7 165 8 163 3 17.02.2014 TOOTMISFUNKTSIOON Sisend: Koguprodukt tööjõud (m2 nädalas) 0 0 1 20 2 60 3 120 4 140 5 150 6 160 7 165 8 163 Teatud tasemest alates hakkab koguprodukt vähenema. KAHANEVA PIIRTOOTLIKKUSE SEADUS Kahaneva piirtootlikkuse seadus kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk ei muutu, hakkab teatud punktist alates koguprodukti juurdekasv vähenema. Seadus toimib, kui: 1) vähemalt üks olulise tähtsusega ressurss on fikseeritud; 2) tehnoloogia tase jääb samaks. Piirprodukt (MP marginal product) näitab koguprodukti juurdekasvu, mida põhjustab täiendava sisendiühiku kasutamine.
b. töstes täiendressursside hinda c. tõstes liikmete tööviljakust d. alandades asendusressursside hinda e. tehes kõike varemloetletut Tagasiside Õige vastus on: tõstes liikmete tööviljakust. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC Tagasiside Õige vastus on: ressursi hinna ja MRP. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult b. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid c. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid
a. täielikult elastse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega b. negatiivse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega c. täielikult elastse töö pakkumise ja töö nõudluse kõveratega d. täielikult elastse töö pakkumise ja negatiivse töö nõudluse kõveratega 7. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC 8. Kui tööandja on monopson, siis: 1. TÖÖTURU TEOORIA a. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul b. MRC kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal c. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC kõver on sellest kõrgema 9. Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: a. P = MRP b. AVC = MC c. MP = MRC d
ARVESTUSTEST 6.1 (Tootmisfaktorite turud. Töö-, kapitali- ja maaturg) 1. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000 d. 5000 4
madalamat töötasu ÕIGE Küsimus 11 Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: Vali üks: a. alanevad MRC b. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel ÕIGE c. kahanev tulu d. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul Küsimus 12 Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi hinna ja MRP ÕIGE b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi piirtootlikuse ja MRC d. ressursi hinna ja MRC Küsimus 13 Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: Vali üks: a. suurendades nõudlust toodetavale kaubale b. alandades asendusressursside hinda c. tehes kõike loetletut d. töstes täiendressursside hinda e. tõstes liikmete tööviljakust ÕIGE Küsimus 14 Fakt, et 1000 EUR täna ei ole sama väärtusega kui homme, on aluseks: Vali üks: a
Küsimus 1 1,00 punkti 1,00-st Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi hinna ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi piirtootlikuse ja MRC Küsimus 2 1,00 punkti 1,00-st Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: Vali üks: a. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu Küsimus 3
sellekaudu muutuvad ka muutuvkulud ning kogukulud. Piirkulu näitab, kui palju muutub kogukulu, kui tootmismaht muutub ühe ühiku võrra. AVC saavutab oma miinimumtaseme punktis, kus ta lõikub MC-ga, sama kehtib ka ATC kohta. ATC ja MC lõikepunktis on kogukulud minimaalsed. Tootmisfunktsioon ja kulud Tootmisfunktsioon seob lühiperioodil toodangu mahu üksnes muutuvsisendite hulgaga, sest püsisisendid on konstantsed. Kahaneva piirtootlikkuse seadus sätestab, et mis tahes majandustegevuses hakkab muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist alates vähenema. TP-kõver näitab, millist töö kogust firma vajab iga konkreetse tootmiskoguse valmistamiseks. Punktis, kus TP-kõvera tõus on kõige järsem kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus. (VC1-VC2)=(L1-L2)*w Kui tootmismaht kasvab, siis kahaneva piirtootlikkuse seaduse toime tõttu muutvad piirprodukt ja piirkulu vastupidises suunas. Keskmine muutuvkulu
