Eesti lähiajalugu
külanõukogu – rajoon)
Maksimaalselt joonistati paberile 43 maarajooni. Lõplikult moodustati 39 rajooni.
Reformi järgselt:
5 vabariiklikku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu;
39 maarajooni,
27 rajoonilise alluvusega linna,
22 alevit,
641 külanõukogu.
Uute rajoonikeskuste paikapanemisel arvestati ühelt poolt teadlaste soovitustega, kuid samas ei olnud paljud
rajoonikeskused loomulikud piirkonnakeskused. Lisaks tõi reform kaasa ka kultuurilist kahju, sest loobuti
ajaloolistest kohanimedest. Kasvas ka bürokraatia maal, mis omakorda suurendas Nõukogude võimu kulusid
haldusstruktuuri ülalpidamiseks. Uueks keskuseks saamine andis piirkonnale majandusliku impulsi – hakati
ehitama rajoonikeskusele vajalikke administratiivhooneid, mitmete keskuste puhul ei oleks ilma selleta
mingit ehituslikku arengut toimunud.
Oblastieksperiment 1952-1953.
Karotamm leidis, et oblasteid pole vaja (1949