v= n Valgus levib keskkonnas selle keskkonna murdumisnäitaja korda väiksema kiirusega valguse levimise kiirusest vaakumis; Täielik peegeldumine esineb valguse langemisel optiliselt tihedamast keskkonnast kahe keskkonna eralduspinnale, mille puhul langemisnurk on võrdne või suurem langemisnurgast p , millele vastab murdumisnurk = 90 0 . Langemisnurka p nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Sellise ja suuremate langemisnurkade puhul valguse murdumist ei toimu ja kogu langenud valgus peegeldub.
optiliselt tihedamasse keskkonda. Joonis. Seaduspärasus. 32. Osata kujutada valguskiirte käiku valguse üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse koskkonda. Joonis. Seaduspärasus. 33. Mida nim valguse täielikuks peegeldumiseks? Joonis. Valguse täielikuks peegelduseks nim optilist nähtust, kus valgus peegeldub täielikult tagasi kahe keskkonna lahutuspinnalt. 34. Mida nim täieliku peegeldumise piirnurgaks? Valguse täieliku peegelduse piirnurgaks nim langemisnurka, mis vastab murdumisnurgale 90 . 35. Kiirte käik kolmetahulises prismas. Joonised. Seaduspärasused. 36. Kiirte käik tasaparalleelses plaadis. Joonis. Seaduspärasus. Kui valguskiir läbib tasaparalleelset plaati, siis langev kiir ja plaadist väljunud kiir on teineteisega pralleelsed, kuid nihkunud teineteise suhtes. 37. Mida nim läätseks? Läätse liigid. Joonised. Tingmärgid. Läätseks nim kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha
keskonda näiteks õhust klaasi. *VALGUSE TÄIELIK PEEGELDUMINE Valguse täielikuks peegeldumiseks nimetatakse peegeldumistkahe läbipaistva keskonna piirpinnalt, kui sellega ei kaasne murdumist. Väiksemat langemisnurka , mille korral esineb täielik peegeldumine, nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Teatud langemisnurgast alates kaob murdunud valguskiir ja valgus peegeldub täielikult klaasi tagasi. Valguse peegeldamine prisma abil. *LÄÄTS Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajub valgutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgus läätsedeks. Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade keskunkte ühendavaid sirgeid.
Valguskiir valguse levimise suuna geomeetriline vaste, sirge, mis on risti lainefrondiga. Täielik peegeldus- nähtus, mis esineb valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. Kui suunata valgus kahe keskkonna lahutuspinnale optiliselt tihedamast keskkonnast, siis on valguse murdumisnurk suurem langemisnurgast. Mingi langemisnurga korral on murdumisnurk võrdne 90º. Seda nurka nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Sellest suuremate langemisnurkade korral valgus ei tungi teise keskkonda, vaid peegeldub esimesse tagasi. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Lainete liitumise tulemus on määratud käiguvahega. Käiguvahe on teepikkuste vahe, mis lainetel tuleb liitumispunkti jõudmiseks läbida. Valguslainete puhul muutub valguse intensiivsus. Huygensi-Fresneli printsiibi kohaselt iga lainefrondi punkt on elementaarlaine allikaks,
valgus tuleb vaakumist (ligikaudu ka õhust) mingisse keskkonda. 29. Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja n2 suhe esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n1. 30. Absoluutne murdumisnäitaja võrdub valguse kiiruse vaakumis c suhtega valguse kiirusesse keskkonnas v. 31. Valguse täielikuks peegeldumiseks nimetatakse optilist nähtust, kus valgus peegelduub täielikult tagasi kahe keskkonna lahutuspinnalt. 32. Valguse täieliku peegeldumise piirnurgaks nimetetatakse langemisnurka, millele vastav murdumisnurk on 90o. 37. Läätseks nimetatakse kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. 39. Kui läätse paksus on tema pindade kõverusraadiuste ning eseme kaugusega võrreldes korduvalt väike, siis nimetatakse läätse õhukeseks läätseks. 40. Läätse fookuseks nimetatakse punkti läätse optilisel peateljel, kus lõikuvad läätsele paralleelselt optilise peateljega langevad valguskiired pärast murdumist. 41
Peegelpinnalt peegeldub valgus kindlas suunas. Mattpinnalt peegeldub valgus erinevates suundades. Valguse täielik peegeldumine Valguse langemise kahe keskkonna pinnale, osa valgust murdub ja osa valgust peegeldub. Täieliku peegeldumise korral ei toimu valguse murdumist kogu valgus peegeldub piirpinnalt. Langemisnurka, mille puhul valguskiire üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse, murdumisnurk saab võrdseks 90° nimetatakse täieliku peegelumise piirnurgaks. Täielikult peegelduvad tagasi ainult need kiired, mis langevad keskkondade lahutuspinnale täieliku peegeldumise piirnurgast suuremate nurkade all. Läätsed ja valguse murdumine Prillides, kaamerates, pikksilmades ja mikroskoopides kasutatakse läätsi, et tekitada eseme suurendatud või vähendatud kujutist. Kõik läätsed töötavad põhimõttel, et kuigi valgus levib sirgjoonelistelt, läbib see klaasi aeglasemalt kui õhku. Kui valguskiir langeb klaasi pinnale