2 100 25 3 100 45 4 100 68 5 100 95 6 100 121 7 100 141 8 100 150 9 100 140 10 100 120 1) Arvutage diivanite keskmine kogutoodang ja piirtoodang erineva arvu töötajate korral 2) Kandke saadud arvandmed kõigepealt tabelisse ja edasi joonisele: , , 3) Mitmenda töötaja töövõtmisel hakkab toimima kahaneva piirtootlikkuse seadus 4) Mitmenda töötaja korral on keskmine toodang maksimaalne? Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Ülesanne 4.13 Talus kasvatatakse maasikaid. Tabelis on toodud kulud (tuhandetes) lühiperioodil: TP FC VC TC AFC AVC AC MC 1 2 3 4 5 6 7 8 0 15
toodangut. Lühiperioodi keskmise kulu kõverad on U-kujulised. AVC- ja ATC-kõver lõikuvad MC- kõveraga, kui AVC ja ATC on minimaalsed. AVC saavutab miinimumi väiksema toodangu koguse (mahu) juures, võrreldes ATC-ga. Selle põhjuseks on langev AFC, sest ATC = AFC + AVC. 3. Tootmisfunktsioon ja kulud Joonis 7.2 õp. lk. 152 Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC = const. (kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus). Kulud sõltuvad muutuvsisendi hinnast, eeldatakse, et sisendi hind ei muutu (antud näites). Muutuvsisendiks on töö, nimelt töötundide arv. Punktis A hakkab kehtime kahaneva piirtootlikkuse seadus (TP tõus seal kõige suurem). Joonisel on tootmismahu sõltuvus muutuvkulust, see on muutuvkulu pöördfunktsioon. Seega VC-kõver on TP-kõvera peegelpilt koordinaattelgede suhtes (eelmine joonis). (VC) = L * w, kuna MC = (VC) / (TP), asendades (VC), MC = L * w / (TP), kuna
Pakkumiskõver näitab endisest elastsemat pakkumist (on muutunud veelgi laugemaks). 26. Püsivad ja muutuvad tootmistegurid Püsivad tootmistegurid on sellised, mida ei saa muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul. (näiteks ehitised) Muutuvad tootmistegurid on sellised, mille koguseid saab muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul suhteliselt kiirsti. (näiteks toormaterjal, elekter, kütus) 27. Kahaneva piirtootlikuse seadus Tootmine lühiperioodil on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Kui püsivale tootmistegurile lisatakse täiendavalt muutuvat tootmistegurit, jõutakse lõpuks punkti, kus iga järgnevalt lisatav muutuv tootmistegud annab vähem lisanduvat toodangut, kui eelmine lisatud muutuv tootmistegur. 28. Otsesed ja kaudsed kulud, püsi- ja muutuvkulud *Otsene kulu tekib siis, kui ettevõte ostab tootmistegureid. Nende tootmistegurite eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu.
piirtootlikkusest. Kui lisanduva töölise piirtoodang on madalam võrreldes eelmise töölise piirtoodanguga on tegemist kahaneva piirtootlikkusega. Lisades üha uusi töölisi, saame küll suurendada tootmismahtu, ent iga järgnev tööline toob endaga kaasa järjest väiksema lisanduva koguse. Seega saab öelda, et teatud tasemest alates hakkab piirtootlikkus vähenema. Sellist nähtust nimetatakse kahaneva piirtootlikkuse seaduseks. Kahaneva piirtootlikkuse seadus väidab, et teatud tasemest alates alaneb muutuva tootmissisendi kasvades tema piirtoodang. Miks see nii on? Põhjuseks on siinkohal piirang, mis seisneb fikseeritud maa ja kapitali hulgas. Seega kui maad ja kapitali ei lisata, siis ainult tööjõudu lisades jõuame varem või hiljem olukorrani, kus täiendavat töölist lisades ei ole talle enam masinaid ja maad anda piisavalt ja järelikult lõpptoodangu hulk mida ta juurde toob on väiksem kui oli sellel töölisel, kes palgati varem
AP=
Sisendi piirprodukt (marginal product, MP) koguprodukti juurdekasv, mille põhjustab
ühe täiendava seisendiühiku kasutaine (ceteris paribus). MP=
Tabeli andmeid võib esitada ka graafiliselt:
MP ja AP vaheline sõltuvus:
· Kui MP> AP, siis AP kasvab
· Kui MP>0, siis TP kasvab
· Kui MP=0, siis TP max
· Kui MP<0, siis TP väheneb
· Kui MP
b. Töötajad, kes on kaotanud majanduse langusperioodil oma töökoha c. Üliõpilased, kes ei leia talveperioodil tööd d. Töötajad, kes ise lõpetasid oma soovil töölepingu e. Seadused, mis keelavad alla 18 aastaste noorte täispäevaga tööl 4. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC 5. Eesti koht inimarengu indeksi reitingus maailmas 2013. Inimarengu aruandes on: a. 30 b. 31 c. 32 d. 33 6. Kõrge kvalifikatsiooniga klaasipuhujad jäid töötuks seoses nende töö asendamisega masinatega. Mis liiki tööpuuduse alla klassifitseeruvad töö kaotanud a. Struktuurne b. Sesoonne c. Regionaalne d. friktsionaalne (siirde) e
