Piirivalvur Piirivalvuri valvab ja kaitseb riigipiiri. Mis töö see on? Iga riiki ümbritseb riigipiir. Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon, mis rahuajal kuulub siseministeeriumi valitsemisalasse. Piirivalvurid valvavad ja kaitsevad riigipiiri nii maismaal kui ka piiriveekogudel. Piirivalvur on esimene inimene, keda riiki sisenejad kohtavad. Piirivalvurid kontrollivad piiripunktides sadamates, maanteedel, raudteel kõiki piiri ületavaid inimesi ja transpordivahendeid. Piiriületajad on kohustatud piirivalvurile ette näitama oma dokumendid (pass, ID-kaart, viisa, tollideklaratsioon vm). Nende korrasolekul saavad nad loa riiki siseneda või riigist väljuda. Et vältida piiririkkumisi, peab Piirivalvuri töö nõuab pidevat valvsust ja tähelepanelikkust. 2005
peamiselt kalade rahuliku kudemise võimaldamiseks nende kudepaikade läheduses. Enamuse siirdekalade kudejõgede suudmealadel on meres kuni 1000 m kaugusel kalapüük aastaringselt keelatud. Lõhejõgede suudmetes on keelatud sügisene püük. Ka siseveekogudes, samuti Liivi lahes ja Väinameres kehtib erinevate kalaliikide kohta hulgaliselt püügipiiranguid ja -keelde. Keeluajad ja -kohad on välja toodud Kalapüügieeskirjas. Eripiiranguid on kalapüügiks kehtestatud piiriveekogudel, looduskaitsealadel ja ohustatud kalaliikide kaitseks nende levialadel. Kalapüügil tuleb arvestada kõigi püügikeeluaegade ja -aladega. Teavet saab nende kohta Keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee Kutselise kalapüügi puhul on vajalik kalapüügiluba, harrastuspüügil annab püügiõiguse püügi eest tasumine või kalastuskaart. Tasuta võib lubatud ajal ja kohas kala püüda ühe lihtkäsiõngega. Püügiõiguse eest saab harrastuskalamees tasuda
6) kuurits; 7) liiv; 8) vähinatt ja vähimõrd. 5) Harrastuspüügiõigust tõendav dokument on: 1) harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument; 2) kalastuskaart käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 111 sätestatud juhtudel. 111) Ühe kalastuskaardi alusel tohib kasutada ühte nakkevõrku või ühte kuni 100 konksust koosnevat põhjaõngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni või sise- või piiriveekogudel või nende osades ja ühte liivi või ühte kuuritsat siseveekogudel ning vähipüügil kuni viit vähinatta või vähimõrda veekogudel, kus keskkonnaminister on määranud kalastuskaartide piirarvu. Igale isikule, välja arvatud püsiasustusega väikesaare alalisele elanikule, antakse kalapüügiks ühe nakkevõrguga, ühe kuni 100 konksust koosneva põhjaõngejadaga, ühe liiviga, ühe kuuritsaga, kuni viie vähinataga või viie vähimõrraga ühte
8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning teiste riigi ametlike külaliste ja siseministri poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute julgestamine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud objektide valvamine ja kaitsmine; 9) riigipiiri valvamine maismaal, merel ja piiriveekogudel; 10) riigipiiri ületamise kontrollimine; 11) piirireziimi tagamine; 12) tollikontrolli teostamine piiripunktis, kus puudub alaline tollikontroll; 13) migratsioonijärelevalve teostamine; 14) migratsiooniasjade korraldamine; 15) Eesti kodakondsuse asjade korraldamine; 16) isikute ja tööjõu vaba liikumise asjade korraldamine; 17) rahvusvahelise kaitse asjade korraldamine; 18) viisaasjade korraldamine; 19) isikute tagasivõtmisega seotud asjade korraldamine; 20) tunnistajakaitse korraldamine;
ettevõtja poolt niivõrd, kuivõrd püügikoha asukohariigi õigusakt või püügikoha kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline leping ei sätesta teisiti. Kalapüügiseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades kalapüügiseaduse erisusi . -10- Kutselinekalapüük ja nõuded kalapüügilaevale kalapüügil. Kutselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega. Õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba
avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid. Harrastuspüük Igaüks tohib kalastuskaardi alusel või harrastuspüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuspüügivahenditega kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid. Kutseline kalapüük utselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega. Eriotstarbelinekalapüük Kalapüük on eriotstarbeline, kui seda tehakse keskkonnauuringute
8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning teiste riigi ametlike külaliste ja siseministri poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute julgestamine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud objektide valvamine ja kaitsmine; 9) riigipiiri valvamine maismaal, merel ja piiriveekogudel; 10) riigipiiri ületamise kontrollimine; 11) piirireziimi tagamine; 12) tollikontrolli teostamine piiripunktis, kus puudub alaline tollikontroll; 13) migratsioonijärelevalve teostamine; 14) migratsiooniasjade korraldamine; 15) Eesti kodakondsuse asjade korraldamine; 16) isikute ja tööjõu vaba liikumise asjade korraldamine; 17) rahvusvahelise kaitse asjade korraldamine; 18) viisaasjade korraldamine; 19) isikute tagasivõtmisega seotud asjade korraldamine; 20) tunnistajakaitse korraldamine;
· ehitusluba; · ehitise kasutusluba; · keskkonnakompleksluba; · vee erikasutusluba; · välisõhu saasteluba; · jäätmeluba; · ohtlike jäätmete käitluslitsents; · kiirgustegevusluba; · maavara kaevandamise luba; · geoloogilise uuringu luba; · üldgeoloogilise uurimistöö luba; Tegevuslubade väljastajad-otsustaja · Keskkonnaministeerium · Kohalik keskkonnateenistus · Kohalik omavalitsus Keskkonnaministeerium · Vee erikasutus-piiriveekogudel · Territoriaalvetes · Välisõhu saasteluba- üle 100 meetri maapinnast · Ohtlikud jäätmed · Üleriigilise tähtsusega maardla kavandamisluba · Mäetöödelõpetamine üleriigilise tähtsusega maardlas · Geoloogilise uuringu luba-üleriigiline tähtsus · Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimine Maakonna keskkonnateenistus · Vee erikasutus sisemaal · Välisõhu luba alla 100 m korstna puhul · Jäätmeluba · Keskkonnakompleks luba
Kalavarude kaitsemeetmete täitmise ja kalavarude kasutamise üle teostab järelevalvet Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI). Kalatöötlemisettevõtete kontrollimisel teeb Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) koostööd KKI-ga, samuti Maksu- ja Tolliametiga (edaspidi MTA). Kalapüügijärelevalvel on abiks Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), seda eeskätt piiriveekogudel - Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel. Kutselist kalapüüki teostatakse Eestis kalalaeva kalapüügiloa alusel või kaluri kalapüügiloa alusel. Kaluri kalapüügiluba kasutatakse kutselisel rannapüügil nii merel kui sisevetel. Vabariigi Valitsus kehtestab igaaastaselt püügivõimalused kalapüügiks kaluri kalapüügiloaga veekogude, maakondade või püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa
annaabi.ee 
