kaitsevägi ja kaitseliit 6. Mis on reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 7. Kellele on kohustuslik sõjaväkke minna meestele vanuses 18-27 8. Kaitsejõu väeliigid (1) Kaitsevägi jaguneb lähtuvalt tegutsemisalast väeliikideks. (2) Kaitseväe väeliigid on maavägi, merevägi ja õhuvägi. (3) Väeliigi koosseisus eristatakse otstarbe alusel relvaliike, mida iseloomustab eriomane relvastus ja lahingutehnika. 11. Kellest koosneb kaitseliit piirkondlikest malevatest, kuhu on kutsutud kaasa lööma kõik nii mehed, naised, noored kui ka vanad-kes tunnevad kutsumust üheskoos arendada oma sõjaväelisi oskusi ja tugevdada eesti üdist kaitsevõimet 12. Kes moodustab ja võtab vastu riigi eelarvet valitsus koostab iga järgmise aasta, parlament kinnitab selle. Eelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha 13. Eelarve peamised tuluallikad
Avaandmete portaal Austraalia http://slip.landgate.wa.gov.au 1. Mis on antud portaali eesmärk? Kelle jaoks on portaal loodud? Portaali haldavad rühm juhtivaid avatud andmete eksperte üle maailma - sealhulgas esindajad kohalikest, piirkondlikest ja riiklikest valitsustest, rahvusvahelistest organisatsioonidest nagu Maailmapank ja paljud valitsusvälistest organisatsioonidest. See hõlmab endast nimekirja andmekogumitest koos viidetega, kuidas andmekogudesse pääseb ja kuidas kasutada. Üksikuid avatud andmete portaale on registreeritud ainult Euroopas üle 150 aga DataPortals.org hõlmab ja seob endas kogu teavet. See keerukam ja täiuslikum portaal annab võimaluse moodustada metaandmete kogumi ja neid kasutada; otsida ja
muusikainstrumentide püsiekspositsioon. Muuseum korraldab näitusi, loenguid, konverentse, kontserte, temaatilisi õhtuid jms. Meie külastasime klassiga ainult muusikaosakonda. Muusikaosakonnas on arvel ligi 500 isikufondi väljapaistvate eesti interpreetide, dirigentide, koorijuhtide, muusikateadlaste, muusikaõpetajate jt. muusikaga tegelnud ja tegelevate isikute kohta. Siin on enam kui 300 fondi eesti laulukooride, orkestrite, ühingute ja seltside tegevusest, üld- ja piirkondlikest laulupidudest ning festivalidest. Eesti muusikaelu tutvustavad fotod, ajaleheartiklid, dokumendid, seltside, laulu- ning pillikooride, Lauljate ja Heliloojate Liidu protokolliraamatud. Heino Heller on lähedalt seotud muuseumiga. Ta on on üks Eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. 1998
Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid jt.
Sisukord Sissejuhatus 1 Kahtlusteta kuulub Hispaania suurimate veetluste hulka siinne köök, mis oma kvaliteedi ja mitmekülgsuse poolest on üks maailma parimaid. Rääkides Hispaania köögist, ei saa kõneleda üksnes ühest rahvusköögist, vaid rääkima peab arvukatest piirkondlikest toidukultuuridest ja toiduharjumustest, millele on mõju avaldanud nii kliima kui ka elustiil. Taimse rasvana kasutatakse Hispaania köögis peamiselt oliivõli ja loomse rasvana searasva. Araabia toidukultuuri mõjutusena kasutatakse lugematul hulgal erinevaid puu- ja köögiviljasorte, Ameerikast jõudsid siinsele söögilauale ka kartul ja tomat. Hispaania köögi edukus tuleneb ka oskusest kaas ajastada vanu traditsioonilisi roogi ja
aastal. Konkreetselt hakati Soome eestvedamisel Põhjamõõtme loomise suunas tegutsema 1997. aastal. Esialgse idee kohaselt pidi see olema Euroopa Liidu ühispoliitika osa. Põhjamõõtme partnerriikidest Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast said 2004. aasta 1. maist Euroopa Liidu liikmesriigid. See andis hoo Põhjamõõtme edasisele arendamisele. Seepeale kaasati koostöösse ka üha enam Venemaa Loode föderaalringkond ja Kanada. Viimasel on koos USA-ga praegu vaatlejariigi staatus. Piirkondlikest organisatsioonidest on Põhjamõõtmes Läänemeremaade Nõukogu, Arktika Nõukogu, Barentsi Regionaalne Nõukogu, Läänemere Linnade Liit, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Balti Ministrite Nõukogu. Koostöös Euroopa Komisjoniga töötatakse välja uut Põhjamõõtme raamdokumenti, mis peaks valmima 2006. aasta lõpuks. 4. Euroopa Liit Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951
