nakkushaigusena haigelt tervele. Neid haigusi nimetatakse mükobakterioosiks. Ülipika peiteaja ja väga kroonilise kuluga nakkushaigust pidalitõbe põhjustab samasse perekonda kuuluvmycobacterium leprae. Eestis esineb pidalitõbe üksikjuhtudena, seega on nakkusoht olemas. Tuberkuloositekitajad levivad väliskeskkonda kopsutuberkuloosihaige rögaga, kõnelemisel, köhimisel ja aevastamisel õhku paiskuvate silmale nähtamatute piisakestega, neerutuberkuloosihaige kusega, sooletuberkuloosihaige roojaga, mahlasõlmede või luude tuberkuloosipõdeva haige uuriste mädaga, emaka ja munasarjade tuberkuloosi põdeva haige kuupuhastusverega, tuberkuloosihaige lehma piimaga jne. Tuberkuloositekitajad püsivad nakatumisvõimelistena · piiskadena õhus kuni 5 tundija hõljuvad 5 m kaugusele · kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni 1 aasta · raamatulehtedel 3 kuud · tänavatolmus 10 päeva
kohal vähe mikroobe. Asustatud punktide ja tööstuspiirkondade õhus on neid 100000-id korda rohkem. Õhumikroobide hulga suurusel on tähtsus paljastusel. Puud ja põõsad vähendavad oluliselt tolmu ja eritavad mikroobe hävitavaid fütotsiide. Õhumikrofloora on liikide rohke, sealt võib leida mikrorakke, hallitusseente spoore, sporogeenseid ja asporogeenseid baktereid, viiruseid. Välistatud pole ka haigustekitajaid. Põletusi tekitavad statokokid. Nad paisatakse õhku piisakestega köhimisel, aevastamisel. Töö- ja eluruumide õhumikroobide sisaldus sõltub näiteks ruumide sanitaarseisundist ja ventilatsioonist. Ruumide õhu sanitaarseisundit hinnatakse tavaliselt mikroobide üldarvu ja sanitaarnäitajate mikroobide arvu järgi 1 cm3/õhus. Nad on sagedased hingamisteede, nina- ja suulimaskesta asukad. Tööstusruumide, külmhoonete ja meditsiiniasutuste mikroobide vähendamiseks kasutatakse sissejuhitava
kohal vähe mikroobe. Asustatud punktide ja tööstuspiirkondade õhus on neid 100000-id korda rohkem. Õhumikroobide hulga suurusel on tähtsus paljastusel. Puud ja põõsad vähendavad oluliselt tolmu ja eritavad mikroobe hävitavaid fütotsiide. Õhumikrofloora on liikide rohke, sealt võib leida mikrorakke, hallitusseente spoore, sporogeenseid ja asporogeenseid baktereid, viiruseid. Välistatud pole ka haigustekitajaid. Põletusi tekitavad statokokid. Nad paisatakse õhku piisakestega köhimisel, aevastamisel. Töö- ja eluruumide õhumikroobide sisaldus sõltub näiteks ruumide sanitaarseisundist ja ventilatsioonist. Ruumide õhu sanitaarseisundit hinnatakse tavaliselt mikroobide üldarvu ja sanitaarnäitajate mikroobide arvu järgi 1 cm3/õhus. Nad on sagedased hingamisteede, nina- ja suulimaskesta asukad. Tööstusruumide, külmhoonete ja meditsiiniasutuste mikroobide vähendamiseks kasutatakse sissejuhitava
Mumpsiviirus Üldist. Paramüksoviirused on –ahelaga üheahelalise RNA-ga viirused helikaalses nukleokapsiidis, pleomorfse ümbrisega. Suurus 156…300 nm. Genoom segmenteerumata. Ümbrises on seostumisvalk hemaglutiniin-neuraminidaas HN. Viirus replitseerub tsütoplasmas, sisenevad sulandumisel, väljuvad pungumisel. Indutseerivad rakk-rakk sulandumist, põhjustades multituumseid hiidrakke. Levik respiratoorsete piisakestega, algatavad hingamisteede infektsioni. Paljusid sümptomeid põhjustab rakuline immuunsus, mis on ka infektsiooni kontrollis määrava tähtsusega. Mumpsiviirus põhjustab ägedat healoomulist parotiiti. Esineb riikides, kus elusvaktsiini kasutatakse (koos leetrite ja punetistega), harva. Virulentsus. Põhjustab rakkude lüütilist infektsiooni. Algab ülemiste hingamisteede epiteeli infektsiooniga, parotis infitseerub vireemia või Stenseni juha kaudu
annaabi.ee 
