Joonis 4.13 Lihtsustus = detailidevahelist hõõrdejõudu ei arvestata Neetliite kvaliteet = liide on võrdtugev lõikele, muljumisele ja pikkele ehk Iga üksiku needi kõik tugevustingimused peavad olema samaaegselt täidetud 4.4.2.2. Neetliite tugevus lõikel ja muljumisel Tugevuse piirseisundis töötavad neetliite (Joon. 4.14) needid (ja ka mõnede poltliidete poldid) ühtlaselt lõikele ja ühtlaselt muljumisele (kõik needid on koormatud ühetaoliselt): Priit Põdra, 2004 62 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL [ ]
Joonis 4.13 Lihtsustus = detailidevahelist hõõrdejõudu ei arvestata Neetliite kvaliteet = liide on võrdtugev lõikele, muljumisele ja pikkele ehk Iga üksiku needi kõik tugevustingimused peavad olema samaaegselt täidetud 4.4.2.2. Neetliite tugevus lõikel ja muljumisel Tugevuse piirseisundis töötavad neetliite (Joon. 4.14) needid (ja ka mõnede poltliidete poldid) ühtlaselt lõikele ja ühtlaselt muljumisele (kõik needid on koormatud ühetaoliselt): Priit Põdra, 2004 62 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL [ ]
Mis on tiivikkatse? Nihketugevuse konstantne suurus. Kasutades selle graafiku kaht prognoositavatest väiksemaks määramiseks looduslikus pinnasemassiivis on iseloomustavat suurust - compressiooniindeksit Kasutuspiirseisundit kontrollitakse enamlevinud tiivikkatse. Tiivikkatse seade cc arvutatakse elementaarkihist tingitud vajum normkoormuste järgi Kasutus piirseisundis kujutab endast penetratsioonivarda otsa seosega. kontrollitakse, kas konstruktsiooni või pinnase kinnitatud risti asuvaist teraslehtedest 8. Kui sügavale minnakse vundamendi vajumi deformatsioonid jäävad nii väikseks, et ei segaks moodustatud nn tiivikut. Standardne tiivik h=130 arvutamisega? Vundamendi koormusest tingitud normaalselt ekspluatatsiooni
Looduslike nõlvade puhul on probleemiks nende püsivus seoses ehitustöödega nõlval ja selle vahetus läheduses. Igasugused kaevetööd, nõlva kuju muutmine, täiendavad koormused nõlva ülaosas, veereziimi muutmine jne võivad põhjustada varisemist. Pika aja vältel toimuvad keemilised muutused pinnaste koostises ja roomeprotsessid võivad põhjustada pinnase tugevuse vähenemist ning viia nõlva purunemiseni ka ilma nähtavate väliste mõjutusteta. Looduslikud nõlvad on sageli piirseisundis või sellele lähedal. Geoloogilised protsessid ise on jätnud need sellisesse tasakaaluseisundisse. Seepärast võivad mõnikord tühisemadki muutused põhjustada pinnasemasside tasakaalu kaotust. Tehisnõlvade projekteerimisel peab nõlva kuju valima sellise, et tema püsivus oleks tagatud. Teisest küljest liigne varu (liiga lame nõlv) põhjustab suuri ülekulutusi. Sageli on teetammide ja -süvendite ning kanalite puhul tegemist ehitistega, mille
lainelöögi survet laevale on raske hinnata ja võimalikku viga tuleb kompenseerida varuteguri kaudu) Arvutusskeemi kvaliteeti (mida ligikaudsemal arvutusskeem lähendab tegelikkust, seda suurem peab olema varutegur) 2 tugevusarvutuse meetodit – piirkoormusemeetod ja piirpinge meetod. Piirkoormuse meetod peab ohtlikuks sellist koormust, mis põhjustab konstruktsiooni piirseisundi. Piirseisundis konstruktsioon kaotab kandevõime kas purunemise või siis olulise plastse deformeerumise tõttu; vastavat koormust nim piirkoormuseks. Meetod taotleb piirseisundi tekke vältimist. Hapra materjali puhul piirkoormust lihtne leida, plastse materjali puhul raskem. Kasutatakse ehituskonstruktsioonide projekteerimisel, millele mõjuv koormus on suhteliselt põsiv või vähekordsete maksimumidega, nii et elastne ega ka elastoplastne väsimus ei kujuta ohtu. 4. Piirpinge meetod.
