitseks on vaksineerimine, hoidumine nakatumisest, ennetav profülaktika. Haigus Nakatumine Kahjustuspiirkond organismis Difteeria Piisknakkusena Kurk ja kõri (võib põhjustada lämbumise) Kopsupõletik Piisknakkusena Kopsualveoolide, bronhioolide põletik Puukborrelioos Puukide vahendusel Punetus hammustuse kohal, närvisüsteemi kahjustused
Peale inimeste on B-gripiviirused nakkavad hüljestele ja tuhkrutele RNA paikneb 8 segmendina Genoomi segmendid sisaldavad kokku 14 600 nukleotiidi C-gripiviirus Vähelevinud ja põhjustab üksikuid haigusjuhte Seda on leitud inimestelt, koertelt ja sigadelt RNA paikneb 7 segmendina Genoomi segmendid sisaldavad kokku 12 900 nukleotiidi Näide gripiviirusest - Influentsa Influentsa (ladina k. Influenza) on kõige laialdasemalt levinud gripiviirus Levib piisknakkusena õhu kaudu, samuti haige süljepiiskadega nakkunud esemetega kokkupuutel Esineb rohkem lastel Peiteperiood 1-3 päeva Tunnusteks kõrge palavik, peavalu, köha ja/või nohu, väsimus, nõrkus ja lihaste - või liigestevalu Väikelastele, eakatele ja immuunpuudulikkusega inimestele võib haigus olla eluohtlik Huvitavad faktid Inglisekeelne sõna “Virus” tuleneb ladina keelsest sõnast, mis tähendab kleepuvat vedelikku või mürki Esimest gripi moodi viirust kirjeldas
•Membraanid ja vedeliku ümber aju ja seljaaju. See seisund, mida tuntakse meningiit, võib juhtuda, kui mumpsi viirus levib vereringesse nakatada oma kesknärvisüsteemi. Muud probleemid •Kuulmise kaotus. Harvadel juhtudel, mumps võib põhjustada kuulmiskadu tavaliselt püsiv, kui ühes või mõlemas kõrvas. •Nurisünnitus. Ehkki see ei ole tõendatud, tellija mumps, kui oled rase, eriti varakult, võib põhjustada raseduse katkemist. 4.Nakatumine: Haigus levib piisknakkusena nakatunud inimeselt tervele. Tavaliselt põevad haigust lapsed ja noorukid. Haigestumus on viimasel ajal oluliselt vähenenud seoses plaanilise vaktsineerimisega. Ravi on sümptomaatiline, haigus kulgeb enamasti healoomuliselt, kuid võimalikud on tüsistused. 5.Peiteperiood: Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad) 16-18 päeva (kuni 3 nädalat). 6.Vaktsineerimine:
hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 (15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. Punetised Haigusest : Äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. Kuidas levib Haigus levib piisknakkusena haigelt inimeselt sülje vahendusel. Viirus on vähenakkav, esineb puhangutena 7-12 aasta järel, enam kevadeti. Nakatunud inimene eritab viirust ja on nakkusohtlik ühe nädala jooksul enne lööbe ilmumist ja 14 päeva jooksul pärast lööbe ilmumist. Nakkusallikaks võivad olla ka lapsed, kes põevad kaasasündinud punetisi ja kelle organismis viirus võib säilida 1,5 aastat ja rohkem. Peiteperiood Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (periood, mil viirus
tunnuseks on kõrvasüljenäärmete turse.[1] kestab nädal aega. Haigus algab palavikuga, selgitada välja võimalik entsefaliit või Haigustekitajaks on Paramüksoviirus.[6] millele võib järgneda valulik neelamine ja meningiit.[3] turse süljenäärmete piirkonnas.[5] Kes põevad mumpsi? Haigus levib piisknakkusena.[6] Mumpsi prognoos: See nakkushaigus ohustab peamiselt üle 2- Lapsed paranevad üldiselt 10 päevaga aastaseid lapsi. Kuna mumpsi vastu on Mida teha? Mumpsist põhjustatud orhiidiga võimalik vaktsineerida, siis esineb seda Panna laps rahulikult voodisse. Tursunud (munandipõletikuga) ei pruugi alati steriilsus haigust varasemaga võrreldes vähem