2. EESMÄRGID Metsa ja metsamuldade seire eesmärgiks on metsade seisundi ja juurdekasvu hindamine ning seostamine biootiliste (haigused, kahjurid) ja abiootliste (inimtegevus, saaste) tegurite mõjuga. Intensiivseire aladel jälgitakse süvendatult õhusaaste mõju (happevihmad, mulla hapestumine, raskmetallid) metsadele ning erinevatele puuliikidele. Seiretööde tulemuseks on hinnangud eesti metsade seisundile ja juurdekasvule ning ülevaade toimunud muutustest ja piirkondlikest erinevustest. Kogutav andmestik on lähtealuseks metsade majandamisel ning annab lisainformatsiooni õhusaaste (sh kauglevi) mõju kohta elusloodusele. Metsa ja metsamuldade seiret viib läbi Keskkonnateabe Keskus (Keskkonnainfo (2), 2014). 4 3. SEIREJAAMAD I astme metsaseire võrgustik on rajatud 1988. aastal ning koosneb 96 alalisest vaatluspunktist 16x16 km ruutudel
realiseerumisjuhtumitest. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Selle jaotuse autor on Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus. Isegi sama keele kõnelejad ei räägi ühtemoodi: põlvkonna, soo, piirkonna, sotsiaalse kuuluvusega jms seotud erinevused. Individuaalne keelekuju on idiolekt. Keelekasutus sõltub ka olukorrast. Sotsiaalsetest, põlvkondlikest, soolistest, piirkondlikest jms erinevuste põhjal võib rääkida keelevariantidest ehk keelekujudest. Märgisüsteemi võib luua kunstlikult. Selliseid süsteeme nimetatakse tehis- ehk formaalkeelteks. Formaalkeeled on piiratud kasutusalaga, sest sümbolite arv on piiratud. Formaalkeelte väljendusjõud on väike. Vaatamata eranditele, mitmetähenduslikkusele, avatusele jms on keel ikkagi süsteem. See eeldab struktuuri, ilma selleta ei saaks suhelda ega lauseid moodustada. Keele süsteem koosneb mitmest alasüsteemist
lähtuvalt piirkondade visioonidest/ turismiarengukavadest. Eesti ja Hiiumaa puhul on kasutatud nii visiooni kui ka vastavaid arengukavasid, kuid Gotlandi puhul on kasutatud ainult visiooni ja erinevaid sektorit tutvustavaid materjale. Gotlandi turismiarengukava on rootsi keelne, seetõttu otsustasingi kasutada teisi kättesaadavaid allikaid. Töö eesmärgiks on rakendada praktiliselt teadmisi ülemaailmsest, riiklikust ja regionaalsest turismipoliitikast, Eesti riiklikust ja piirkondlikest turismi arengukavadest, piirkonna analüüsist ja planeerimisest. Töö tulemusena valmis terviklik kolmetasandiline analüüs. Töö koostamiseks on kasutatud erinevaid interneti allikaid nii Eesti keelseid kui ka võõrkeelseid. Tutvusin ka natukene rootsikeelsete allikatega, kuid ebapiisava keele oskuse tõttu ei refereerinud ma töösse ühtegi. 1. LÜHITUTVUSTUS Hiiumaa on suuruselt teine Eesti saar (989 km²), mis on tekkinud meteoriiditabamuse tagajärjel
Assistor OÜ. Pärast seda viiakse läbi igale autole kohustuslik PDI (ing.k.Per Delivery Inspection), kus lisatakse masinatele vajalikul hulgal erinevaid vedelikke (piduri-,jahutus- ja aknapesuvedelik) ja sooritatakse masinate puhastus. Kogu eelnevalt toodud protseduuri eesmärk on masinate loovutuskorda seadmine. PDI viib samuti läbi Assistor OÜ. Edasine autode transport Paldiskist erinevatesse autode müügisalongidesse sõltub piirkondlikest Honda diileritest, kes tellivad ise transporditeenuse. Automüügisalongidesse toimetatakse klientide poolt väljavalitud automudelid. Joonis 1. Honda autode tarneahel Tehas transport kohalikku sadamasse transport laevaga Malmösse (vastutab Honda Nordic A.B) transport laevaga Malmöst Paldiski tollilattu (vastutab Honda Baltic OÜ) lisavarustuse paigaldamine ja PDI (vastutab Assitor OÜ) autode transport diileri salongi (vastutavad diilerid). 2