Teist järku ekstsentrilisuse e2 arvutamise selgituseks vaatleme alt jäigalt kinnitatud ja ülalt vaba konsoolposti, mille deformeerunud kuju on lihtne ja suurim paindemoment on kinnituslõikes (joonis 4.4). Ekstsentrilisuse e2 leidmisel lähtume elemendi elastse joone võrrandist 1 M2 , r EI kus 1/r posti telje kõverus suurima paindemomendi kohal; M2 = Ncre2 teist järku paindemoment nõtke piirseisundis; Ncr = ²EI / l0² Euleri kriitiline jõud; l0 posti arvutuspikkus. Toodud võrrandist saame pärast M2 ja Ncr asendamist Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 62 l 20 1 e2 2 . (4.10) r Tavaliselt võib konstantse ristlõike korral võtta ² = 10. Kui esimest järku moment on kons-
vundamendi talla lähedal ning seepärast pingete arvutamisel tavaliselt Valemis 1 on pinnase mahukaal ülalpool talda ja allpool talda. viia nõlva purunemiseni ka ilma nähtavate väliste mõjutusteta. sellega ei arvestata. Asetades peapingete avaldused tugevustingimusse ja avaldades z Looduslikud nõlvad on sageli piirseisundis või sellele lähedal. 2.5.2 Pinnase ebaühtluse mõju Elastsusteooria võimaldab leida saame z=(p-h1)/*(sin/sin-)-c*cot-h* 1//. See on joone Geoloogilised protsessid ise on jätnud need sellisesse seisundisse. pingete jaotuse ka kihilises pinnases, mille kihtide võrrand, mille kõigis punktides nihketugevus võrdub nihkepingega ja Seepärast võivad mõnikord tühisemadki muutused põhjustada
osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooni- nõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kriteeriumidele; · koormusjuhtum (ingl.k. load case): kokkusobivad koormusvariandid, deformatsioonid ja ebatäpsused, mis võetakse arvutustes vaadeldaval juhul (kvalitatiivselt) arvesse; · koormuskombinatsioon (ingl.k. combination of actions): arvutus- koormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvutamisel piirseisundis mitme koormuse üheaegsel mõjumisel; · koormusvariant (ingl.k. load arrangement): liikuva koormuse asendi, suuruse ja suuna fikseering; Projekteerimise alused 10 · piirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon enam ei täida talle ettenähtud funktsioone; · projekteeritud kasutusiga: oletatav ajavahemik, mille kestel konst- ruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hooldamise tingimustes,
passiivsurve. Joonisel 10.40 kujutatud üleni pinnases asuva seina mõlemal küljel mõjub juhul, kui seinale ei mõju mingit jõudu (P = 0), paigalseisusurve. Jõu suurenedes hakkab sein pinnases pöörduma mingi punkti ümber. Seina liikudes hakkab ühel pool seina järk-järgult mobiliseeruma passiivsurve, teisel pool seina langeb surve aktiivsurveni. Maksimaalse võimaliku jõu korral saavutab passiivsurve seina üla- ja alaosas oma maksimaalse võimaliku väärtuse. Sein on sellisel juhul piirseisundis. Pöördepunkti ei paigutu ja mõlemal pool seina mõjub paigalseisusurve. Surve jaotus on näidatud joonisel 10.40a. Seinale mõjuv resulteeruv surve on nende kahe surve vahe, mis kõverjoonena esitatud joonisel 10.40 b. Seina tasakaalu puhul peab kõigi se llele mõjuvate horisontaaljõudude summa olema null. Nulliga peab võrduma kõigist jõududest põhjustatud momentide summa näiteks seina alumises või ülemises otsas. Need kaks tingimust on vajalikud,
muutuv- ja püsikoormustega teatud kontrolli teostamiseks. Valitud arvutuslikud koormusjuhtumid peavad olema piisavalt rasked ja ar- vestama kõiki tingimusi, mida on õhuliini ehitamise ja arvutusliku tööea kes- tel mõistlik eeldada. • Koormuskombinatsioon /combination value for an action/− − koormuste ar- vutuslike väärtuste kogum, mille alusel kontrollitakse konstruktsioonilist töö- kindlust piirseisundis antud koormusjuhtumil. • Koormuse kombinatsiooniväärtus /combination value for an action/− − väärtus, mis seondub koormuskombinatsiooni rakendamisega ja arvestab, et mitme sõltumatu koormuse kõige ebasoovitavama väärtuse üheaegse esinemise tõenäosus on väiksem kui igal koormusel eraldi. Väärtus saa- dakse normkoormuse korrutamisel koormuse kombinatsiooniteguriga või teatud tingimustel määratakse otseselt.
+ =0 + = ( 8.9) y z z y ja tugevustingimuse (5.11) ( 1 - 3 ) = ( 1 + 3 + 2c cot ) sin Mohri ringi abil saab näidata, et kui pinnas on plastses piirseisundis, tekib seal kaks parve lihkejooni (joonis 8.7). 2 2 -
tuleks vahelduvalt koormatud elementide puhul pingekontsentraatoreid vältida. Valts- ja keevisprofiilides esinevad sageli algpinged. Algpinged telivad näiteks keevitamisel ristlõike eri osade erinevast jahtumiskiirusest, valtsprofiilidel tingituna valtsimistehnololoogiast jne. Algpinged on ristlõike ulatuses alati tasakaalustatud. Tänu sellele nad staatilisel koormamisel kandepiirseisundile olulist mõju ei avalda piirseisundis on pingejaotus nii algpingetega kui ka pingeteta ristlõikes praktiliselt ühesugune. Kasutuspiirseisundis, näiteis läbipaindele võivad nad siiski mõju avaldada mingis ristlõike osas jõuavad summaarsed pinged voolavuspiirini varem ja seetõttu deformatsioonid suurenevad. Ka väsimustugevust võivad algpinged märkimisväärselt vähendada. Algpingeid saab vähendada termilise töötlemisega. Teras 1 9
annaabi.ee 