Viirushaigused Mumps Lastehalvatus Mum p s Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna Kuidas levib ? Haigus levib piisknakkusena Mumps on kergesti nakkav, levides nakatunud inimeselt tervele. süljepiiskadega. Viirus eritub Tavaliselt põevad haigust lapsed ja nakatunu organismist juba paar noorukid.(Haigestumus on viimasel päeva enne ja 7 päeva peale ajal oluliselt vähenenud seoses
Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega, kuid ,,elavad" elusates rakkudes. Viirused on üliväikesed haiguste tekitajad ja neid saab vaadelda vaid elektronmikroskoobiga. Viiruste olemasolu eeldati juba 19. sajandil ja alles 20. sajandil nad avastati. Esimene viirus, mis avastati oli tubakamosaiigiviirus (TMV). Viiruste ehitus: Viirustel pole rakulist ehitust, kuid nad koosnevad valgumolekulidest kestast ning pärilikkusainest selle sees. Viirustega nakatumise viisid: 1) Nakatumine toimub piisknakkusena (gripp, köha, nohu jt.) 2)Otsene kontakt viirushaigusega (lastehalvatus, papilloom jt.) 3)Siirtajate kaudu. Siirdaja on loom, kes toob või levitab viirust. Nt. Rebane, kährik, koer- marutaud; puugid- entsefaliit. 4)Kehavedelike kaudu (veri, rinnapiim, sperma, tupevedelik- HIV, viirushepatiit) Viirushaiguste vältimine: 1.Pesta käsi. 2.Köhimisel, aevastamisel katad suu. 3.Nuuskamisel kasutatud paberrätikud viskan minema. 4.Vaktsineerimine, mis peaks toimuma 1-2 kuud enne haigust. 5
2005.a. registreeriti 29 haiget, 2004.a. 132 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 72,4%. 44,8% haigetest olid lapsed vanuses 5-14a. 2006.a. registreeriti 17 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 76,5%. 47,0% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. 2007.a. registreeriti 18 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 77,8%. 61,1% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Haigustekitaja: Paramüksoviirus Levib piisknakkusena hingamisteede kaudu Viirus eritub nakatunu sülge mõni päev enne sümptomeid ja uriini paari nädala vältel nakatumisest Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed, munandid, kõhunääre või süda Inkubatsiooniaeg nakatumisest sümptomite ilmnemiseni 16-18 päeva, vahel kuni 3 nädalat. Kliiniline pilt Palavik,mis võib esimestel päevadel olla kõrge (39-40C) Kõrvasüljenäärmete valulikkus ja turse
Tuulerõugeid põhjustav viirus. Tuulerõuged. Gripiviirus Gripp on äge hingamisteede haigus, mida põhjustab nakatamine gripiviirusega. Gripiviiruse nakkusi esineb igal aastal. Vaktsineerimine annab kaitse gripiviiruse vastu 50- 80% juhtudest. Ülemaailmsed gripiepideemiad: Hispaania gripp (1918- 19) 20 ... 40 miljonit surnut; Aasia gripp (1957- 58) üle miljoni surnu; Hongkongi gripp (1968- 69) 700 000 surnut. Grippi põhjustab viirus. Gripp levib piisknakkusena. Gripi vastu aitab vaktsineerimine. Suurimad viirushaiguste puhangud Eestis Hingamisteede haigused 1984 225 592 Gripp 1965 223 031 Punetised 1993 23 446 Leetrid 1965 22 850 Tuulerõuged 1986 14 187 Mumps 1968 13 186 Rõuged 1920 435 Marutõbi 1946 9 Aitäh!
