- Valmistatud kergesti puhastuvast, toiduga kokku puutuda lubavast materjalist - Peavad olema täielikult tühjendatavad - Mahuti materjalist ei tohi eralduda inimese tervisele ohtlikke aineid - Mahutid peavad olema kindlalt suletavad ning püsima suletuna kuni kasutamiseni Munatoodete säilitamisele esitatavad nõuded Mune ja munatooteid tuleb säilitada ladudes Ladude temperatuurid ei tohi ületada järgmisi piirtemperatuure: - sügavkülmutatud tooted -18°C - külmutatud tooted -12°C - jahutatud tooted +4°C - koorega tooted +12°C - kuivatatud tooted +15°C Munatoodete veole esitatavad nõuded Munatoodete transportimise ajal peab säilima nõutud temperatuur, transpordivahendid ja mahutid peavad tagama temperatuuri püsimise Munatoodete transportimisel peab tooteid kaitsma ka muul viisil tekkida võivate kahjustuste eest Tänan kuulamast!
s/m2 = 9,806 N . s/m2 1 stooks = 10-4 m2/s 1 centistooks = 10-6 m2/s Dünaamilist viskoossust kasutatakse suure viskoossusega naftaproduktide iseloomustamiseks. Teda määratakse otseselt rotatsioonviskosimeetriga. Dünaamilise viskoossuse määramist kasutatakse mootoriõlide puhul, millel on suur viskoossus ja õlide viskoossuse määramisel madalatel temperatuuridel. Praktikas kasutusel - minirotatsioon viskosimeeter (MVR, joonis 1.3), mille abil mõõdetakse mootoriõlide pumbatavuse piirtemperatuure (ASTM D3829 ja D4684). Pumbatavuse all mõeldakse madalaimat temperatuuri, mille puhul uuritavat mootoriõli saab panna piisaval hulgal voolama õlipumba abil. Sõltuvalt mootoriõli liigist on neil väga erinev pumbatavuse piirtemperatuur. Joonis 1.3. Minirotatsioon - viskosimeeter Dünaamilist viskoosssust võib praktiliselt määrata spetsiaalses viskosimeetris, kuid küllaldase täpsusega saab teda ka arvutada, kui on teada vedeliku kinemaatiline viskoossus ja tema tihedus
läheb seal kütus põleb ning see muutub paisumiseks. Toimub üle algolekust lõppolekusse. Mehaaniline töö loetakse kõrgel temperatuuril üle 1000 oC. Max temp. võib posit. td süst. paisumisel (mahu suurenemisel), tunduvalt ületada materjali piirtemperatuure. Kasu-tegur negatiivseks aga komprimeerimisel (mahu väh.). on seda suurem, mida kõrgem on gaaside temperatuur. Joonised: 16.Termodünaamilised protsessid reaalsete Tänapäeval on rõhk 1,5-10Mpa ning Carnot ei toimi, gaasidega
s/m2 1 stooks = 10-4 m2/s 1 centistooks = 10-6 m2/s Dünaamilist viskoossust kasutatakse suure viskoossusega naftaproduktide iseloomustamiseks. Teda määratakse otseselt rotatsioonviskosimeetriga. Dünaamilise viskoossuse määramist kasutatakse mootoriõlide puhul, millel on suur viskoossus ja õlide viskoossuse määramisel madalatel temperatuuridel. Praktikas kasutusel - minirotatsioon viskosimeeter (MVR, joonis 1.3), mille abil mõõdetakse mootoriõlide pumbatavuse piirtemperatuure (ASTM D3829 ja D4684). Pumbatavuse all mõeldakse madalaimat temperatuuri, mille puhul uuritavat mootoriõli saab panna piisaval hulgal voolama õlipumba abil. Sõltuvalt mootoriõli liigist on neil väga erinev pumbatavuse piirtemperatuur. Joonis 1.3. Minirotatsioon - viskosimeeter Dünaamilist viskoosssust võib praktiliselt määrata spetsiaalses viskosimeetris, kuid küllaldase täpsusega saab teda ka arvutada, kui on teada vedeliku kinemaatiline viskoossus ja tema tihedus
üleantud soojushulk q2=sT2. Carnot’ rp. termiline kasutegur on c=1-q2/q1=1-T27T1, kus T1 ja T2 on soojusallika ja jahutaja absoluutsed temp 9. Sisepõlemismootorite ringprotsessid. Sisepõlemismootorite põhiliseks protsessiks, kus toimub soojuse protsessi juhtimine(kütuse põemine) on silinder, seal kütus põleb ning see muutub paisumiseks. Toimub kõrgel temperatuuril üle 1000 oC. Max temp. võib tunduvalt ületada materjali piirtemperatuure. Kasu-tegur on seda suurem, mida kõrgem on gaaside temperatuur. Tänapäeval on rõhk 1,5-10Mpa ning Carnot ei toimi, protsess oleks väga aeglane. 1). v=const Otto mootorid. 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sabath-Trinkler. Otto ringprotsess. Kolbmootorite rpr., kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul v=const , nim. Otto ringp. Otto rp. töötavates mootorites kasut. kergeid vedel-ja gaas kütuseid. Õhu ja kütuse segu süüdatakse elektri sädemega. Siin on soojuse
aurustumisprotsessi. 1kg vett, temperatuuril t ja rõhul p. Veee parameetrid küllastusolekus (alumisel piirrõhkkonnal) näiteks punktis 1, tähistatud indeksiga. 1. 2. 3. 4. 5. Sisepõlemismootorite ringprotsessid Sisepõlemismootorite põhiliseks protsessiks, kus toimub soojuse protsessi juhtimine(kütuse põemine) on silinder, seal kütus põleb ning see muutub paisumiseks. Toimub kõrgel temperatuuril üle 1000 oC. Max temp. võib tunduvalt ületada materjali piirtemperatuure. Kasu-tegur on seda suurem, mida kõrgem on gaaside temperatuur. Tänapäeval on rõhk 1,5- 10Mpa ning Carnot ei toimi, protsess oleks väga aeglane. 1). v=const Otto mootorid. 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sisepõlemis mootorite teoreetilised ringprotsessid. Üldmärkusi: üheks soojussjõu masinatüübiks on sisepõlemismootor e. kolbmootor. Sisepõlemismootorite põhielemendiks, kus toimuvad kõik põhilised TD protsessid on mootori
annaabi.ee 
