Tarrou oli selles linnas viimane inimene, kes suri katku. 6. 6)Linnarahvas üldiselt leppis sellega, et nad on oma linna vangistatud. Alguses küll igatsesid taga inimesi, keda nad armastasid. Kuna ei olnud kindel, et nad ei ole ise nakkuse saanud, siis ei tahtnud nad ka lähedaste elu ohtu seada. Nad leppisid oma saatusega, hiljem kadusid lootused ja usk. Nad olid ükskõiksed katku suhtes ja nad lihtsalt hakkasid raha raiskama jookide ja muu luksusliku kraami peale. 7. 7) Piirsituatsioonis püüavad alguses inimesed sellest lahti rebida, aga teine etapp on sellega leppimine ja kolmas etapp on ükskõiksus, nad lihtsalt on ja naudivad elu oma viimsete hetkedeni. 8. 8)Mina arvan, et kui inimeselt võtta tema vabadus, siis alguses põikleb inimene vastu, aga kui inimeselt võtta ka tema lootus, siis koos sellega kaovad tema emotsioonid ja asemele tuleb ükskõiksus.
· Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism Eksistentsialism Eksistentsialism see on filosoofia, mis lähtub inimese sisemisest eksistentsist ja rõhutab tegelikkuse lõhestumist teadvuse ja asjade sfääriks. Inimest ümbritseb vaenulik absurdne maailm, mis rusub ja deformeerib inimese. Elatakse asjade maailmas, võõrandutakse teistest inimestest teise inimese mõistmine on võimatu. Inimese tõeline olemus avaldub piirsituatsioonis. Tegelikkust on võimalik tunnetada ainult kunsti kaudu. Eksistentsialism levis peale Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem Prantsusmaal kirjanduses ja kujutavas kunstis. Estetism Estetism on arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses. Kunst peab olema sõltumatu ja ei tohi teenida poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on primaarne ja ei allu ühelegi mõjutusele. Sisemonoloog
lõputul võitlusel mõtet. Ümbritsevatest inimestest, keskkonnast ning kujutlusvõimest mõjutatuna võib üksikisik mitte ainult kaotada isikupära ja iseloomu, vaid muutuda hoopis teistsuguseks inimeseks, justkui oleks ta uuesti sündinud. Ameerika psühholoogilise ulmekirjanduse tuntuimaid esindajaid Chuck Palahniuk käsitleb oma romaanis ,,Kaklusklubi" ühe tüüpilise ameeriklase käitumist omamoodi piirsituatsioonis. Teose peategelane on tänapäeva tarbija musternäidis: igavat kontoritööd tegev eluvõõras mees, kes kulutab iga sendi luksuskaupadele. Peagi ta kaotab kõik oma maise vara ning kui tema tee ristub juhuse läbi salapärase Tyler Durdeniga, anarhistliku antimaterialistiga, võtab peategelase elu sootuks uue suuna: üha enam hakkab mees sarnanema selle veidra ja vastandliku isiksusega ning ütleb lahti kõikidest oma põhimõtetest ja senisest maailmavaatest.