alguspunktist kaugemal (suuremad kogused), ei lõiku omavahel kunagi, kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Kaasajooksmisefekt – Kaasajooksmisefekt (bandwagon effect) väljendub inimeste soovis või püüdes tarbida hüvist, mida tarbivad teised. Kahaneva piirkasulikkuse seadus – Kahaneva piirkasulikkuse seadus (law of diminishing marginal utility) sätestab seda, et hüvise tarbimise kasvades tema piirkasulikkus kahaneb. (erand – alkohoolik) Kahaneva piirtootlikkuse seadus – Kahaneva piirtootlikkuse seadus (law of diminishing marginal productivity) sätestab seda, et mistahes majandustegevuses hakkab muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist kahanema. Kahanevate kuludega tootmisharu – Kahanvate kuludega tootmiharu (decreasing – cost industry) on tootmisharu, mille kulud kahanevad, kui tootmiskogus pikal perioodil kasvab. Kapital – Kapital (capital, K) on tootmisprotsessi sisend, mis on varasema
A samasuguse kogutoodangu taseme (t2). Säästmismäära suurendamise ja investeeringute kasvu mõju kogutoodangule aga väheneb, sest iga täiendava kapitaliühiku piirprodukt on väiksem kui eelmisel. Seega nõuaks pidev kasvu kiirendamine pidevalt säästlikkuse ja investeeringute suurendamist antud toodangu ja tulude mahu juures, mis aga hakkab heaolu (tarbimist) vähendama. Järelikult ei ole pikemal perioodil kahaneva kapitali piirtootlikkuse tõttu võimalik säästmismäära kasvu abil tagada per capita kogutoodangu kasvu kiirenemist, küll aga on võimalik tagada kõrgem kogutoodangu tase per capita. ln y riik A riik B t1 t2 aeg t
10.b; lühiperioodil SR (short run) saab muuta ainult nn muutuvsisendeid (näiteks palgata uusi töötajaid), mitte aga püsisisendeid (uus tootmishoone); lühiperioodi reaalne kalendaarne kestus (mitu nädalat, kuud või aastat sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast; 11.a; vastusvariantides b) c) d) esitatud muutuste toimumiseks on vaja pikka perioodi LR (long run) mille kestel saab võimalikuks ka püsisisendite muutumine; 12.a; kahanevate tulude seadus, mida tuntakse ka kahaneva piirtootlikkuse seaduse (the law of diminishing marginal returns) nime all, väljendab sisuliselt kahanevat mastaabiefekti; Kahaneva mastaabiefekti korral viib tootmistegurite (tootmissisendi) suurenemine küll kogutoodangu mahu suurenemisele, kuid TP (Q) suureneb suhteliselt vähem; 13. 1.c; vt ka eelmise küsimuse vastus; esimese töötaja piirprodukt MPL1=+40; teise töötaja piirprodukt MPL2=+50 kuid kolmanda töötaja piirprodukt on MPL3=+36, seega alates kolmandast töötajast hakkab
A samasuguse kogutoodangu taseme (t2). Säästmismäära suurendamise ja investeeringute kasvu mõju kogutoodangule aga väheneb, sest iga täiendava kapitaliühiku piirprodukt on väiksem kui eelmisel. Seega nõuaks pidev kasvu kiirendamine pidevalt säästlikkuse ja investeeringute suurendamist antud toodangu ja tulude mahu juures, mis aga hakkab heaolu (tarbimist) vähendama. Järelikult ei ole pikemal perioodil kahaneva kapitali piirtootlikkuse tõttu võimalik säästmismäära kasvu abil tagada per capita kogutoodangu kasvu kiirenemist, küll aga on võimalik tagada kõrgem kogutoodangu tase per capita. ln y riik A riik B t1 t2 aeg t
toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Keskmine produkt e keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. (AP, ATP) keskmine produkt e kogutoodangu tootmisteguri ühe ühiku kohta kajastab mingi(muutuva) tootmissisendi keskmist tootlikkust: Piirprodukt e piirtoodang on täiendav toodang (MP), mida saadakse tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutamisel. Tootmine ettevõttes lühiperioodil on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Seda tuntakse ka kui kahanevate tulude seadust. Tootmist analüüsides eristatakse nelja ajaperioodi: väga lühike ajaperiood e hetkeperiood lühike periood e lühiperiood pikk periood väga pikk periood e ülipikk periood Lühiperiood (SR, short run) on ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmisteguritest ei ole muudetav Pikk periood (LR, long run) on ajavahemik, mille vältel kõik tootmistegurid on varieeritavad. (ajaperiood, mis on piisavalt pikk, et