õhkpiisknakkuse teel. Sümptomiteks on valulikud ja paistes kõrvasüljenäärmed, valulik neelamine, palavik, lihasvalud . Punetised- Põhjustakas on Rubella viirus. Levib õhkpiisknakkusena. Avaldub kurguvalu, õrnroosa nahalööbe (pealaelt kehale ja jäsemetele) ja lümfisõlmede suurenemisena kuklal ja kaelal. Difteeria- Äge nakkushaigus, mis kahjustab peamiselt hingamisteid ning mida põhjustab bakter Corynebacterium diphtheriae. Difteeria levib piisknakkusena ehk sissehingatava õhu kaudu. Difteeria esineb tavaliselt kurgumandlite, neelu, kõri ja hingetoru piirkonnas. Haigus algab palavikuga (38-40C) ning katulise mandlipõletikuga (kurgumandlitel on näha kollakashalli kile). Kui kile tekib väga suurele alale, võib kujuneda hingamisteede sulgus. Kaasuvana esineb kurguvalu, lümfisõlmed kaelal on turses ja valulikud. Hääl võib muutuda kähedaks ning hingamine vilistavaks (raskeks).
see kujuneda kõrgeks ning vahel kaasneb peavalu. Harva ka liigesevalu, põrna suurenemine, silmade sidekesta põletik , köha ja punetav kurk. Punetiste sümpomiks on õrn roosa lööve, mis laatub aegamööda suurteks laikudeks. Selle tõttu on oht, et haigele pannakse vale diagnoos. Tekitajad See on üheahelaine RNA- genoomne viirus, kuuludes togaviiruste hulka. Inimene on ainuke viiruse reservuaar Viirus levib otsesel kontaktil või piisknakkusena hingamisteede kaudu. Viirus paljuneb hingamisteid katvas epiteelis ning siseneb seejärel vereringesse. Peiteperiood nakatumisest kuni lööbe ilmumiseni on 14-21 päeva. Nakkavus Tõenäosus, et vaktsineerimata isik nakatub punetistesse, on umbes 60%. Nakatumistõenäosus võib ulatuda ka 100%ni, eriti lähedaste, tihedate olmekontaktide korral. Punetistesse haigestumise kõige suurema riskigrupi moodustavad vaktsineerimata lapsed vanuses 4-10 aastat. Punetiste diagnoosimisel
Epstein-Barr viirusega seostatakse ka mitmete pahaloomuliste kasvajate teket vanematel inimestel. Mononukleoos on tavaliselt iseparanev viirushaigus, mille puhul ravi on harva vajalik. Tekkepõhjused ja -mehhanismid · Mononukleoos levib inimeselt inimesele peamiselt sülje kaudu. Nakatuda võib näiteks suudlemisel - sellest ka haiguse inglisekeelne nimetus "kissing disease", samuti teiste inimestega samast pudelist või tassist joomisel. Õhu kaudu piisknakkusena viirus tavaliselt ei levi. Mononukleoosi põdenud inimesed võivad viirust eritada sülje või uriiniga vähemalt aasta jooksul peale haigestumist. Organismi sattudes toimub viiruse paljunemine suus, neelus ja süljenäärmetes. Edasi satub viirus veres ringlevatesse spetsiifilistesse kaitserakkudesse. Haigusnähte põhjustab viirusega nakatunud kaitserakkude vastu käivituv immuunreaktsioon. Sümptomid ehk avaldumine
Sümptomiteks võivad olla suupõletik, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine. 18. Joonista bakterirakk 19. Tuberkuloos - on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ä gedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab eeskätt kopse ja nende lümfisõlmi. Kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha. Köhaga võib kaasneda rögaeritus või ka veriköha ning valu rindkeres. 20. Difteeria - ehk kurgutõbi, mis l evib piisknakkusena ehk sissehingatava õhu kaudu. Hingamisteedesse tekib põletik ning võib kujuneda ka eluohtlik kõriturse. 21. Botulism - Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine. 22. Teetanus - ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida
Viimasel ajal esilekerkinud kopsupõletike tekitajatest tuleb nimetada Mycoplasma pneumoniaet ja Chlamydia pneumoniaet, Haemophilus Influenzaet Viirustest põhjustavad pneumooniat sagedamini gripiviirus, paragripiviirus, adenoviirus. Seentest põhjustatud pneumooniat esineb peamiselt immuunpuudulikkusegs haigetel. Haigustekitajad satuvad alumistesse hingamisteedesseneelust või mikroobide õhust sissehingamisel -piisknakkusena. Kopsupõletikku haigestub aastas kogu maailmas miljoneid inimesi. Pneumooniat esineb enam väikelastel ja vanuritel. Noortel ja täiskasvanutel on kopsupõletik tavaliselt suhteliselt hästi ravile alluv. Raskemalt kulgeb haigus neil, kel esinevad lisaks kroonilised haigused, ja väikeklastel ning vanuritel. 3, Kopsupõletiku puhul esinevad sagedamini palavik, köha koos röga eritusega, nõrkus, hingeldus, valutorked ühel rindkere poolel, ulatusliku protsessi puhul kopsus kahingeldus.
