Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
kuni juulini 1921.32 Seejärel võttis teenistusse üle endise 3. jalaväepolgu järglane, 3. üksik
pataljon. Antud üksus valvaski Valga piiri kuni kutselise piirivalve moodustamiseni.33
Pärast ennastsalgavaid võitlusi Vabadussõjas tundus säärane teenistus sõduritele pigem
igava ja tüütu tegevusena. Vahetult enne Eesti Piirivalve tegutsema hakkamist on olukorda
piiril kajastanud kohalik ajakirjandus. Ohvitserid ei teadvat suurt midagi tolli- ja
piirivalveseadustest ning piiri valvamine olevat neile tundunud ajutiselt peale pandud
kõrvalise kohustusena, mis teadmiste omandamist ei soosinud. Piirile ei olnud veel ehitatud
korralikke rajatisi ning piiri valvavad sõdurid pidid leppima vaid pisikeste putkadega. Ühe
ohvitseri kohta oli valvata ka päratu pikk piirijoon, mistõttu ta vaid korra kuus oma
piirkonna läbi käia jõudis. Samuti ei olnud veel olemas üheseid juhtnööre piiri valvamise
kohta.34
Piirivalvele struktuurile pandi alus 1922. aasta 1
annaabi.ee 
