Gandhi. · Äärmuste maa kõrvuti on äärmuslik rikkus ja vaesus ning teaduse ja tehnika tippsaavutused ning aegunud arusaamad (kastisüsteem) ja harimatus. Välispoliitika · Pidev relvakonflikt India ja Pakistani piiril asuva Kasmiri piirkonna pärast alates 1947 kuni tänapäevani (Kasmiris on indiameelsed valitsejad, aga elanikkond koosneb moslemitest). · Piirivaidlused ka Hiina Rahvavabariigiga. · Riigi põhisuunaks sai mitteühinemine sõjaliste liitudega ja rahuliku kooselu põhimõtete kaitsmine.
Iseseisva India kujunemine 1947. a jagas Briti valitsus India usu põhjal kaheks dominiooniks India: valitsev usk hinduism, 1950. a kuulutati iseseisvaks, head suhted NSVL-ga Pakistan: valitsev usk islam, 1956. a kuulutati iseseisvaks, head suhted USA-ga India sise- ja välispoliitilised probleemid Sisepoliitika: terav vastasseis moslemite ja hindude vahel, mõrvati peaministrid Indira ja Rajiv Gandhi, kõrvuti äärmuslik vaesus ja rikkus Välispoliitika: pidevad relvakonfliktid, piirivaidlused Hiina RV-ga, põhisuundadeks mitteühinemine sõjaliste liitudega ja rahuliku kooselu põhimõtte kaitsmine Filmikunst Filme hakati tootma 1912. a Müütilis-religioossed ja ajaloolised filmid, melodraamad ja komöödiad Tänapäeva India Demokraatlik parlamentaarne riik Riiklik-tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik majandus Elanikkond kasvab kiiremini kui majandus Üks odavaimaid riike maailmas, elu on seal Eesti omast 2-3 korda odavam Kasutatud kirjandus http://wiki.zzz
Näiteks India ja Palestiina vaheline konflikt. Mõlemad riigid on endised Briti kolooniad ning pärast iseseisvumist jaotati need riigid kaheks, muhameedlikuks Pakistaniks ja hinduistlikuks Indiaks. India on demokraatlik vabariik ning Pakistan autoritaarne vabariik, mida iseloomustavad sõjalised riigipöörded ja ebastabiilsus. Kahe riigi vahelised sõjalised konfliktid said alguse juba 1947ndal aastal ning on praegugi pingekoldeks. Lisaks usulisele probleemile on nende riikide vahel ka piirivaidlused. Mõlemad riigid omavad ka tuumarelva ning on ohuks kogu maailmale. Kolmanda Maailma vabastamine ja iseseisvaks saamine on olnud keeruline ja raske. Mina arvan, et need riigid oleks pidanud jääma metropolide kontrolli alla, sest sedasi oleks nende riikide majandus ka raskel ajal edasi arenenud ning praegused verised sõjad olemata.
lõpptulemusena saavutasid palestiinlased piiratud autonoomia, kuid mõlema poole järeleandmatuse tõttu 8. II maailmasõja ajal laienes Briti Indias iseseisvusliikumine, mis lahenes sellega, et 1947.a. otsustati Londonis jaotada endine India koloonia kaheks: Ø hinduistlikuks Indiaks (1950.a.st demokraatlik vabariik) Ø muhameedlikuks Pakistaniks (1956.a.st autoritaarne vabariik) India Pakistani konflikti põhjused piirivaidlused majandusressursside ebaühtlane jagunemine usulised vastuolud (muhameedlased contra hinduistid) külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA) Sõjalised konfliktid 1947.1949.a.; 1965.a.1966.a.;1971.a. (Pakistan sai lüüa); 1990 ndate lõpul ja 2000.a. piirikonfliktid suure sõjani ei vii (NB! mõlemad riigid omavad tuumarelva). 9.Kes olid ja millist osa etendasid ajaloos
riikide tekkimise ajajärk. Esimesel sõjajärgsel aastakümnel saavutas iseseisvuse suur hulk Aasia maid ja 1950. Aastate algul Aafrika maad. Kasutades ära vähem arenenud Aasia ja Aafrika maade raskusi, surusid suurriigid neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid. India vabariik kuulutati välja 1950. aastal. Kehtestati parlamentaarne kord. Indias valitses üldiselt demokraatlik kord. Kuid terav vastasseis oli hindude ja moslemite vahel. Pidevad piirivaidlused Pakistani ja Hiinaga kasvasid üle sõjalisteks kokkupõrgeteks. Teravnes ka siseriiklik olukord. 1984 aastal mõrvati peaminister Indira Gandhi, mille järel valitses tema poeg, kes samuti mõrvati. 20. sajandi lõpul toimusid kokkupõrked India ja Pakistani vahel. India elu tänapäeval on meeletutest rikkustest äärmuse vaesuseni. Aafrika rahvaste vabanemine kulges erinevalt. Enamikus riikides valitsesid diktatuurid. Vaid vähestes õnnestus saavutada rahu ja ühtsus
