Kui purikas moodustub puuaoksale, mis purikas raskuse mõjul järjest rohkem kooldub, on tekkiv moodustis kumer ja üldse mitte vertikaalne. Kui jääpurikad moodustuvad pesunöörile, telefoni või elektriliinile, võivad nad olla regulaarse vahega umbes paar sentimeetrit. Muster on ilmselt tingitud sellest, et algne veekiht vajub suuremateks tilkadeks", vähendamaks oma piirpinda. Sellisele formatsioonile annab tõuke juhuslik laine, pindpinevusjõud tõmbab vee tilkadeks, mille vahekaugus on enam- vähem võrdne esialgse võnkumise lainepikkusega. Nende tilkade külge tekivadki jääpurikad.
määramine ning reaktsiooni kineetika uurimine elektrijuhtivuse mõõtmise teel. Süsteemi elektrijuhtivus pidi kasvama ajas etaanhappe moodustumise tõttu ning katsetulemustest on elektrijuhtivuse kasv selgelt näha. Vastupidiselt ennustatavale kasvas meie katses, aga elektrijuhtivus väga kiiresti. Minu katsel oli lahustumise alg- ja lõppmomenti väga raske määrata, kuni äädikhappe anhüdriid ei olnud päris korralik ning vee lisamisel kahe vedeliku piirpinda ei tekkinud, loksutamisel oli hägu samuti väga vähene ning see kadus väga ruttu. Selle ebamäärasuse tõttu on suure tõenäosusega alg- ja lõppmoment valed ebamäärased. Graafik pidi tulema lineaarne, mida ta ka enam-vähem on. Tõusude märgid on vastasmärgilised (graafik vs arvutuslik).
19. Millega fenooli saaks ekstraheerida? Kloroformiga. 20. Mida teeb puhtal kujul fenool DNA-ga ja kust tuleb fenooli kollane värvus? Fenooli on vaja eelnevalt küllastada veega. Fenool seob 10% vett ning puhta fenooli lisamine DNA-le eemaldab vee ka DNA-st. Lisaks puhas fenool toatemperatuuril kipub tahkuma. Oma kollase värvuse on saanud ta antioksüdantidest. 21. Miks DNA eraldamisel kasutati fenool/kloroformi? Fenool sadestab valgud ja lipiidid. Kloroform aitab paremini säilitada piirpinda fenooli ja veefaasi vahel. 22. Miks DNA eraldamisel on vajalik sadestamine? Sadestamine aitab proovi kontsentreerida, 70% EtOh aitab veel soolasid välja pesta (ensüümid ei tööta, kuid DNA lahuses on soolad). 23. Miks kasutati 70% etanooli dsDNA eraldamisel ja 96% etanooli ssDNA eraldamisel? 70% EtOH on piiriks, mil DNA veel ei hakka lahustuma. 96% EtOH + NaAc kasutatakse ssDNA puhul, kus Ac aitab hoida keskkonda happelisemana. DNA on vees lahustuv, kuid 70% EtOH-s mitte
< = Kui optiline tihedus ei muutu, siis valgus levib sirgjooneliselt. Nähtust kui valgus liigub optiliselt tihedamast optiliselt hõredamasse keskkonda ja teatud langemisnurga korral peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi nim. täielikuks peegeldumiseks. Langemisnurka kui valgus liigub tihedamast hõredamasse keskkonda, mille korral murdunud kiir hakkab liikuma mööda kahe kekskonna piirpinda nim. täieliku peegelduse piirnurgaks. Läätsed Läätseks nim. läbipaistvast materjalist keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi jaotatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks.
< = Kui optiline tihedus ei muutu, siis valgus levib sirgjooneliselt. Nähtust kui valgus liigub optiliselt tihedamast optiliselt hõredamasse keskkonda ja teatud langemisnurga korral peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi nim. täielikuks peegeldumiseks. Langemisnurka kui valgus liigub tihedamast hõredamasse keskkonda, mille korral murdunud kiir hakkab liikuma mööda kahe kekskonna piirpinda nim. täieliku peegelduse piirnurgaks. Läätsed Läätseks nim. läbipaistvast materjalist keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi jaotatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks.