siis on langemisnurk suurem kui murdumisnurk. n1n2; alfagamma (joonis) 32. Kui valgus läheb üle optiliselt tihedamast keskkonnas optiliselt hõredamasse keskkonda, siis on murdumisnurk suurem kui langemisnurk. n1n2; gammaalfa (joonis) 33. Valguse täielik peegeldumine esineb juhul, kui valgus läheb üle optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. n2n1; gammaalfa (joonis) 34. Täieliku peegelduse piirnurgaks nim. murdumisnurgale 90kraadi vastavat langemisnurka. 37. Läätseks nim. kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. Läätsed jag: 1) kumerläätsed-koondavad- on keskelt paksemad kui äärtest. Jag: kaksikkumerad , tasakumerad , nõguskumerad . 2) nõgusläätsed-hajutavad-keskelt õhemad kui äärtest. Jag: kaksiknõgusad , tasanõgusad , kumernõgusad . 39. Läätse nim
levib valgus sirgjooneliselt. Valguse täielikuks peegeldumiseks nimetatakse peegeldumist kahe läbipaistva keskkonna piirpinnalt, kui sellega ei kaasne murdumist. Täielik peegeldumine esineb valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast hõredama keskkonna piirpinnale.Teatud langemisnurgast alates kaob murdunud valguskiir ja valgus peegeldub täielikult tagasi. Väikseimat langemisnurka, mille korral esineb täielik peegeldumine, nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Läbipaistvast ainest keha, mis oondab või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõugsläätsedeks. Kumer on keskelt paksem, koondab valgust. Nõguslääts on keskelt õhem, hajutab valgust. Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade kskpunkte ühendavat sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks 0 nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Paralleelse valgusvihu koondumise kohta läätse optilisel peateljel on
= Kui optiline tihedus ei muutu, siis valgus levib sirgjooneliselt. Nähtust kui valgus liigub optiliselt tihedamast optiliselt hõredamasse keskkonda ja teatud langemisnurga korral peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi nim. täielikuks peegeldumiseks. Langemisnurka kui valgus liigub tihedamast hõredamasse keskkonda, mille korral murdunud kiir hakkab liikuma mööda kahe kekskonna piirpinda nim. täieliku peegelduse piirnurgaks. Läätsed Läätseks nim. läbipaistvast materjalist keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi jaotatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks. Punkti, kus optiline peatelg läbib läätse keskpunkti nim. optiliseks keskpunktiks.
= Kui optiline tihedus ei muutu, siis valgus levib sirgjooneliselt. Nähtust kui valgus liigub optiliselt tihedamast optiliselt hõredamasse keskkonda ja teatud langemisnurga korral peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi nim. täielikuks peegeldumiseks. Langemisnurka kui valgus liigub tihedamast hõredamasse keskkonda, mille korral murdunud kiir hakkab liikuma mööda kahe kekskonna piirpinda nim. täieliku peegelduse piirnurgaks. Läätsed Läätseks nim. läbipaistvast materjalist keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi jaotatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks. Punkti, kus optiline peatelg läbib läätse keskpunkti nim. optiliseks keskpunktiks.
keskonnast teise. Keskkonna optiline tihedus sõltub murdumis näitajast, mida suurem on vastava keskkonna murdumis näitaja seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. Täielik peegeldus saab tekkida valguskiire üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda, seljuhul on murdumisnurk suurem langemis nurgast, teatud langemis nurga väärtuse juures murdumisnurk saab võrdseks 90º, sellisele murdumisnurgale vastavat langemisnurka nim. Täieliku peegelduse piirnurgaks. Kui valguskiir langeb suurema nurgaga kui piirnurk, siis ta enam ei murdu vaid peegeldub samas keskkonnas tagasi. Pilet 12.3 Laboratoorne töö: Läätse fookuskauguse määramine. f=ak/a+k Pilet 13.1 Elektriväli. Coulomb'i seadus. Elektri väli on elektri laengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektri laenguid. On elektromagnet välja piirpunkt. Levimis kiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis.
