Aga juba 19. Joonis 1. C20H12 - bensopüreen Sajandil avastati paljudel kütusetootmise ettevõtete tootjatel pahaloomulist nahavähki. Laboratoorsete uuringutega, mille käigus määriti järjepidevalt laborirotte kivisöetõrvaga, tõestati bensopüreeni toksilisus. Meedias on kemikaal leidnud kajastamist 2006. Aastal, mil Venemaa keelas ajutiselt Läti konservide sisseveo riiki, kuna väidetavalt sisaldasid need liigselt bensopüreeni. Venemaal on lubatud piirkonsentratsioon ainele 1mg/kg, Euroopa liidus on lubatud 5 korda kõrgem sisaldus, 5mg/kg. Ka Eesti Veterinaaramet hoiatas inimesi Lätist pärit sprotikonservide eest, kuid kaupade importi ei keelatud. Laiemat vastukaja on leidnud ka korstnapühkijate vähki haigestumus: 18 saj. pani inglane Pott tähele sagedast naha-ja munandi vähki korstnapühkijatel. Tol ajastul olid hügieenitingimused viletsad ja tahm kogunes kubemepiirkonda. Tahm, täpsemalt selle koostises olev aromaatne
------Millise on kontsentratsioonide tüübid? Massikontsentratsioon, molaarne kontsentratsioon, molekulide kontsentratsioon, mahuline kontsentratsioon ------Kuidas saab kontsentratsiooni väljendada? Normaalsus, molaarsus, moolimurd, moolisuhe, massimurd, massisuhe, tiiter, üleküllastunud lahus ------Praktilised ainete suhtelise sisalduse määramise viisid. Protsent %, Massiprotsent, mahuprotsent, promill, ppm, ppb, ppt, Piirkonsentratsioon ------Massiprotsent. Massiprotsent: lahustunud aine mass sajas massiosas lahuses ------Mahuprotsent. Mahuprotsent ehk ruumalaprotsent (tähis Pv või C%,vol) on segus ühe komponendi maht 100 mahuühikus segus. Lahuste korral näitab mahuprotsent lahustunud aine mahtu (V) sajas mahuosas lahuses: Vaine V% V C= •100 lahus ------Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on molekulaarkineetilises teoorias
välja ja vastupidi. Toimub atmosfääri ja mulla õhuvahetus, tsirkulatsioon. Mulla õhk mõnel juhul võib oluliselt erineda koostilselt atmosfääriõhust, eriti, kui on tegemist liigniiske või tihenenud mullaga. Lämmastiku osas olulisi erinevusi pole, kuid erinevused on peamiselt hapniku ja süsihappegaasi osas. Kui hapnikkku on atmosfääriõhus 21% ja CO2 0,03%, siis mullas võib CO2 sisaldus olla liigniisketes muldades 9% ja seda hapniku arvel . Arvayakse, et see 9% on see piirkonsentratsioon, millest kõrgemale ei saa tõusta, see häiriks elusorganisme. Kui CO2 on juba 0,3%, siis on muld halvasti õhustatud. Mullas võib olla gaase, mida atmosfääris pole (metaan, ammoniaak). Mullad võivad olla väga erineva õustatusega. Ka taimed on õhustatuse suhtes erineva nõudlusega. Kõige nõudlikumad mulla õhustatuse suhtes on rühvelkultuurid ehk vaheltharitavad kultuurid (kartul), nende kasvuks peab olem aõhuga täidetud osatähtsus kogu pooride mahust 40%.
annaabi.ee 