tagajärjel, kui sülg sattub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 (15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. See kahjustab kesknärvisüsteem. PUNETISED Äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. Haigus levib piisknakkusena haigelt inimeselt sülje vahendusel. Viirus on vähenakkav, esineb puhangutena 7-12 aasta järel, enam kevadeti. Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (periood, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud alles puuduvad) 11-24 päeva (keskmiselt 18 päeva). Kaelakukla lümfisõlmede suurenemine,kurguvalu, palavi k kuni 38C, halb enesetunne, nõrkus japeavalu. Haigus paraneb iseeneslikult. Haigust põetakse korra elus, hiljem ei kordu.
95 % lastest põeb tuulerõugeid enne täiskasvanuks saamist. Vastuvõtlikumad on 5-9 aastased lapsed. Tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisuga nii kergesti, et kui kodus on üks haigusjuhtum, siis haigestuvad teised vastuvõtlikud pereliikmed kahe nädala pärast 90 %-lise tõenäosusega. Tavaliselt on haigus kerge ja hästi ravitav. Levik Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. Haigusnähtude taandumisel jääb viirus püsima seljaajunärvide dorsaalganglionidesse, kust ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tuulerõugetesse võib nakatuda nende inimeste kaudu, kes põevad vöötohatist (neil on ühine tekitaja – Varicella zoster). Põdemine Sagedamini põevad tuulerõugeid koolieelses eas lapsed
Punetiste kliiniline avaldumisvorm on suhteliselt kerge. Umbes 2 3 nädalat pärast nakatumist ilmnevad sümptomid. Sümptomid: - Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja levib kehale. - Suurenenud lümfisõlmed. - Palavik. Harvemini avalduvad sümptomid: - Liigesevalu - Põrna suurenemine - Silma sidekesta põletik - Köha ja punetav kurk Punetisi põhjustab togaviiruse esindaja, mis koosneb üheahelalisest RNA-st. Haigus levib tavaliselt piisknakkusena. Tõenäosus, et vaktsineerimata isik nakatub punetisse, on umbes 60% Punetistesse haigestumise kõige suurema riskigrupi moodustuvad vaktsineerimata lapsed vanuses 4 10 aastat. Punetiste diagnoosimisel seisab arst silmitsi mitme probleemiga. Üheks neist on, et lööve on kergesti segiaetav teiste viirusinfektsioonidega, näiteks tuulerõuged või mononukleoos. Punetised on endeemiline haigus. Praktiliselt iga inimene on seda haigust mingil eluetapil põdenud.
● Jahutage löövet ● Tupsustage kalamiiniga, et vähendada sügelemist ● Võite anda kloorfenamiini siirupit (käsimüügiravim) ● Püüdke meenutada vahetult lööbe tekkimisele eelnenud sündmusi ja selgitada põhjus ● Medikamentoosne ravi sageli ei ole vaja ● Kui lapsel kujuneb anafülaktiline šokk, konsulteerige kohe arstiga TUULERÕUGED Varicella-zoster viiruse poolt põhjustatud infektsioon. Haigus levib otsese kontakti teel villivedelikuga või piisknakkusena sissehingamisel. Tuulerõugehaige nakatab teisi juba päev enne esimeste täppide ilmumist Sümptomid: ● Igas keha piirkonnas sügelevad villid punasel aluspinnal ● Mõne tunniga muutuvad vedelikuga täidetud villideks ● Villid taanduvad või tavaliselt kattuvad 3-4 päeva pärast kollase koorikuga ● Kerge palavik, isu puudub ● Täppide koorikud püsivad 5 päeva Mida teha?
