ristiusu jõudmist Eestimaale on meile peamiselt teada läbi rahvaluule. Üks jumalus, keda kummardasid nii eestlased kui soomlased on Peko, kelle kultus oli ja on suure au sees Setumaal. Ka Pekost on meieni säilinud väga vähe informatsiooni, kuid erinevate allikate kaudu saame piisava pildi mõistmaks Peko usu põhiolemust. ,,Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osa Misso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest."[1] Ristiusk jõudis Eestisse katoliiklikul kujul, kuid Setumaal võeti ristiusk vastu õigeusu kujul. Kuna Setumaa piirkond on muust Eestist rohkem eraldatud, siis sealses piirkonnas jäi ristiusu kõrvale püsima ka palju paganlusaegseid jooni, mida nüüd hoiti rohkem salajas. Setumaal austati viljaedendajana Pekot, keda mujal Eestis ei tunta. Pekol oli palju
juunil tehti Venemaa Föderatsiooni valitsuse otsusega Venemaa väikesearvuliste rahvuste nimekirja muudatus ning sinna kanti 46. rahvusena ka setud.Setumaa (setu keeles Setomaa) on ajalooline piirkond ning setude asuala Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni poolt illegaalselt annekteeritudEesti Vabariigi territooriumil Pihkva järvest edelas-lõunas. Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osaMisso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest. Traditsioonilise jaotuse järgi jaguneb Setumaanulkadeks.Setumaa ajalooliseks keskuseks on Petseri. Praeguseks Setumaa keskuseks peetakse Värska alevikku.Praegu jäävad Setumaale neli Eesti valda: Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso. Setumaa vallad on moodustanud ainulaadse maakonna piire ületava omavalitsuste ühenduse Setomaa Valdade Liidu. Setu talumuuseum
kokku 36 500 km². Sellest 25 200 km² on territoriaalmeri, millele lisandub veel 11 300 km² majandusvööndit. Eesti merealad jagunevad Läänemere mitme erineva basseini vahel, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest üpris erinevad. Nii on Liivi lahele iseloomulikud juba looduslikult kõrgemad toiteainete kontsentratsioonid ning madalam vee läbipaistvus ja soolsus. Vastandiks on Läänemere avaosa, mis on Eestiga piirnevatest Läänemere osadest kõige merelisemate tingimustega: seal on merevee soolsus kõige kõrgem, toiteainete kontsentratsioonid kõige madalamad ja ka otsene inimmõju on siin kõige vähem tajutav. Soome lahte iseloomustab suhteliselt vaba veevahetus Läänemere avaosaga ning süvikute olemasolu. Soome lahe keskkonnaseisundit mõjutab mitme suure urbaniseerunud piirkonna olemasolu piirkonnas ja Läänemere veerohkeima jõe Neeva - suubumine. Eesti veevarud kujunevad valdavalt sademete arvel
evolutsiooniliselt on lahknenud umbes 100 miljonit aastat tagasi (u 120 miljonit aastat tagasi tekkisid õistaimed). Samas on mõlemal bakteriliigil geenid konserveerunud makrodomeenidesse väga sarnaselt, mis näitab, et geenide asukoht bakteri kromosoomis muutub väga aeglaselt, mis näitab regulatsiooni säilimisele läbi miljonite aastate. Ori-piirkonna makrodomeen koosneb oriC-ga (oriC-lt algab kromosoomi repliaktsioon) piirnevatest aladest, selle vastas asub Ter-piirkonna makrodomeen, mis koosneb replikatsiooni termineeriva piirkonnaga ter külgnevatest aladest. Ter- piirkonna makrodomeen sisaldab ka dif järjestust, mis on tütarkromosoomide lahutamiseks määrava tähtsusega. Sellele järjestusele seonduvad rekombinaasid XerC ja XerD. Ülejäänud piirkonnad moodustavad vasaku ja parema replikatsioonikahvli piirkonnad, mis moodustuvad DNA-polümeraasi liikumisel mööda kromosoomi
annaabi.ee 