Tegemist põllumajandusliku maaga- kommunikatsioonivõimaluste paranemine, linnastumine, kirjaoskus jõudsid hiljem. erinevused: 1) kujunes riigist, mille valitsejaks oli kogu maa ja kõigi selle elanike omanik 2) Tsaari alamatel polnud traditsioonilisi õigusi ja seaduslikku kaitset 3) ei leidunud magnaate, kes oleksid võinud olla isevalitsusele vastukaaluks nagu 17. saj inglismaal ja 18. saj prantsusmaal 4) ei teatud piirkondlikest assembleedest 5) puudusid autonoomseid korporatsioone, kodanlust ega tsiviilühiskonda 1860 kaotati pärisorjus, muudeti kohtusüsteemi, moodustati kohalikud omavalitsused (semstvod). võõrandunud intellektuaalidele oli keelatud poliitiline eneseväljendus, neid ei haaratud põhiseaduslikku reformiliikumisse, osa neist liitus terroristlike gruppidega (väikesed kuid nurjasid mõnedki reformialgatused, 1881 tapsid pärisorjuse kaotanud
tihedamalt asustatud. Madal-Eesti moodustab Lääne-Eesti ja saared. Nende vahele jääb kultuuriline üleminekuala, mis ulatud Tallinnast Pärnuni. Rahvakultuuri kujunemisel mängis looduslikest eeldustest suuremat rolli kontaktid naabritega. Lääne-Eesti ja saarte puhul on märgatavad Rootsi mõjud. Põhja-Eestis oli avatud mitmesugustele mõjutustele: tähelepanu oli koondunud Tallinna kui tähtsa kaubanduslinna ümber. Lõuna-Eesti pöördus rohkem Riia poole. Kõikidest piirkondlikest erinevustest hoolimata oli vanal eesti talupojakultuuril üle kogu maa tuntud ühisjooni, mis selle tervikuks liitsid. Kõige tunnuslikumaks neist võib pidada regivärsilist rahvalaulu, rehielamut kui tüüpilist elamut ja pehmet hapendatud rukkileiba. Ühine oli ka suur osa pulma- ja jõulukombestikust, külvinädalate lugemine ja hingedeaeg (Estonica, 2010). Rahvakultuuri arenguloos võib selgesti eristada kolme perioodi. Esinene oluline periood oli meie esivanemate kujunemisloos 13
Esimese Maailmasõjani oli tegu riigi suurima sõjasadamaga. Üks mitmekülgsemaid ja kasulikumaid sadamaid. Selle otsene ühendus kiirteede ja raudteede võrguga, muudab sadama ideaalseks nii 10 reisijateveoks kui ka lasti käitlemiseks. Sadam pakub esmaklassilist ühendust Skandinaavia, Venemaa ja Balti riikidega. (Port of Kiel, 2018) Joonis 7. Regulaarliinid Kielis Riia sadam on märkimisväärne osa ülemaailmsetest ja piirkondlikest lasti tarneahelatest ja reisijateveo võrgustikust Läänemere piirkonnas, pakkudes turvalisi ja usaldusväärseid teenuseid. Sadam tunnistab sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kohustusi ning aitab oluliselt kaasa Läti majanduse kasvule. Eesmärgiks on tagada Riia sadama muutumine Läänemere kirdeosa üheks keskkonnasõbralikumaiks sadamaks. Aastal 2014 oli sadam Balti riikides suurima kaubakäibega, mis ulatus kuni 37,1 miljoni tonnini
veiniga. Tavaliselt on need värsked ja kerge puuviljalise maitsega noored veinid, mis ei taha pikka laagerdamist. Roosa vein on parim värskelt. 5. VEINIDE LIIGITUS Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid jt. Veine liigitatakse: · Kuivad veinid - alkoholi mahuprotsent peab jääma 10-15 vahele · Vahuveinid alkoholi mahuprotsent peab jääma 7-12 vahele · Dessertveinid ja liköörveinid naturaalsete dessertveinide mahuprotsent peab jääma 12-15 vahele ja kangestatud dessertveinide ja liköörveinide mahuprotsent peab jääma 15,5-22 vahele 5
Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Veinide liigitus. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad poolkuivad magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid jt. Viinamarjakasvatus. Iga viinamarjasort, et anda kvaliteetset mahla, on seotud tugevalt kolme komponendiga. ü PINNAS iga sort vajab kindlat mullastiku koosseisu, et saada parimat tulemust. ü KLIIMA iga sort assotseerub kindla klimaatilise tsooniga, milles väljendub paremini tema kvaliteet. Kliima võib olla
valdustesse ilma esinduse juhi nõusolekuta. 2. Asukohariigil on esmajoones kohustus rakendada abinõusid, et kaitsta esinduse valdusi sissetungi ja kahjustamise eest ning ära hoida esinduse rahu rikkumist ja väärikuse riivamist. 3. Esinduse valdused, sisustus ja muu vara ning esinduse sõidukid on puutumatud läbiotsimise, sundvõõrandamise, arestimise ja täitemenetluse suhtes. Artikkel 23 1. Lähetajariik ja esinduse juht on vabastatud kõigist riiklikest, piirkondlikest ning kohalikest maksudest ja lõivudest esindusele kuuluvatelt või üüritud valdustelt, välja arvatud maksed osutatud eriteenuste eest. 2. Käesolevas artiklis ettenähtud maksuvabastust ei kohaldata, kui nimetatud makse ja lõive peab asukohariigi õigusaktide kohaselt maksma lähetajariigiga või esinduse juhiga lepingu sõlminud isik. Artikkel 24 Esinduse arhiiv ja dokumendid on alati ja igal pool puutumatud. Artikkel 25