1. Mida näitab laeng? Laeng (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Laeng jaotub positiivseteks ja negatiivseteks. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Laenguid on kahte liiki – positiivsed ja negatiivsed. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng. Ühik laengu suuruse mõõtmiseks on q(c) – kulon. Elementaarlaengu on 1,6*10 -10 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Elementaarlaengut omavad electron ja proton 5. Laengu jäävuse seadus? on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis(e kuhu ei tule elektrialenguid juurde) on igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute summa jääv. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? Ioon on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu elektroni, mis ann...
Protsessid elektroodil: Elektrood jaotatakse mittepolariseeritavaks ja polariseeritavaks elektroodiks. Mittepolariseeritava- (metall-) elektroodil toimub takistamatu ioonide ja laengute vahetus elektroodmetalli ja lahuse vahel. Sellest vahetusest osavõtvat iooni nimetatakse potentsiaalimääravaks iooniks. Seda potentsiaalihüpet kirjeldab Nernsti võrrand. Polariseeritaval elektroodil reaktsioone ei toimu ja seal esinev tasakaal on elektrokeemilist laadi. Laetud osakesed ei suuda faaside piirpinda läbida. Elektrilise kaksikkihi kujunemine: Metall paigutatakse tema enda soola lahusesse. Tema ioonide keemiline potentsiaal metallid- ja lahusefaasis on üldjuhul erinev, mille tagajärjel metalli ioonid hakkavad läbi piirpinna minema üle madalama keemilise potentsiaaliga faasi. Kuna ioonid on elektriliselt laetud, siis see üleminek põhjustab faaside laadumise. Selle tagajärjel omandab metallifaas positiivse laengu, seega tõmmatakse lahusest faaside piirpinnale anioone, mis
Eluvormid veekogudes Pelagos avavee asustavad organismid (vaal) Plankton vees vabalt hõljuvad organismid Fütoplankton taimsed organimid (mikrovetikad) Zooplankton loomased organimsid (algloomad, keriloomad) Bakterplankton avaveebakterid Nekton- suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad ja imetajad) Bentos põhja ja selle lähedast veekihti asustvad organismid (korallrifid) Neuston vee ja õhu piirpinda asustavad organismid (karbid) Pleuston organimsid, millil osa kehast asub veel ja osa veepinna kohal (ujutaimed) Pelagiaal avaveeosa Bentaal veekogu põhi ja selle veekiht, ulatub põhjataimestiku alumisest piirist suurima sügavuseni. Neustaal vee ja õhu piirpind Pindpinevus - veepinnale moodustub kile, mille põhjuseks on paralleelselt veepinnaga mõjuvad molkeulidevahelised jõud. Veeringe
G = Gl - Ga = tv - vg - tg saame vahe, mille võrra muutus Gibbsi vabaenergia siit saame Dupre võrrandi Wa = tg + vg tv töö on vastupidine pinnaenergiaga Dupre võrrand ütleb, et adhesiooni töö võrdub komponentide pindpinevuse summa miinus nende omavaheline pindpinevus. 22. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. Vaatleme faasidevahelist piirpinda näiteks tahke faasi ja lahuse vahel. Selle faasidevahelise piirpinna moodustumine on seotud elektrilaengute ümberjaotumisega faaside sisemuse ja pinnakihi vahel. Nimetame tahket faasi elektroodiks. Seda elektroodi võime jaotada kaheks: mittepolariseeritavaks
e kese. Koldest lähtub mitmesuguseid laineid. Pikilained e primaarlained (P- lained) levivad kuni 14 km/s ja läbivad kogu Maa. Ristlained e sekundaarlained (S-lained) levivad kuni 7 km/s, ei läbi Maa tuuma. Seismiliste lainete levimise järgi uuritakse Maa siseehitust, sest lained ei levi sirgjooneliselt, vaid võivad sõltuvalt mateeria omadustest kõrvale kalduda, murduda, peegelduda jne (joonis P- ja S- lainete levimisest). Maakoore alumiseks piiriks peetaksegi väga teravalt esiletulevat piirpinda, millel P-lainete kiirus hüppeliselt tõuseb. Seda nimetatakse mohoks e Mohorovicici piirpinnaks. Jugoslaavia seismoloog A. Mohorovicic fikseeris esimesena seismiliste lainete pidevuse katkemise ühe Balkani maavärina seismogrammide uurimisel 1909.a. Tema teeneks on üldse piirpindade avastamine maakoores (H.Rast lk 14). Maavärina tagajärjeks on sageli reljeefimuutused, põhjavee taseme muutused, tsunamid Ülesanne: Loe H. Rast Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 lk 14 17
on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest eespool vaadeldud termodünaamilistel põhjustel on kolloidsüsteem alati valmis oma faasidevahelist piirpinda vähendama. Koagulatsiooniks nimetatakse kolloidsüsteemi osakeste ühinemist suuremateks osadeks. Tavaliselt järgneb koagulatsioonile sedimentatsioon (väljasadenemine). Koagulatsioon toimub teatud aja jooksul. Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit: - varjatud koagulatsiooni staadium, milles toimub dispersiooniastme vähenemine. Süsteemis ei toimu aga veel silmaga märgatavaid muutusi. - nähtav staadium, milles muutused on juba silmaga nähtavad.