- villid huultel või suguelunditel 11. Millies seisneb praegu HIV-i ravi? Ei ole vaktsiini, kuid on kemikaalid, mis takistavad valkude tööd. 12. Kuidas levivad haigusi tekitavad bakterid: tuberkuloos, difteeria, salmonelloos, koolera, süüfilis, gonorröa? Tuberkuloos- bakterid levivad põhiliselt õhu kaudu rögapiiskadega või õhk- tolmunakkusega. Haiusetkitaja võib organismis peituda aastakümneid enne kui järgeb haigestumine. Difteeria (kurgutõbi)- levib piisknakkusena, kuid ka süljeganing saastunud esemete ja toidunõudega. Salmonelloos- inimene nakatub haige või bakterikandja inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Koolera- levib vee ja toidu kaudu ning kokkupuutel nakatunu väljaheidetega. Süüfilis ja gonorröa- levivad sugulisel teel. 13.Mis on antibiootikumid? Laia toimespektriga antibiootikum? Kitsa toimespektriga antibiootikum?
· toiduainetetööstuse töötajad · kaitsekindad · loomakasvatajad · infektsioonide ravi · metsamajandus Puukborrelioos Inimesele kandub võsa- ja laanepuugilt. Ohustatud isikud: · metsatöölised · metsavahid · karjased · põllumajandustöötajad · teised välitöödega seotud isikud Klamüüdia Levib sugulisel teel, otsesel kontaktil genitaal- või urinaareritistega, piisknakkusena, võimalik on levik ka halvasti kloreeritud veega ujumisbasseinides. Ohustatud isikud: · linnukasvatajad · loomaaiatöötajad · meditsiiniline personal · sõjaväelased Erinevad klamüüdiad põhjustavad erinevaid haigestumisi (neelu, kõripõletikku, kopsupõletikku, bronhiiti). 6 Toksoplasmoos Peaperemeheks on kassid ja koerad, vaheperemeheks paljud imetajad ning linnud. Ohustatud ametid: · veterinaarid · patoloogid
VIIRUSTE LEVIK ◼Loomadel (inimene, koduloomad, imetajad, putukad) ◼Taimedel (kultuurtaimed, õistaimed) ◼Bakteritel (faagid) ◼Seentel ◼Viirused leviku eeldus: Parasiit saab eksisteerida vaid piisavalt tihedas peremehe populatsioonis. TUULERÕUGED ◼Tuulerõuged on äge nakkushaigus, mida põhjustab herpesviiruste rühma kuuluv Herpes varicellae-zoster –viirus. ◼Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. ◼Viirus jääb organismi püsima, kus ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. Sagedamini põevad tuulerõugeid koolieelses eas lapsed. ◼Peiteaeg on 14-21 päeva. Esimesed lööbeelemendid ilmuvad peanahale ja näole, kust levivad edasi üle kogu keha. Lööbimine kestab keskmiselt 5 päeva. Kuhu ilmuvad esimesed lööbeelemendid? NOROVIIRUS ◼Kõhugripp ehk talvine oksendustõbi ehk noroviirus
Gripp haigestunud ennetamine sarnaneb külmetusega inimese köhimisel gripivaktsiiniga kõrge palavik või aevastamisel kurguvalu, lihasevalu, levivate äge peavalu süljepiiskadega vappekülm nõrkus, jõuetus köha Marutaud piisknakkusena ennetav närvisüsteemihäired loomadelt vaktsineerimine foobiad halvatus Puukentsefaliit puugi hammustus Haiguse läbi palavik nakatunud toit põdemine annab pea- ja lihasvalud eluaegse närvisüsteemi immuunsuse kahjustused