visioonil on märkimisväärne roll. Üldjuhul on suhteliselt vähe kinnisvaraarendusi tehtud puhtalt statistikale ja analüüsidele keskendudes ning tavaliselt hakatakse analüüse koostama üksnes alles peale idee leidmist ning võimaliku tulu toova ideega välja tulekut. Arendajate hinnangul ei ole turuülevaate eesmärgiks mitte alati detailse analüüsi pakkumine, kuivõrd klientide teavitamine konkreetsete arendustega seotud olulistest piirkondlikest teguritest. (Guy, Henneberry 2002, 54) Büroohoonete arendajate töö algab turuanalüüsiga või üürnikuga. Turuanalüüsi põhise arenduse sisuks on turgu mõjutavate trendidega kursis olemine ning väga põhjalike prognooside loomine. Prognoosid on olulised, et hinnata nõudluse võimalikku kasvu õige tüübiga hoone õigesse asukohta rajamiseks. Seejuures võib kasu olla analüüsidest, kus hinnatakse piirkonnas tegutsevate
töökindluse tase kasutades nende dimensioneerimiseks EPN 1...7 (vi vastavalt EC 1...7) antud arvutusmeetode ja nudeid ning kohast kvaliteedikontrolli süsteemi. Nõutav töökindluse tase võib sõltuda: · purunemise (varisemise) põhjustest ja viisist; · varisemise võimalikest tagajärgedest, võttes arvesse nende elu- ja vigastusohtlikkuse, majanduslikud kahjud jne.; · varisemisriski vähendamiseks vajalikest kulutustest; · rahvuslikest, piirkondlikest ja kohalikest töökindlustaseme nõuetest. (2) EPN 1...7 sisaldavad rea töökindluse tagamise abinõusid, millest olulisemad on: · kasutuskõlblikkuse nõuded; · koormuste õiged normiväärtused; · nõutava kestvuse (konstruktsioonide ajalise säilivuse) arvesse võtmine; · konstruktiivse usaldusväärsuse astme arvestamine; · pinnase- ja võimalike keskkonna mõjude uuringute küllaldane maht ja tase;
Europarlamendi ja EL Ministrite Nõukogu heakskiidul sai Põhjadimensioonist ehk Põhjamõõtmest 1999. aastal Euroopa Liidu välispoliitika lahutamatu osa. Seoses sellega tegi Euroopa Liidu Helsingi Ülemkogu 1999. aasta detsembris Euroopa Komisjonile ülesandeks töötada koos liikmes-ja partnerriikidega välja Põhjamõõtme konkreetne tegevuskava (Action Plan) aastateks 2000 – 2003, st kuni Euroopa Liidu suure laienemiseni aastal 2004. Käesoleval ajal on piirkondlikest organisatsioonidest Põhjamõõtme osalisteks Läänemeremaade Nõukogu, Arktika Nõukogu, Barentsi Regionaalne Nõukogu, Läänemere Linnade Liit, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Balti Ministrite Nõukogu. Tihedat koostööd arendatakse ka rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, tuntud ülikoolide, teadusasutuste ja suurfirmadega. Tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga töötasid -9- eelnimetatud organisatsioonid 2006. aasta lõpuks välja uuendatud
üksiku ettevõtja visioonil on märkimisväärne roll. Üldjuhul on suhteliselt vähe kinnisvaraarendusi tehtud puhtalt statistikale ja analüüsidele keskendudes ning tavaliselt hakatakse analüüse koostama üksnes alles peale idee leidmist ning võimaliku tulu toova ideega välja tulekut. Arendajate hinnangul ei ole turuülevaate eesmärgiks mitte alati detailse analüüsi pakkumine, kuivõrd klientide teavitamine konkreetsete arendustega seotud olulistest piirkondlikest teguritest. (Guy, Henneberry 2002, 54) Büroohoonete arendajate töö algab turuanalüüsiga või üürnikuga. Turuanalüüsi põhise arenduse sisuks on turgu mõjutavate trendidega kursis olemine ning põhjalike prognooside loomine. Prognoosid on olulised, et hinnata nõudluse võimalikku kasvu õige tüübiga hoone õigesse asukohta rajamiseks. Seejuures võib kasu olla analüüsidest, kus hinnatakse piirkonnas
Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid jt. Kangeks alkoholiks peetakse jooke, mille alkoholi sisaldus on vähemalt 22%. Kangeteks alkohoolideks on brändid, calvados, dzinnid, konjakid,liköörid, muu piiritusjoogid, rummid, viskid ja viin. 19. TUBAKAS JA TUBAKATOOTED. AKSESSUAARID.