Polarisatsiooniks nim valguslaine elektrivälja tugevusvektori (E) võnkumist mingil kindlal ajal muutumatul viisil. Peegeldumisseadus langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas; peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Soojuskiirgus on pideva spektriga elektromagnetkiirgus, mida põhjustab kiirgavas kehas toimuv soojusliikumine. Täieliku peegelduse piirnurgaks 0 nim langemisnurka, millele vastav murdumisnurk on 90°. Täielikuks peegelduseks nim nähtust, mis seisneb selles, et valguse üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse peegeldub valgus teatud langemisnurgast alates täielikult tagasi tihedamasse keskkonda. Tasapeegel kiirtekimp säilitab tasapeeglis peegeldumisel oma iseloomu; kujutis on näiline ning näib asetsevat sama kaugel peegli taga kui ese peegli ees.
all, läheb pärast murdumist mööda keskkondade lahutuspinda, moodustades murdumisnurga 90° (vt allolevat joonist). Iga kiir 1', mille langemisnurk on väiksem kui , murdub ning läheb üle keskkonda 1. Kiired, mille langemis-nurk on suurem kui , teise keskkonda ei pääse, need peegelduvad keskkondade lahutus-pinnalt (kiir 3'). Niisugust peegeldumist nimetatakse täielikuks sisepeegeldumiseks ning nurka täieliku sisepeegeldumise piirnurgaks. Nurka väärtuse saame arvutada, teades keskkondade murdumisnäitajaid n1 ja n2. sin n n Murdumisseadusest saame kirjutada kiire 2' kohta: sin 90° = n 1 , millest sin = n 1 2 2 3.5 Loomuliku ja polariseerutud valguse võrdlus
, kus x = CO ja b = CD. 58 Täielik peegeldus Kui valgus suunata kahe keskkonna lahutuspinnale optiliselt tihedamast keskkonnast, siis on valguse murdumisnurk suurem langemisnurgast . Mingi langemisnurga piir korral on murdumisnurk 12 võrdne 90 . Seda nurka nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Sellest suuremate langemisnurkade korral valgus ei tungi teise keskkonda, vaid peegeldub esimesse tagasi. Seda nähtust nimetatakse täielikuks peegelduseks (varem kasutati ka nimetust täielik sisepeegeldus). Joonis 12: Valguse murdumine optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse Täieliku peegeldumise korral võtab murdumisseadus kuju: Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum või õhk, siis on seose kuju sin piir = 1/n1. Täielikku peegeldust
esimesena sõnastas ca 2000 a tagasi Heron, kes väitis, et valgus levib ühest punktist teise lühimat teed pidi. 1662.a. Fermat' täpsustas seda, väites, et valgus levib teed mööda, mille läbimiseks kulunud aeg minimaalne. 7.12.2. Täilik peegeldumine Teatavatel tingimustel võib valgus kahe keskkonna lahutuspinnalt täielikult tagasi peegelduda. See võib juhtuda siis, kui valgus läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse ja langemisnurk on suurem täieliku peegelduse piirnurgaks. Kui langemisnurk on võrdne piirnurgaga p , siis on murdumisnurk 90°ja kiir libiseb keskkondade lahutuspinnal. Kui langemisnurk on suurem kui piirnurk, siis peaks murdumisnurk olema suurem kui 90°. Kuna see pole võimalik, siis valgus ei saa murduda teise keskkonda ja peegeldub esimesse tagasi. Täielikul peegeldusel on mitmeid rakendusi, sest siis ei esine energia kadusid: kiirte suunda muutvad prismad, valgusjuhid, kiudoptika (kiu läbimõõt ca 1 mikromeeter - meditsiin, side, TV) 7
annaabi.ee 