mis on põhjustatud eeskätt organismi immuunvastusest M. tuberculosis'ele kui fakultatiivselt intratsellulaarsele patogeenile. · Osa tuberkuloositekitajaid hukkub fagolüsosoomis, teine osa aga jääb ellu ning paljuneb edasi makrofaagi tsütoplasmas. · Kopsudest levivad tuberkuloositekitajad makrofaagidega lümfo- või hematogeensel teel. 7. Tuberkuloosi patogenees · Nakatumine toimub enamasti piisknakkusena. · Esmase tuberkuloosi korral tuberkuloositekitajad levivad lümfo või hematogeensel teel organitesse: kops, lümfisõlmed. · Tuberkuloositekitajad on organismis rakusisesed parasiidid. Haiguse algstaadiumis paljunevad nad makrofaagides (mittetäielik fagotsütoos). · Tervetel inimestel tekib vastusena IV tüüpi allergiline reaktsioon ja rakuline immuunvastus. Hilistüüpi ülitundlikkuse reaktsiooni tõttu infitseeritud makrofaagid hävitatakse, teine osa
ei ole avastatud. Düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Ennetamine Düsenteeria vastu ei ole tänaseni loodud head vaktsiini. Kuna esineb enamasti alla 10 aasta vanustel lastel, tuleb kontrollida lastekollektiivide töötajaid düsenteeria infektsiooni suhtes ning isoleerida haigestunud. Oluline on ka joogivee, toiduainete ja nendega seotud töötajate kontrollimine 23. Tuberkuloos on peamiselt piisknakkusena leviv haigus, mis põhjustab aeglaselt süvenevat ja kudesid lagundavat põletikku kopsudes, kuid võib tabada ka eritus- ja suguelundeid, luid, liigeseid, lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka. Ennetamine Vaktsineerimine nõrgestatud elusvaktsiiniga (Eestis 3-5 päevased lapsed sünnitusmajas ning 8- aastased lapsed, kui nende tuberkuliintest on negatiivne). 24. Salmonelloos (Salmonella) Nakkuse allikad: Koduloomad ja -linnud Loomasööt Saastunud toit ja vesi
Sagedamini kahjustuvad jalgade, harvem käte, kaela ja kehatüve lihased. Paranemisperioodis intoksikatsiooni nähud järk-järgult taanduvad, kuid lõdvad halvatused jäävad. 5 LINNUGRIPP H5N1 Linnugripp H5N1 on väga patogeenne, on ületanud liikidevahelise barjääri Aasias, põhjustanud inimeste hulgas fataalseid juhte ja suurendanud ohutunnet. Inimeste hulgas levib gripiviirus piisknakkusena ja piisktuumadena, otseses kontaktis ja kaudses kontaktis nakkusallikaga, ise kätega nakkustekitaja konjunktiivide limaskestale või ülemistesse hingamisteedesse viies.[5] Nakatumised on aset leidnud, kas siis haigestunud linde sulgedest puhtaks kitkudes või kanu tükeldades, tegeledes võitluskukkedega, mängides lindude hulgas, seda eriti sageli asümptoomsete partide hulgas, partide toorest verd juues või pooltoorest kana süües. Tais
vesivill; paari päeva möödumisel kattuvad koorikuga ja hakkavad kuivama 3. Herpeskeratiit- Keratitis herpeticakonjukviit ühes silmas 4. Herpes Zoster- vöötohatis ja tuulerõuged viirus Varicella zozter(VZV). Tuulerõugete läbipõdemise järgselt viirus parsisteerub spinaal või kraniaalnärvide ganglionites. NA- haige inimene NÜ- piisknakkusena või villikeste sisuga. Lööbe asukoht: nägu, kael, rindkere, lumbaal- ja sakraal piirkond. Lööve on õhepoolne ja kulgeb vöökujuliselt piki närviharu. Haigusest haaratud haru on valulik juba 2-3 päeva enne lööbimist Lisaks nahahaaratusele lokaliseerub veel: kõrvas-villiline lööva väliskuulmekäigus; silmas- villiline lööve ninatipu piirkonnas 5
