Naftareostus ja selle mõju veekogule
laevad lasta merre õlist pilsivett. Samuti on kehtestatud rangemad nõuded ohtlimumates
piirkondades nagu ka Läänemere.
Eestis tegeleb naftareostuse seirega piirivalve. Merereostuse avastamine toimub põhiliselt
lennukiga õhuvaatlusi sooritades. Eestis puudub riiklik programm mereseire korraldamiseks
ja õhuvaatluste planeerimine sõltub eeskätt selleks otstarbeks eraldatud rahast. Seetõttu
varieeruvad lennutunnid aastate lõikes ega lähtu keskkonnariskide hinnangust, vaid pigem
piirivalvamise eesmärkidest. Olemasoleva varustusega ei saa avastada reostust pimedas. Eesti
ametivõimude suutlikkus avastada reostust on võrdlemisi väike. Eestis puudub riiklik
reostustõrjeplaan merereostuse likvideerimiseks. Ainus olemasolev reostustõrjekava on
Piirivalveameti reostustõrjeplaan, kuid sellel puudub seaduse jõud erinevate ametkondade
tegevuse koordineerimiseks. Seega võib suurreostuse korral karta, et tekivad halvasti