poolt seda, et nii tagatakse abi kiirem kättesaadavus (kuna teenusepakkujad on KOVile lähedal ning reageeriksid kiiresti), teisalt ka kulutõhusust (kuna sel juhul jääksid ära SKAs lastekaitseüksuse loomise ja toimimisega seotud kulud). Teisalt suurendab KOVi juhtumikorraldusliku nõustamise ja sekkumise sisseostmine teenusena selle kvaliteedi ebaühtluse ohtu. Kõige tõenäolisemalt rakendub sotsiaalministeeriumi visioon, mille kohaselt koosneb süsteem piirkondlikest keskustest, mis alluvad SKA peakontorile, mitte olemasolevate regionaalsete keskuste juhtidele (vt joonis 2). Selliseid piirkondlikke üksuseid luuakse esialgse plaani kohaselt alguses neli (SKA esindaja sõnul kaalutakse ka kolme üksuse loomist), mida toetab ka lastekaitse korralduse süsteemi analüüsi (2013) tulemus. Sotsiaalministeerium peab võimalikuks, et tulevikus regionaalsete üksuste arv suureneb.
kaduma. Praeguste kuluarvestuste kohaselt hävib igas kasutusringis umbes 20% metalli. Loodusressursid võib jaotada ka nende esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla- ja aluspõhja varad. Sageli jaotatakse neid kasutusviisi (n. toiduained ja jõuvarud), tootmistegevuse (põllum. toodetud hüved) või tootmisastme järgi (põhi e. primaarselt toodetud hüved ja töödeldud e. sekundaarselt toodetud hüved). Leviku ulatusest tulenevalt võime rääkida kohalikest ja piirkondlikest loodusvaradest, samuti erineva päritoluga varadest, nagu näiteks elus- (orgaanilised) ja eluta looduse (anorgaanilised) varad. Majanduslikult jaotatakse põhivarad väärtusteks, mida saab omada ja müüa ning väärtusteks, mis ei saa olla eraomandiks ja millel ei ole rahalist väärtust (näit. looduse ilu). Eri jaotusi saab ühendada vastavalt kasutamise otstarbele. Maavarad
haridustehnoloogid). See kasutajarühm vajab sageli keerulises ja tehnilises aineses orienteerumiseks abi. Veebirakenduse eri osades kasutatav keel peab olema üheselt mõistetavalt kooskõlastatud ja normitud. 3.3.5 Haldus- ja kaitseasutused See kategooria hõlmab kultuuripärandi halduse kõik tasandid: 62 alates kesksetest riiklikest ja piirkondlikest ametkondadest (ministeeriumid, keskvalitsused), kes peamiselt juhivad ja koordineerivad poliitikat, strateegiaid ja rahastamist, kuni territoriaalsete organite ja institutsioonideni, kellel on territooriumil asuva pärandi suhtes teaduslik-tehniline halduslik roll. Selle pärandi hulka kuuluvad ka muuseumid, raamatukogud ja arhiivid. Territoriaalset kultuuripärandit, muuseume, arhiive ja raamatukogusid otseselt puudutavaid veebiaspekte on käsitletud eraldi peatükkides (vt 3.3.1, 3.3.2, 3.3