võivad edasi kanda koerad, kassid, närilised ja ka inimesed, samuti saastunud transpordivahendid ja teised esemed. Viirus püsib väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid, kuid hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C ning levinumate desinfektantide toimel. [11] Haiguse kliinilisteks tunnusteks on lindude uimasus, isutus, hingeldamine, kõhulahtisus, harja, lokutite ja näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm. [11] Inimeste hulgas levib gripiviirus piisknakkusena ja piisktuumadena, otseses kontaktis ja kaudses kontaktis nakkusallikaga, ise kätega nakkustekitaja konjunktiivide limaskestale või ülemistesse hingamisteedesse viies. [4] Linnugripil on sarnased sümtomid tavalise gripiga: palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, konjuktiviit. Rasketel juhtudel võib see põhjustada tõsiseid hingamisprobleeme ja kopsupõletikku ja võib lõppeda surmavalt. [12]
Onkovalgud kutsuvad esile reeglina healoomulise kasvaja tekke. Mõne aja pärast need kaovad organismi immuunsüsteemi toimel. Kõrge riskiga viiruste korral võivad healoomulise kasvajad muutuda pahaloomulisteks. Hingamisteede põletikke põhjustavad viirused: Hingamisteedes põhjustavad põletikke nii RNA- kui ka DNA-viirused. Sellised nakkused on väga sagedased. Rinoviirused: on väikesed RNA-genoomiga viirused. Nad on kõrge nakatamisvõimega ja levivad piisknakkusena. Sümptomid sarnanevad paragripiviiruste põhjutatud sümptomitega. DNA- viirustest tekitavad hingamisteede põletikke adenoviirused. Enteroviirused: paljunevad soolestiku rakkudes ning põhjustavad soolepõletikke ja kõhulahtisust. Need on väga stabiilsed viirused vees ja väliskeskkonnas, ka happelistes tingimustes. Reeglina möödub nakkus kergelt. Retroviirused: Inimesel esineb peamiselt kahe retroviiruse nakkust: Leukeemia HIV1
vanustele lastele BCG-vaktsiini vasaku õla piirkonda. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest võib mõnikord erituda mäda. Süstekoht tuleks siis puhta veega puhastada, muud ravi see ei vaja. Eestis on viimastel aastatel tuberkuloosi haigestumine vähenemistendentsiga, kuid see on siiski kordades suurem kui naaberriikides Soomes ja Rootsis. Samuti on Eestis levinud ravimitele resistentsed tuberkuloosibakterid. Leetrid on kõrge piisknakkusena leviv viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning lööbena nahal. Peale 10-15 päevast peiteperioodi tekib 3-4 päeva kestev palavik. Tekib lööve, mis algab kõrvade tagant ja levib kõigisse nahapiirkondadesse. Lööve on algul roosa, hiljem punetav, kestab umbes 5 päeva. Punetised on äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. See levib piisknakkuse teel. Rasedatel võib tekitada lootekahjustusi
leukeemiahaiged, samuti rasedad ja vastsündinud, kelle perekonnas on tuulerõugehaige. Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, peavad vältima haigega kokkupuudet, sest ka täiskasvanueas põetakse tuulerõugeid tunduvalt raskemalt kui lapseeas. Mumps Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. 15 Levik: Haigus levib piisknakkusena nakatunud inimeselt tervele. Tavaliselt põevad haigust lapsed ja noorukid. Mumps on kergesti nakkav, levides süljepiiskadega. Viirus eritub nakatunu organismist juba paar päeva enne ja 7 päeva peale sümptomide teket. Peiteperiood: Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad) 16-18 päeva (kuni 3 nädalat). Tekib palavik. Süljenääre muutub valulikuks, paistetab
