Mis töö see on? Iga riiki ümbritseb riigipiir. Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon, mis rahuajal kuulub siseministeeriumi valitsemisalasse. Piirivalvurid valvavad ja kaitsevad riigipiiri nii maismaal kui ka piiriveekogudel. Piirivalvur on esimene inimene, keda riiki sisenejad kohtavad. Piirivalvurid kontrollivad piiripunktides sadamates, maanteedel, raudteel kõiki piiri ületavaid inimesi ja transpordivahendeid. Piiriületajad on kohustatud piirivalvurile ette näitama oma dokumendid (pass, ID-kaart, viisa, tollideklaratsioon vm). Nende korrasolekul saavad nad loa riiki siseneda või riigist väljuda. Et vältida piiririkkumisi, peab Piirivalvuri töö nõuab pidevat valvsust ja tähelepanelikkust. 2005.aastal ületas Eesti riigipiiri 17 344 394 isikut ja 3 081 856 transpordivahendit ning avastati 4383 väärtegu, sh ka tagaotsitavaid isikuid ja sõidukeid. Ebaseaduslike
Ajalehes pöörati peatähelepanu majandusküsimustele. 1904 Päts valiti Tallinna linnavolikogu liikmeks. 1905 Päts valiti Tallinna abilinnapeaks, kuigi tegelikkuses juhtis just tema Tallina elu. Diplomaatia pärast valiti linnapeaks Erast Hiatsinov. Samal aastal, revolutsiooni ajal "Teataja" suleti, sest Pätsust oli saanud revolutsiooni juht Eestis. Selle eest mõistis Raplas ta Bezobrazovi salga poolt tagaselja surma, kuid Päts põgenes Jaan Teemantiga Sveitsi, maksetes piirivalvurile 50 rubla. 1907 aastal tuli Päts varjunime all Soome ja tegi sealt kaastööd ajalehtedele. Sellel ajal ilmus Tallinnas ka tema töö "Maaküsimus" (1907). Päts tõlkis eesti keelde ka rea ühiskonnaalaseid töid (näiteks Th. Hertzka "Sotsiaaldemokraatia ja sotsiaalvabameelsus"). 1909. aastal, saades teada, et tema surmanuhtlus on ära muudetud, ilmus ta Tallinnas kohtusse. Talle mõisteti 1 aasta vanglakaristust. Märts 1910 - märts 1911 istus Päts Peterburis "Krestõi" vangals
annaabi.ee 
