peegeldumistegurid A ja R ei muutu mitmekordse peegelduse käigus ning et üks pindadest pole nõgus. Sel juhul on vahetatav resulteeruv soojushulk suletud süsteemile esitatav kujul kus indeks 1 vastab mittenõgusa keha pinnale ja indeks 2 nõgusa keha pinnale. Paljudel juhtudel võib kiirgavaid tahkeid kehi vaadelda ligikaudu hallidena, millede A= , ja võrrand (5.9) lihtsustub kujule Võrrandi (5.10) edasine lihtsustumine saadakse piirjuhtudel F1/F2=0 ja F1/F2=1. Viimasele juhule vastab näiteks kahe paralleelse seina vaheline kiirgus (5.11) 28. Nurktegurid ja vastastikused pinnad Nurktegur . ik väljendab tõenäosust, et pinnalt i väljunud footon satub pinnale k. Kui i on lõpmata väike pinnaelement (punkt), siis saadakse lokaalne nurktegur. Lõplike mõõtmetega pinna Fi puhul saadakse keskmine ehk integraalne nurktegur. Korrutist Fi·. ik=hik nimetatakse vastastikuseks pinnaks
Antud nõuded, pakkuda testid Spetsifikatsiooni põhise testimise puhul vaatame programmi kui musta kasti, sest me ei tea tema siseehitust, teame vaid sisendeid ja väljundeid (spetsifikatsiooni). Erinevus programmipõhise testimisega ongi selles, mille põhjal leitakse testide sisendid (spetsifikatsioon või programmi tekst); väljundid tekitatakse mõlemal juhul spetsifikatsiooni alusel. Spetsifikatsiooni põhisest testimisest vaatame ekvivalentsiklassidel, piirjuhtudel, otsustustabelitel ja kasutusjuhtudel (kasutusmallidel) põhinevaid meetodeid. Kõik need meetodid tuginevad vähemalt kahel lihtsustusel. · Kogu sisendite ala jaotatakse klassideks (ühte klassi võib kuuluda vaid üks väärtus, nt piirjuhtude puhul), mille kohta eeldatakse, et süsteem käitub kõigi samasse klassi kuuluvate andmete testimisel ühtemoodi. See lihtsustus võimaldab lõpmatu arvu sisendite asemel vaadelda lõplikku hulka klasse.
annaabi.ee 