pinnaenergia adhesioonitöö suuruse võrra,Wa = - G Süsteemi alg- mulli suurima rõhu meetod(rõhk, mida on vaja rakendada, et suruda eespool vaadeldud termodünaamilistel põhjustel on kolloidsüsteem FOTOFOREES aerosoolides. See on aerosooli osakeste liikumine ja lõppoleku Gibbsi energiad (Ga ja Gl) on:Ga = vg + tg Gl = läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk v alati valmis oma faasidevahelist piirpinda vähendama valgustuse mõjul. Osakeste liikumist põhjustab osakese ebaühtlane tv G = Gl - Ga = tv - vg tg siit saame Dupre võrrandi Wa = gaasimullike). Henry isoterm ca=kc, 1 mooli jaoks c=1/V ja c=p/RT. Koagulatsiooniks nimetatakse kolloidsüsteemi osakeste ühinemist soojenemine. Läbipaistmatute osakeste korral esineb positiivne tg + vg - tv
dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest eespool vaadeldud termodünaamilistel põhjustel on kolloidsüsteem alati valmis oma faasidevahelist piirpinda vähendama Koagulatsiooniks nimetatakse kolloidsüsteemi osakeste ühinemist suuremateks osadeks. Tavaliselt järgneb koagulatsioonile sedimentatsioon (väljasadenemine). Koagulatsioon toimub teatud aja jooksul. Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit:- varjatud koagulatsiooni staadium, milles toimub dispersiooniastme vähenemine. Süsteemis ei toimu aga veel silmaga märgatavaid muutusi. - nähtav staadium, milles muutused on juba silmaga nähtavad
osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest eespool vaadeldud termodünaamilistel põhjustel on kolloidsüsteem alati valmis oma faasidevahelist piirpinda vähendama. Koagulatsiooniks nimetatakse kolloidsüsteemi osakeste ühinemist suuremateks osadeks. Tavaliselt järgneb koagulatsioonile sedimentatsioon (väljasadenemine). Koagulatsioon toimub teatud aja jooksul. Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit: - varjatud koagulatsiooni staadium, milles toimub dispersiooniastme vähenemine. Süsteemis ei toimu aga veel silmaga märgatavaid muutusi. - nähtav staadium, milles muutused on juba silmaga nähtavad. Schulze-Hardy reegel:
juurde energiat (näit. soojusenergiat). ➢ Energia, mis eraldub või neeldub elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele: ΔE = h v = E1- E2 Orbitaalid. ➢ Elektronid paiknevad aatomituuma ümber kindlaksmääratud kujuga ruumipiirkondades – orbitaalidel. ➢ Orbitaali all mõeldakse sellise ruumiosa piirpinda, kus elektron 99%-se tõenäosusega viibib. Igal orbitaalil on oma kindel energiatase. Eristatakse s, p, d ja f orbitaale ➢ Elektroni üleminekul kõrgema energiaga orbitaalile (ergastamine) neeldub kvant energiat, üleminekul madalamaenergiaga orbitaalile kiirgub kvant energiat ➢ Kui aatomeid on palju, siis toimub neid üleminekuid palju ja tekib erinevatest
Sama elemendi kõik aatomid on identsed. Ühe elemendi aatomid erinevad teiste elementide aatomitest. Ühendid koosnevad mitme elemendi aatomitest. Keemilises reaktsioonis aatomid paigutuvad ümber, eralduvad üksteisest või ühinevad, aatomeid ei teki juurde ega kao kuskile 1. Orbitaalid Elektronid paiknevad aatomituuma ümber kindlaksmääratud kujuga ruumipiirkondades orbitaalidel. Orbitaal - sellise ruumiosa piirpinda, kus elektron 99%-se tõenäosusega viibib, igal orbitaalil on oma kindel energiatase. Eristatakse s, p, d ja f orbitaale. Elektroni üleminekul kõrgema energiaga orbitaalile (ergastamine) neeldub kvantenergiat, üleminekul madalama energiaga orbitaalile kiirgub kvantenergiat Kui aatomeid on palju, siis toimub neid üleminekuid palju ja tekib erinevatest diskreetsetest lainepikkustest koosnev kiirgus, mida saab lahutada üksikuteks kindla lainepikkusega komponentideks