Kuid üsna tihti on just mõistus see, mis eksib, sest ta teeb puudulikel eeldustel põhinevaid valejäreldusi. Läänemaine arusaam haridusestki põhineb tegelikult mõtlemise stereotüüpide järjest tõhusamal omandamisel. Taoistid ei ole eitanud haridust, nad lihtsalt ei ole pidanud seda piisavaks tõelise tarkuse saavutamisel. Läänes on mõistus monopoliseerinud teadmised, lootuses, et teadmistes peitub võim. Kuid just see võim võib osutuda näiliseks ja peab piirsituatsioonis loovutama oma koha maailma vahetul mõistmisel põhinevale tarkusele. Säärast vahetut tunnetust ei olegi nii raske saavutada, kui järgime mõningaid üsna üldisena tunduvaid seaduspärasusi. 8 Taoismi seisukohalt on tark see, kes ei suru end asjadele peale, vaid allub teadlikult Taole ehk kõiksuse kulgemisele
Tähtis oli erapooletus tegelase käitumise ja kõne edasi andmises, samuti hingeelus. Hemingway, ,,vanamees ja meri". Eksistentsialism lähtub inimese sisemisest eksistentsist ja rõhutab tegelikkuse lõhestumist teadvuse ja asjade sfääriks. Inimest ümbritseb vaenulik absurdne maailm, mis rusub ja deformeerib inimese. Elatakse asjade maailmas, võõrandutakse teistest inimestest teise inimese mõistmine on võimatu. Inimese tõeline olemus avaldub piirsituatsioonis. Tegelikkust on võimalik tunnetada ainult kunsti kaudu. Eksistentsialism levis peale Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem Prantsusmaal kirjanduses ja kujutavas kunstis. Esindaja Sartre, Camu. Modernistlik luule luule, mis tekkis 20.saj. Siia alla kuuluvad futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism ja imazissm. Omane : eklektilisus, luule ei põhine ühtsel kultuurisüsteemil, (enam kui mod. proosale)
moonutatavaid metafoore, kujundeid, sümboleid ja kategooriasüsteeme. Filosoofia = tarkusearmastus Kogemus kui igasuguse filosofeerimise lähe: Leiame end eest maailmas olevana, maailma kogevana Filosoofia lähteks on EELteaduslik, argine viis kogeda, milles maailm on meile juba valla kätketud. Filosoofiliste küsimuste esitamine saab alguse siis, kui meie kogemuslik maailm minetab oma enesestmõistetavuse ja harjumuspärasuse. (Karl Jaspers piirsituatsioonis) Filosoofia virgumine, vabanemine seotusest elu hädapärasustega. IMESTAMINE ja KAHTLEMINE(enesestmõistetavuse kadumine, vajadus uue teadmise järele) = tõuge filosoofilisteks küsimusteks. Sokrates filosofeerimine algab teadmisest, et ma ei tea Filosoofia kui teadus teadmiste ja väidete süstemaatiline seos. ...kui fundamentaalteadus põhjuste, aluste, tingimuste, eelduste teadus. Oärib empiirilise
2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: · Toiduotsing · Sugutung · Ebameeldiva vältimine · Uudishimu · Vanemlik hool · Abipalumine jne. Nüüdisaegse motivatsiooniteooria seisukohalt on instinktid inimkäitumises ajejõudude hulgas tõrjutud seisundis. Instinktid pääsevad vahetu motivaatorina mõjule üksnes eksistentsi piirsituatsioonis (surmaga silmitsi seistes). 3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S. Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina sugutungi (libiido). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi (surmatung). Humanistlik psühholoog A
eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: Toiduotsing Sugutung Ebameeldiva vältimine Uudishimu Vanemlik hool Abipalumine jne. Nüüdisaegse motivatsiooniteooria seisukohalt on instinktid inimkäitumises ajejõudude hulgas tõrjutud seisundis. Instinktid pääsevad vahetu motivaatorina mõjule üksnes eksistentsi piirsituatsioonis (surmaga silmitsi seistes). 3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung- tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S. Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina sugutungi (libiido). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi (surmatung). Humanistlik psühholoog A