Muutuv- ehk varieeruv ressurss tootmistegur, mille suurust saab vähendada (lühiperioodil on selleks palgatud töötajad). Koguprodukt (TP) teatud perioodil valmistatud toodand. Keskmine produkt (AP) TP ja valmistamiseks kulunud muutuvressursi jagatis. Piirprodukt (MP) täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel (TP ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatis). Kahaneva piirtootlikkuse/kahanevate piirtulude seadus kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisada täiendavaid muutuvressursi ühikuid, annab muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud punktist alates ikka väiksema piirprodukti. Püsikulu (FC) kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulu (VC) kulu, mille suurus firma tootmismahu suurenedes muutub. Kogukulu TC = FC +VC Keskmine kogukulu Keskmine püsikulu Keskmine muutuvkulu
L 9 kogu tööjõu tootlikumaks (võib tõlgendada näiteks kui efektiivsemat juhtimist). b) Tuletage inimkapitali piirprodukti avaldis. Kuidas see muutub inimkapitali 1-ühikulise kasvu korral? Y 4 1 / 3 2 / 9 5 / 9 MPH K L H . Inimkapitali H kasvu korral selle piirtootlikkus väheneb (tuleneb H 9 tehniliselt H negatiivsest astendajast eelnevas valemis). Tavaline kahaneva piirtootlikkuse printsiip (ehk kui ettevõttes tarkade juhtide arv kasvab, kuid tegelike töötegijate hulk mitte, siis ei saa suurt tulude kasvu loota…) c) Kui suur osa kogu rahvatulust läheb töötajatele? Siinse Cobb-Douglas tüüpi funktsiooni korral, kus tegurite astendajate summa =1, näitabki iga astendaja vastavale tootmistegurile mineva tulu osakaalu: ehk siis tööjõule L läheb 2/9 kogutulust ja inimkapitalile H läheb 4/9 kogutulust
kogukulu(TC) = FC + VC piirkulu(MC)- täiendava ühiku tootmise täiendav kulu; MC muutus näitab muutust muutuvressursside piirtootlikkuses- kui piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb; näitab kogukulu muutust, muutes tootmismahtu ühe ühiku võrra. (U-kujuline) MC=TC/TP või MC= VC/TP või MC= w/MPL(piirprodukt); MC=TC' keskmine püsikulu (AFC) = FC/TP keskmine muutuvkulu (AVC)- VC/TP (U-kujuline) keskmine kogukulu (ATC)- TC/TP (U-kujuline- kahaneva piirtootlikkuse seadus) kahanevate piirtulude seadus- alguses MP suureneb ja siis kahaneb LAC- ümbrik (mastaabisääst)- L-perioodil on f võimalik kasutada kõiki tootmistegureid min kuludega. L-perioodil on ainult üks TC (ja AC) kõver sest püsikulusid ei ole, ainult muutuvkulud (MC). Kui LAC on kõrgem kui keskmine hind, siis firma ei püsi konkurentsis. kasvav mastaabisääst- kui tootmismahu kasvades LAC vähenevad
toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral. Seda milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehniliste andmete piirmäär. Toota minimaalse kuluga ehk mis asuks nullpunktile võimalikult lähedal samakulujoontel. Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt osutubki optimaalseks tegurikomplektiks fikseeritud ressursside juures. Iga optimaalse tegurikomplekti korral tegurihindade summa peaks võrduma tegurite piirtootlikkuse suhtega ehk kummagi teguri ühe ühiku lisamisel lisanduvad toodangu mahtude suhtega. Piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatist nim. Rahaühiku piirtoodanguks. Iga tootmismahu tootmiseks on võimalik leida minimaalsed kulutused. Seos c= f(q) näitab ratsionaalselt tegutseva ettevõtte kulutuste ja toodangukoguste seost. Seda seost nim. Kulufunktsiooniks. Toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad
· AP ja MP vahel on kindel seaduspärasus
MP ja AP vaheline sõltuvus
· Kui mp>ap, siis ap kasvab
· Kui mp> 0, siis Tp kasvab
· Kui Mp=0, siis tp max
· Kui mp<0 siis tp väheneb
· Kui mp< ap siis ap väheneb
· Kui mp=ap siis ap on max
Kui minul on juurdetulev hinne suurem kui juurdetulevate hinnete keskmine siis ta hakkab seda
tõstma kusagil on nad võrdsed, kui juurdetulev on väiksem kui keskmine siis a hakkab neid
allaviima
3. Kahaneva piirtootlikkuse seadus- lühiperioodi seadus
· Kahaneva piirtootlikkuse seadus kehtib tingimustes kus mõnda sisendit suurendatakse,
tehnoloogia ei muutu ja mõned sisendid ei muutu ( vähemalt 1 fikseeritud)
· Teatud punktis hakkab koguprodukti juurdekasv vähenema ja mp võib minna
negatiivseks.