(mikrovetikad), b) zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), c) bakterplankton - avaveebakterid. Vaata ka allolevat filmi planktilistest organismidest ja nende tähtsusest! Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit koos moodustavad sestoni. 3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad). 4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid. 5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid. 6. Pleuston - organismid, millel osa kehast asub vees, osa veepinna kohal (põhiliselt ujutaimed). Eesti järvedes kasvab palju erinevaid taimeliike. Eriti rohkesti on mitmesuguseid vetikaid. Väikesed, palja silmaga nähtamatud, vees hõljuvad vetikad moodustavad taimhõljumi ehk taimplanktoni. Sageli moodustavad nad aga kogumikke, mis on nähtavad luubitagi. Taimhõljumit on rohkem rohketoitelistes järvedes, eriti nende pinnakihis, kus on valgem
Eriti neile, mis kulgevad kolloidsetes keskkondades. Mõningaid protsesse (pesemine), kohtame iga päev ka olmes. Pindaktiivsed ained moodustavad vesilahustes mitselle. Looduses on võimalikud järgmised piirpinnad. 1. Vedelik/gaas nt järvepind; 25 2. Vedelik/vedelik õli vee pinnal; 3. Vedelik/tahke tekstiilimaterjalide pesemine; 4. Tahke/gaas suits õhus; 5. Tahke/tahke puit ja kuivanud värv, lakk Piirpinda kahe aine vahel, mis ei ole samas faasis(või füüsikalises olekus), nimetatakse tavaliselt pinnaks. Tekstiilikeemias on selliseks pinnaks kiudude pind mingis kemikaali lahuses.Tahke ja vedela aine pind on oluline paljudes tekstiilimaterjalide märgtöötluse protsessides (pesemine, värvimine, pleegitamine, viimistlemine. Sellel pinnal toimuvad põhilised füüsikalis- keemilised nähtused, mis tagavad materjalide värvumise, pesemise (saasteainete eraldumise) jne.
Selline paljude kristallide iseseisev kasv toimub hetkeni, mil eraldi kasvanud kristallid puutuvad kokku. Kristallide vahelised piirpinnad on esitatud skemaatiliselt joonistel 3.49. Piirpinna ala on paksusega paar aatomdistantsi ja seal toimub üleminek ühelt orientatsioonilt teisele. On võimalik erinevat tüüpi kristallide vahelisi piirpinnad. Kui kokkupuutuvate kristallide orientatsiooniline erinevus ei ole suur (vaid mõni kraad), siis piirpinda nimetatakse väikesenurgaliseks kristallide vaheliseks piirpinnaks. Materjali osi, mida ümbritsevad väikesenurgalised piirpinnad, nimetatakse alamkristallideks. Kristallide vahelistel piirpindadel piirpinna aatomite kõik sidemed ei ole küllastunud ja tulemuseks on pinnaenergia tõus analoogselt materjali välispinnale. Selle lisaenergia suurus on võrdeline kristallide vahelise orienteerimatusega ja on suurem suurenurgalistel piirpindadel
hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid, fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), bakterplankton - avaveebakterid. Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit moodustavad sestoni. 3.3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad) 3.4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid. 3.5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid. 3.6. Pleuston - organismid, millel osa kehast asub vees, osa veepinna kohal (põhiliselt ujutaimed) Biotoobid veekogus. Biotoobid jagunevad: 4.1. Pelagiaal e. avaveeosa. 4.2. Bentaal e. veekogu põhi ja selle veekiht. 4.3. Neustaal e. vee ja õhu piirpind. Eluvormid mageveekogudes 1. Jõed Voolukiiruse jmt. tegurite erinevuse pärast on eri jõelõikude elustik erisugune. Ülemjooksul,
annaabi.ee 