HIV-ga inimene on HI-viirusega nakatunud inimene, ka HIV-positiivne. AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. AIDS ehk HIV-tõbi on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDSi väljakujunemisel on inimese kaitsesüsteemi töö tugevasti häiritud ning organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustekitajatele . Tuberkuloosi haigestumise esinemus tegi Eestis 90-ndate aastate keskpaigas tagasituleku. Tuberkuloos on peamiselt piisknakkusena leviv haigus, mis põhjustab aeglaselt süvenevat ja kudesid lagundavat põletikku kopsudes, kuid võib tabada ka eritus- ja suguelundeid, luid, liigeseid, lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka. Tuberkuloosi haigestumise riskigruppide hulka kuuluvad nõrgestatud immuunsüsteemiga inimesed: tsütostaatilist (organismi rakke hävitavat) ravi saavad vähihaiged, hormoonravi saavad inimesed, patsiendid peale elundi siirdamist. Samuti on suurem risk haigestuda toitumishäirete
jooksul nakatada ka teisi inimesi. 5 Tuberkuloos Tuberkuloos on nakkushaigus , mille tekitajaks on Mycobacterium tuberculosis. Haigus kahjustab kõige sagedamini kopse , kuid võib kahjustada ka urogenitaaltrakti, luu-liigessüsteemi, lümfisõlmi, närvisüsteemi, nahka ja teisi organeid. Tuberkuloos on peamiselt piisknakkusena leviv haigus, mis põhjustab aeglaselt süvenevat ja kudesid lagundavat põletikku kopsudes, kuid võib tabada ka eritus- ja suguelundeid, luid, liigeseid, lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka. Tuberkuloosile viitavad pikaajaline väike palavik, väsimus, töövõime langus, söögiisu langus, öine higistamine, suurenenud erutuvus, umbes pooltel juhtudel ka köha ning rögaeritus. Kui sellele lisandub ka teadaolev kontakt tuberkuloosihaigega ning positiivne tuberkuliintest, on alust
Lapse organism on nõrgem: · pulmonaalpuud ( alveoolid, bronhid ja bronhioolid ) ummistab kergesti lima · häirub organismi ventilatsioon · vähenegi põletik suurendab limaeritust, halvendab ventilatsiooni, nõrgendab ripsepiteeli funktsiooni ja soodustab infektsiooni teket · enamus emalt saadus kaitsekehadest kaovad esimese elipoolaasta jooksul 18.Ülevaade lööbelistest haigustest · LEETRID: nakkavaim, haigestuda võivad 99% kontaktsetest, levib piisknakkusena hingamisteede limaskestadelt, haigus algab 10 päeval pärast nakatumist nohu ja köhaga,kõrge palavik, 3-5 päeva pärast algab lööbeperiood- kõrvade taha ilmuvad helepunased laigud, mis tumenevad, levivad näole ja kehale hõõguvpunasteks laukudeks · SARLAKID: lööbelistest nakkustest ainus bakteriaalne infektsioon, tüüpiline sarlaki haige on koolilaps. Porgandivärvi meenutav õrn lööve algab näolt, kaelalt ja rindkerelt, levib
kopsu ja areneb klassikaline tuberkuloosipilt. Aitab piima pastöörimine. Leepra. e. pidalitõbi (põhjustaja M. leprae) · Bakter kahjustab nahka, perifeerseid närve, ülemiste hingamisteede limaskesta ja silmi. Sümptoomideks on nahahaavandid, paralüüs, nahatundlikkuse kadu (võib end ära kõrvetada), sõrmede, varvaste ja nina äralangemine, pimedaks jäämine. · Mycobacterium leprae kandub inimeselt inimesele üle hingamisteede kaudu piisknakkusena ja nahavigastuste kaudu. · Bakterirakud kasvavad makrofaagides ja närvirakkudes (rakusisesed parasiidid!). · Maakeral on umbes 12 miljonit leeprahaiget (peamiselt Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas). Eestis oli 1993. aastal 28 leeprahaiget. · M. leprae on aeglase kasvuga (generatsiooniarg ca 12 päeva, vist kõige pikem generatsiooniaeg bakteritel) ja eelistab madalamat temperatuuri (ca 30 kraadi).
annaabi.ee 