Ap ja mp 3 staadiumi
· I staadium ap on
kasutatud sisendi hulga jagatis: AP=TP/L Piirprodukt (MP) on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine: MP=TP/L TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: kui MP > AP, siis AP suureneb, kui MP < AP, siis AP väheneb, seega, MP=AP, kui AP on maksimaalne, seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab, kui MP on negatiivne, TP väheneb, kui MP=0, siis TP on maksimaalne Kahaneva piirtootlikkuse seadus kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema; tegemist on lühiperioodi seadusega. Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu; ta on antud ressursi parimast alternatiivsest
aeglustumise arengumaal. 18. Rahvastiku kasvu mõju majandusarengule-vähendab heaolu sest, kasutatakse ära piiratud ja mittetaastuvad ressursid,tekib surve toiduainete pakkumisele,linnad hakkavad üle- rahvastuma,tööpuudus suureneb,säästumäär väheneb,kapitali ja tööjõu suhe halveneb.Tänase kasvukiiruse juures kahekordistub rahvastik iga 65 aasta jooksul.Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel.Kuna mitmed tootmistegurid nagu maa ja kodumaine kapital on (lühiajaliselt) fikseeritud,siis tööjõu kui muutuvteguri kasvades tema piirtootlikkus väheneb.Piisavalt suure languse korral,kui piirprodukt langeb keskmisest produktist madalamale tasemele,hakkab ta tulutase ühe elaniku kohta alanema.See analüüs ei võta arvesse tehnoloogia arengu ja mastaabisäästuefeki mõju,mis mõlemad aitavad suurendada tööjõu tootlikkust ja kiirendavad seeläbi majanduskasvu. 19
1 10 12,5 15 2 25 12,7 13 3 38 12 10 4 48 5 55 6 58 7 58 8 55 19 9) Kahaneva piirtootlikkuse seadus. Nägime eelnevast tabelist (ja jooniselt), et tööjõu koguse suurendamisel TP ja MP esialgu suurenevad – seega on ettevõttel fikseeritud kapitali koguse juures töötajaid vähe ning iga täiendava töötaja palkamine suurendab oluliselt toodangut. Paraku alates kolmandast töötajast on iga järgmise töötaja piirtoodang väiksem ning muutub koguni negatiivseks alates kaheksandast töötajast (liiga
jätkusuutlik, kui ei suudeta katta tekkivat jooksevkonto defitsiiti vajaliku kapitali sissevooluga. · Kui vastavat kapitali sissevoolu ei suudeta tagada, peab kohandumine aset leidma läbi majanduskasvu aeglustumise arengumaal. 18. Rahvastiku kasv mõjutab majanduse arengut: Majanduslikku arengut mõjutavad kolm rahvastiku aspekti: · Absoluutne rahvaarv · Rahvastiku kasvutempo · Rahvastiku vanuseline struktuur · Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel. · Kuna mitmed tootmistegurid, nagu maa ja kodumaine kapital on (lühiajaliselt) fikseeritud, siis tööjõu kui muutuvteguri kasvades tema piirtootlikkus väheneb. · Piisavalt suure languse korral, kui piirprodukt langeb keskmisest produktist madalamale tasemele, hakkab ka tulutase ühe elaniku kohta alanema. See analüüs ei võta aga arvesse tehnoloogia arengu ja mastaabisäästuefekti mõju, mis mõlemad
Ta kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Keskmine produkt (AP)- on koguprodukti ja kasutatud sisendi hulga jagatis AP = TP : L Piirprodukt (MP)- on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine MP = TP : L Kahaneva piirtootlikkuse seadus- Kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema. Alternatiivkulu- Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu Otsesed kulud- on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult.
Koguprodukt (TP)- teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. Selle suurus muutub kui vaadeldava muutuvressursi hulk suureneb või väheneb. Keskmine product (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis Piirprodukt (MP). Täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena, võrdub koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega. Kahaneva piirtootlikkuse või kahanevate tulude seadus- kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvressursi ühikuid, annab muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud punktist alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti. Püsikulud (FC)- kulud mille suurus ei muutu kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulud (VC) on kulud mille suurus firma tootmismahu muutudes muutub Kogukulu= püsikulud + muutuvkulud
AP = TP : L Piirprodukt (MP) on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine MP = TP : L TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: kui MP > AP, siis AP suureneb; kui MP < AP, siis AP väheneb; seega, MP = AP, kui AP on maksimaalne; seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab; kui MP on negatiivne, TP väheneb; kui MP = 0, siis TP on maksimaalne. Kahaneva piirtootlikkuse seadus - Kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema; tegemist on lühiperioodi seadusega. Alternatiivkulu - Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu; ta on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist
Kapitali laiendamine Capital widening Расширение капитала Kapitali süvendamine Capital deepening Углубление капитала isokulu isocost изокоста isokvant isoquant изокванта kahanev mastaabiefekt decreasing returns to scale Убывающий эффект масштаба kahaneva piirtootlikkuse law of diminishing marginal Закон убывающей предельной seadus productivity производительности kasvav mastaabiыээые increasing returns to scale Возрастающий доход масштаба keskmine kogukulu average (total) cost, AC Средние (совокупные) затраты
positiivne. Siit järelduvalt peaks rahvastiku kasv majanduskasvu kiirendama. Arengu seisukohalt pole oluline aga mitte toodangu kogumahu kasv, vaid toodangu kasv ühe inimese kohta. Rahvastiku kasvuga kaasneb keskmise heaolutaseme tõus vaid juhul, kui tööjõu piirprodukt on suurem keskmisest produktist. Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel. Kuna mitmed tootmistegurid, nagu maa ja kodumaine kapital on (lühiajaliselt) fikseeritud, siis tööjõu kui muutuvteguri kasvades tema piirtootlikkus väheneb. 6 Piisavalt suure languse korral, kui piirprodukt langeb keskmisest produktist madalamale tasemele, hakkab ka tulutase ühe elaniku kohta alanema.
· Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus. Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Peatükk 4 Alternatiivkulu ressursi paremast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine TC on minimaalne Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Kaudsed kulud mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis (AP=TP/Q)
Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis APL=TP/L; APK=TP/K Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral MPL= TP/ L; MPK= TP/ K L Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Püsikulu (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub. Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa TC=FC+VC Piirkulu (MC)on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu MC =TC/TP Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis AFC=FC/TP
information that buyers do not, or vice versa, about some aspect of product quality 25.Tootmistegur- Ettevõtete piiratud ressursse nimetatakse tootmisteguriteks ehk tootlikeks ressurssideks. Nendeks on maa, kapital ja töö. 26.Tootmisahel 27.Piirtootlikkus - Piirtootlikkus on täiendav toodang, mida saadakse, kui ressurssi kasutatakse ühe ühiku võrra rohkem (ceteris paribus). 28.Kahaneva Piirtootlikuse seadus - Kahaneva piirtootlikkuse seadus ütlebki, et kui kindlale hulgale fikseeritud ressurssidele (põhivarale) lisatakse täiendavaid muutuvressursse (töötajaid), siis teatud punktist alates hakkab piirtoodang (tootlikkus) vähenema 29.Alternatiivkulu - Majandusteadlased võtavad kuluna arvesse ka alternatiivkulu. Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind. Ettevõtjad seda oma raamatupidamises arvesse ei võta. 30
Rahvastiku kasvutempo ja majanduse areng- Iga uue inimese lisandumine tähendab ka täiendavat toodangut eeldusel, et tööjõu piirprodukt on positiivne. Siit järelduvalt peaks rahvastiku kasv majanduskasvu kiirendama. Rahvastiku kasvuga kaasneb keskmise heaolutaseme tõus vaid juhul, kui tööjõu piirprodukt on suurem keskmisest produktist. Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel. Rahvaarvu suurenedes kahaneb rahvastiku kindlustatus majanduskasvuks vajalike ressurssidega. Liiga kõrge elatustase liiga suure rahvaarvu juures viib ressursside kiire ammendumiseni. 20. Missugused tegurid mõjutavad sündivust? SÜNDIVUST MÕJUTAVAD TEGURID-Rahvastiku säilimiseks vajalik sündivus on 2,1 last ühe naise kohta. Arenenud riikides on sündivus täna 1,6 last ühe naise kohta. Haridus-Haridus parandab karjääri võimalusi
sellest ühiskondlikust või spetsiifilises piirkasulikkusest. Kauba väärtuse määrab hüvise üksikomaduste piirkasulikkuste summa. Clark ei vaata kaupa üksiku tervikuna, vaid üksikelementide viisi. Clarki süsteemi keskne käsitlus on spetsiifiline tootmise seadus. Tootmisest võtab osa 4 faktorit (loovad nii produkti, kui ka väärtust). 1) kapital rahavormis, 2) kapitaalsed hüved (tootmisvahendid ja maa) 3) ettevõtja oma tegevusega 4) töövõtja oma tööga Esitas langeva piirtootlikkuse seaduse, mille kohaselt iga järgnev kapitalimahutus annab väiksema resultaadi. Seotud ka kasulikkuse käsitlusega (tarbimise suurenedes kasulikkus väheneb). Piirkasulikkust kasutab Clark ka palgataseme määramisel. Kui kapitali suurus jääb muutumatuks, siis annab iga täiendab tööline üha vähem täiendavat toodangut. Arutlus on järgmine. Esimese töölise piirprodukt on kõrge, sest tal on töötamiseks piisavalt kapitali ja ka tööpinda
Iga uue inimese lisandumine tähendab täiendavat toodangut eeldusel, et tööjõu piirprodukt on positiivne. Siit järelduvalt peaks rahvastiku kasv majanduskasvu kiirendama. Kuid arengu seisukohalt pole oluline mitte toodangu kogumahu kasv, vaid toodangu kasv ühe inimese kohta. Rahvastiku kasvuga kaasneb keskmise heaolutaseme tõus vaid juhul, kui tööjõu piirprodukt on suurem keskmisest produktist. Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel. Rahvaarvu suurenedes kahaneb rahvastiku kindlustatus majanduskasvuks vajalike ressurssidega. See kehtib nii individuaalsete rahvuste kui kogu maailma kohta. Teadlased on püüdnud leida optimaalset rahvaarvu nii Maale kui ka üksikutele riikidele. Optimaalne rahvaarv on defineeritav rahvastiku suurusena enne seda, kui maailma või riigi elatustase hakkab langema. Optimaalne rahvaarv sõltub eelkõige sellest, milline elatustase
tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi jagatis, TP/N 20. Piirprodukt (marginal product - MP) täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena - - 20.1.Kaheneva , piirtootlikkuse - seadus, - law of diminishing - productivity Punktis, kus MP=AP, on -
ülaltoodust (kapitali alternatiivkulust harus, kapitali MRP –st, kapitali pakkumise elastsusest). 6. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid. 7. Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: ei ole täpselt määratletav. 8. Firma töö nõudluse kõver: on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest. 9. Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu. 10. Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku: täielikult elastse töö pakkumise ja negatiivse töö nõudluse kõveratega. 11. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: ressursi hinna ja MRP. 12
suurenemise, ent väiksemas mahus kui teise töölise lisandumine. Lisades üha uusi töölisi, saame me küll suurendada tootmismahtu, ent iga järgnev tööline toob endaga kaasa järjest väiksema lisanduva koguse. Seega saab MIKROÖKONOOMIKA 33 öelda, et teatud tasemest alates hakkab piirtootlikkus vähenema. Sellist nähtust nimetatakse kahaneva piirtootlikkuse seaduseks. Kahaneva piirtootlikkuse seadus väidab, et teatud tasemest alates alaneb muutuva tootmissisendi kasvades tema piirtoodang. Joonis 6.3 iseloomustab seost kogutoodangu, piirtoodangu ja keskmise toodangu vahel. Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Meie näites on see päevas toodetavate kampsunite koguse ning tööliste arvu jagatis. Kampsunikuduja keskmist toodangut iseloomustab joonise kõrval asuv tabel. Näiteks on
üks tootmisressurss või tootmissisend on jäänud muutumatuks. Pikk periood kui kõik ressursid, mida kasutatakse, on ära muudetud. Ülipikk periood majandusteoreetiliselt kasutatakse harva muudetakse põhimõtteliselt ka tehnoloogiat lisaks ressurssidele. 3. Tootmisfunktsioon ja kulud Lühiperioodi kulud: lühiperioodil seob toomisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC=const. (kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus). Keskmine produkt (AP average product) Keskmine kulu (AC average cost, vahel ka ATC) AC=TC/TP Keskmine muutuvkulu (AVC - average variable cost) AVC=VC/TP Keskmine püsikulu (AFC - average fixed cost) AFC=FC/TP Keskmine kogukulu (ATC - average total cost) ATC=TC/TP Keskmise kulu joonised (vt. Joonis 5.2) LOENG 6 4. (magasin pealkirja maha...) Pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline mastaabifekti tõttu.
Keskmine püsikulu (average fixed costs) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable costs) AVC = VC / TP Keskmine kogukulu (average total cost) ATC = TC / TP Lihtne ja loogiline teema, mõttetult palju tähiseid. Tootmisfunktsioon ja kulud Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC = Const. (kehtib kahaneva piirtootlikuse seadus). Kulud sõltuvad muutuvsisendi hinnast, eeldatakse et sisendi hind ei muutu (antud näites). Tootmismahu kasvades kahaneva piirtootlikkuse seaduse toimel MP ja MC muutuvad vastupidises suunas. MC kõvera kuju on tingitud kahaneva piirtootlikuse seadusest,.. MC ja keskmisi kõveraid saab graafiliselt tuletada kogukulu kõverast. AVC kõvera tuletamiseks (VC kõverast) tuleb tõmmata sirge 0-punktist iga punktini VC kõveral. Selle sirge tõus mõõdab antud koguse AVC. MC-kõvera leidmiseks tuleb tõmmata VC-kõvera erinevates punktides puutuja ja leida selle tõus. Pika perioodi kulud
stabiilsetes piirkondades. Malthus järeldas, et rahvaarvu maksimum omab mingit välist piirangut, milleks on piisava toiduvaru ja muu eluks vajaliku olemasolu - tootmisvõime. Ilma piiranguteta kasvab populatsioon geomeetriliselt (s.t mitmekordistub iga põlvkonnaga). Põllumajandusele toetuv majandus sai piiratud maa tõttu kasvada parimal juhul ainult lineaarselt. Kõnealust fenomeni käsitleb Malthuse kaasaegse majandusteadlase David Ricardo sõnastatud kahaneva piirtootlikkuse seadus” 5. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. 1972. aastal ilmus Rooma klubi esimene raport “Kasvu piirid” (The Limits to Growth). Raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et aastaks 2000 on loodusvarad ammendatud. Rooma klubi reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile, nad ei näinud ette loodusressursside asendamisvõimalusi.