30ndal tuleb võimule fasism, algab Hispaania vabadusvõitlus. Hemingway annetab vabadusvõitlejatele suuri summasid ja läheb ka ise vabatahtlikult rindele korrespondendiks. Tarbis palju alkoholi ning hävitas sellega oma elu. Oli abielus 4 korda. Miss Mary, viimane naine, oli tema arust oivaline naine. Lasi end valude pärast maha. Looming kadunud põlvkonna autor, humanist, iroonia, autobiograafilisus. Inimlikkust tuleb kaitsta, ka relvaga. Inimese käitumine piirsituatsioonis. Novellistikas eksistentsialism- allegooria. Sümbolism ("Puhas valgusrikas lokaal") Hemingwayl kujuneb aastatega välja talle omane stiil, mida iseloomustavad: 1)lühikesed kompaktsed laused, ökonoomne keel; 2)korduvad motiivid; 3)sentimentaalsuse vastu, väljenduses konkreetne ja asjalik; 4)tegelaste tekst sarnane kõnekeelele; 5)kujuneb välja alltekst, peidetud ridade vahele; 6)pöörab tähelepanu väikestele detailidele, mis hiljem omandavad suure üldistusjõu
"Idioot"(1924) Väga groteskne, ulmeline, püüdleb kirjanduses erakorduse poolem tegevuspaigaks tavaliselt eksootiline saar, võimendab palju. II periood - (1924-1944) kaks novellikogu."Vastu hommikut"(1926), "Ristisõitjad"(1927).Muutub realistlikuks, edasi jääb üksikisiku seis maailmale.Hakkab kujutama lihtinimeste elu.Kasutab palju kujundlikke võtteid.Laused lühemad, realistlikum ,kompaktsem.Mõned novellid " Vastu hommikut" piirsituatsioonis tegelased; vangla ,kus inimesed ootavad surmanuhtluse täideviimist."Libahunt" - piirsituatsioon,tegevus soos, tütar ja noormees, Tüdruku pere eitaha noormehest kuulda, on tüdrukule valinud teise mehe.Tüdruk ja noormees muutuvad libahundiks , on vabad. "Punased hobused" - peategelane naine Taade, püromaan.Käib mitmes peres. Lõpuks pannakse vangi. Metafoorne pealkiri.Romaan "Toomas Nipernaadi" (1928) palju mõjutusi maailmakirjandusest.Kinnistas eesti kirjanduse ajalukku (Don Quijote)
mida nad õigeks ei pea, vaid just vastupidiselt vägivalla ärahoidmine. Vägivallariigist on ajapikku kujunenud õigusriik ja tendents vägivalla piiramisele on jätkuv. Nagu sotsiaalne regulatsioon üldiselt, nii ka õigus rõhub eelkõige vaimsetele teguritele, kuid ilma sunnita siiski päris hakkama ei saa. Vastavate õigusnormide tundmine ja hirm karistuse ees võib sundida inimesi käituma õiguspäraselt vaid piirsituatsioonis, mitte tavapärases igapäevaelus. Õiguse olemuslikuks tunnuseks on pigem menetluskord, õigus on keel, mis võimaldab vaidlevatel pooltel oma erimeelsuse lahendada. Õiguse kehtestamise astmed Ratsionaliseerimine olukorra mõtestamine, oma õiguste ja kohustuste piiritlemine võrreldes teistega, oluline dialoog ja ka teiste poolte osalemine Formaliseerimine uue teadmise korrastamine, käitumismudelitesse vormimine, see sõltub
mida nad õigeks ei pea, vaid just vastupidiselt vägivalla ärahoidmine. Vägivallariigist on ajapikku kujunenud õigusriik ja tendents vägivalla piiramisele on jätkuv. Nagu sotsiaalne regulatsioon üldiselt, nii ka õigus rõhub eelkõige vaimsetele teguritele, kuid ilma sunnita siiski päris hakkama ei saa. Vastavate õigusnormide tundmine ja hirm karistuse ees võib sundida inimesi käituma õiguspäraselt vaid piirsituatsioonis, mitte tavapärases igapäevaelus. Õiguse olemuslikuks tunnuseks on pigem menetluskord, õigus on keel, mis võimaldab vaidlevatel pooltel oma erimeelsuse lahendada. Õiguse kehtestamise astmed (vormid) Ratsionaliseerimine olukorra mõtestamine, oma õiguste ja kohustuste piiritlemine võrreldes teistega, oluline dialoog ja ka teiste poolte osalemine. Isik teadvustab ennast kui subjekti, kui teistest erineva mina olemasolu ja erinevusega määratud asendit
annaabi.ee 
