organisatoorseid abinõud; kontroll projekteerimise, valmistamise, kasutamise ja hooldamise ajal. 6. Mida tähistatakse ehitusprojektis tähisega G? Alalise koormuse osavarutegur. 7. Mis on koormuse arvutusväärtus ja kuidas see leitakse? See on, suurus, mis on saadud normkoormuse korrutamisel osavaruteguriga, mis võtab arvesse koormuse võimalikku kõrvalekallet esindusväärtusest ebasoodsas suunas. 8. Defineerige mõiste piirseisund. Milliseid piirseisundeid käsitletakse ehituses? seisund, mille ületamisel konstruktsioon enam ei täida talle ettenähtud funktsioone Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. 9. Defineerige mõiste ehitis. Kõik mida ehitatakse või on ehitustegevuse tulemus. (nii hooned kui ka insenerirajatised). Ehitisi
· alaline arvutusolukord: olukord,mille kestus on sama suurusjärku konstruktsiooni projekteeritud kasutuseaga. See vastab enamasti Projekteerimise alused 9 tavalistele kasutustingimustele; · arvutuskriteeriumid: iga piirseisundi tingimuste täitmist kirjeldavad kvantitatiivsed suurused; · arvutusolukord: teatud ajavahemikus esinevad füüsikalised tingimused, mille puhul tuleb tagada, et piirseisundeid ei ületata; · avariifaktor: erandlik ja tugeva mõjuga sündmus, mis võib esile kutsuda avariiolukorra - näit. mingi erandlik koormus või ülemäärane kõrvalekalle projekteeritud mõõtmetest; · avariiolukord: olukord, millega kaasnevad erandlikud tingimused konstruktsioonidele, näiteks tulekahju, plahvatus, kokkupõrge või kohalik vigastu; · hooldamine: tegevuste kogum konstruktsiooni kasutusea kestel konstruktsiooni kasutusomaduste ja toimivuse säilitamiseks;
(2) Eraldi tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis; b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirkritee- riume. Eri piirseisundite puhul kasutatavad arvutuskoormused erinevad üksteisest ja need määratle- takse käesolevas peatükis. Teatud konstruktsioonide puhul võib osutuda vajalikuks käsitleda veel muidki piirseisundeid - näiteks väsimust. (3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada kriitilised koormusjuh- tumid. Iga kriitilise koormusjuhtumi jaoks tuleb määrata koormuskombinatsiooni tulemite arvutuslikud suurused (s.o arvutuslikud sisejõud, pinged jne.). (4) Koormusjuhtum hõlmab omavahel sobivaid koormusvariante, deformatsioone, hälbeid ja ebatäpsusi, mida tuleb arvestada konstruktsiooni kontrollimisel. Neid koormusi, mis füüsilis-
(läbivajumisi), vibratsioone üksteisest ja need Mõnel juhul, näiteks tuule mis võivad olla kahjulikud määratletakse dünaamilise mõju inimestele või ohtlikud käesolevas peatükis. Teatud arvestamisel. Võib hoonetele. konstruktsioonide puhul võib dünaamilist koormust 35. Materjalide ja osutuda vajalikuks käsitleda tinglikult käsitleda müüritise omaduste veel muidki piirseisundeid - ekvivalentse staatilise tähised ja nende näiteks väsimust. Kõik koormusena, kasutades see omavaheline seos, esitamise võimalikud arvutusolukorrad juures dünaamilist viisid vt päris eest tuleb võtta arvesse ja suurendustegurit 36. Osavarutegurite selgitada kriitilised (dünaamikategurit). süsteem konstruktsioonide koormusjuhtumid. Iga Lihtsustatud arvutusi võib
annaabi.ee 