See tähendab seda, et iga firma nõudlus tööjõu järele sõltub sellest, milline kogus tööjõudu maksimeerib firma kasumi. Täieliku konkurentsi tingimustes on ettevõte nii hüviste kui teguriturul hinnavõtja, st ettevõte ei saa mõjutada tootmistegurite hinda. Kuna palgatase on ettevõtte jaoks etteantud suurus, siis on tööjõu piirkulu konstantne. Tööjõu piirprodukt väheneb ja muutub lõpuks negatiivseks. See on kooskõlas kahaneva piirtootlikkuse seadusega, mille kohaselt tööjõu piirprodukt väheneb kui palgatud tööjõu kogus kasvab. Kuna palgatase on ettevõtte jaoks antud suurus ja palgatase võrdub tööjõu piirkuluga, siis on piirkulukõver horisontaalne sirge. Ükski ettevõtja ei ole nõus palkama töötajat, kelle piirprodukti tulu on väiksem kui palk. Kui turul on ainult üks tootmistegurite ostja, siis on tegemist monopsoniga. Ka monopsoni korral on ettevõtte põhieesmärgiks kasumi maksimeerimine.
kaasa küll väljalaske suurenemise, ent väiksemas mahus kui teise töölise lisandumine. Lisades üha uusi 47 töölisi, saame me küll suurendada tootmismahtu, ent iga järgnev tööline toob endaga kaasa järjest väiksema lisanduva koguse. Seega saab öelda, et teatud tasemest alates hakkab piirtootlikkus vähenema. Sellist nähtust nimetatakse kahaneva piirtootlikkuse seaduseks. Kahaneva piirtootlikkuse seadus väidab, et teatud tasemest alates alaneb muutuva tootmissisendi kasvades tema piirtoodang. Joonis 8.3 iseloomustab seost kogutoodangu, piirtoodangu ja keskmise toodangu vahel. Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Meie näites on see päevas toodetavate kampsunite koguse ning tööliste arvu jagatis. Kampsunikuduja keskmist toodangut iseloomustab joonise kõrval asuv tabel. Näiteks on kolm kudujat võimelised kuduma 13 kampsunit
Koguprodukti suurus muutub, kui vaadeldava muutuvressursi hulk suureneb või väheneb. Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. Piirprodukt (MP) on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena; võrdun koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega. Seost püsi- ja muutuvressursside vahel tuntakse kui kahaneva piirtootlikkuse või kui kahanevate tulude seadust. Kui vaadeladavale hulgale püsiressurssidele lisatakse täiendavaid ,uutuvressursi ühikuid, annad muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud puktist alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti. LÜHIPERIOODI KULUD Püsikulud (FC) on kulud mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulud (VC) on kulud mile suurus firma tootmismahu muutudes muutub.
Ratsionaalne ettevõte tahab: Toota fikseeritud ressurssidega maksimaalse koguse toodangut või Minimaalse kuludega mingi kindla toodangukogus. Punkt samatoodangukõveral, mis võimaldaks toota minimaalse kuludega ehk mis asuks nullpunktile võimalikult lähedal samakulujoonel. Optimaalne tegurikomplekt-samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt. Samakulujoone ja samatoodangukõvera tõus on sama. Tegurihindade suhe=piirtootlikkuse suhtega. w/r = MPl/MPk Optimaalse toodangumahu puhul on piirkulu hinnaga samal tasemel MC=p. Kasum on saavutanud maksimaalse kasulikkuse siis, kui koguse suurendes, kasum enam ei suurene, vaid hakkab langema. Piirkasum on null (piirtulu ja piirkulu vahe on null) MR-MC=0 MR=MC. Ettevõtte tootmismaht on optimaalne, kui antud eelarve piires toodetakse maksimaalne kogus toodangut. Rahaühiku piirtoodang- näitab toodangu mahtu, mis lisandub, kui täienda euro
Inflatsioon on üldine hinnataseme tõus. 34 Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Investeerimine on uue kapitali tootmis-ja akumuleerimisprotsess. Investeerimiskulutused on kulutused, mida tehakse kapitalikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Kahaneva piirtootlikkuse seadus ütleb, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse, siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisendi ühikust saadav lisatoodang vähenema ( st piirprodukt väheneb) Kapital on tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid. Majandusteadlased kasutavad kapital mõistet tavaliselt reaalse kapitali ( tootmisvahendid ja masinad). Finantskapital ( aktsiad, obligatsioonid, pangahoiused)
WALRAS , V.PARETO (1848- Majandusliku tasakaalu ja optimumi autorid. 1923) W.S.JEVONS, F.Edgeworth Üheaegselt Austria koolkonnaga piirksulikkus ja Edgeworthi kast (heaolu teooria). A.MARSHAL (1842 1924), Teos «Majandusteaduse printsiibid», mõiste «economics - 1902» kasutuselevõtja. Klassikalise PÖ ja marginalismi sünteesija. "Marshalli käärid". J.Clark Kahaneva piirtootlikkuse seadus. 7.1.) Monetarism Teosed:»Kapitalism ja vabadus», «Valikuvabadus», monetarismi rajaja, A.Smithi M.FRIEDMAN (1912-) ideede jätkaja. Majandust tuleb reguleerida rahaga monetaarpoliitika. Uusliberalismi ühe suuna sünnitaja. 7.2) Pakkumispoolne ökonoomika Reiganoomika majanduse elavdamiseks maksude alandamine ja ettevõtluse toetamine
annaabi.ee 