Seejärel 1950 kuulutati välja India vabariik ja 1956 Pakistani islamivabariik. Mõlemad jäid siiski Briti Rahvaste Ühenduse liikmeteks. · Indial välispoliitiline olukord on olnud väga sõjakas. Juba 1947 sõditi Põhja-Hiinas Pakistaniga Kashmiri alade pärast. Samas välispoliitika põhisuund oli mitte liituda sõjaliste liitudega ning kaitsta rahuliku kooselu. India oli ka üks mitteühendusliikumise algatajaid. 1960 tekkis aga keeruline olukord: piirivaidlused Hiina ja Pakistaniga kasvasid üle sõjaliseteks kokkupõrgeteks. Samal ajal toetati aga eraldumistaotlusi Pakistanis. 1971 võitles India Bangladeshi valduste kinnistamiseks ja võitis. Viimane kokkupõrge Pakistaninga toimus 1998. Sealt tänaseni on mõlemad teinud mitmeid tuumarelvade katsetusi. · Aafrika vabanenud riike iseloomustavad diktatuurid, riigipöörded, kodusõjad, vaesus, viletsus, haigused ja majanduslik madalseis. · Apartheidipoliitika ehk rassieristuspoliitika
kokkupõrke, kuid vaenulikkus kahe riigi suhetes säilis. India siseriiklikku ellu tõi suuri muutusi haldusreform, mille käigus varasemate vürstiriikide asemele moodustati osariigid. Majanduses hakati rakendama planeerimist. Välispoliitikas kuulutati riigi põhisuunaks mitte ühineda sõjaliste liitudega ning kaitsta kõikide made rahuliku kooselu põhimõtteid. India on olnud ühinemisliikumise üks algatajaid. 1960. aastail muutus India välispoliitiline olukord tunduvalt keerulisemaks. Piirivaidlused Pakistani ning Hiinaga kasvasid üle sõjalisteks kokkupõrgeteks. Paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast. 1971. aastal kuulutas varem Pakistanile kuuluv Bangladesh end iseseisvaks vabariigiks, mis põhjustas relvastatud võitluse Pakistani valitsusvägede ja kohaliku elanikkonna vahel. India astus välja Bangladeshi toetuseks ning järjekordne India- Pakistani sõda lõppes Pakistani armee kapituleerumisega ning Bangladeshi iseseisvuse kinnistamisega. 1980
libiseb käest otsustav võimuhoob. Välispoliitika Vietnamis Majanduse liberaliseerimine on USA ja Vietnami suhteid parandanud. 1993.aastal tühistas Washington lõpuks abi embargo, lubades Maailmapangal alustada investeerimist ümberkujundamisse ja USA kompaniidel lepinguid saada. Täielikud diplomaatilised suhted kehtestati 1995.a keskel. Pärast Vietnami väeosade väljaviimist naaberriigist Kambodzast 1989 paranesid suhted Hiinaga, ehkki piirivaidlused on endiselt pingeallikaks. Punaste khmeride rünnakud Kambodzas elavate vietnamlaste vastu on rikkunud Kambodza ja Vietnami suhteid. Kultuur ja haridus Vietnamis Kultuur Vietnami kultuur on vanim omasuguste seas Aasias Vaikse ookeani piirkonnas. Enamik Vietnami ajaloolastest peab riigi kultuuri põhiaspektiks iidset Don Son'i kultuuri. Leiduvad mõned tunnusjooned, mille järgi tuntakse Vietnami: Ao Dai, beetli- areekapalmid ja areekapähklid, bambus, kogukonna ja perekonnaväärtuste austus
juhid otsisid toetust USA-lt. Mõlema riigi omavahelised suhted on olnud algusest peale väga pingelised, mitu korda on puhkenud ka sõjalised konfliktid. Iseseisvuse väljakuulutamisest saati on India pidanud võitlema usulise vägivalla, kastieelarvamuste, kommunistlike sisside, terrorismi ning separatistlike vastuhakkudega, eriti J ﾧ ammu ja Kashmiri osariigis ning Kirde-Indias. 1990. aastatest saati on terrorism puudutanud paljusid India linnu. Indial on lahendamata piirivaidlused Hiina Rahvavabariigiga, mis 1962. aastal eskaleerusid Hiina-India sõjaks, ning Pakistaniga, millest said alguse sõjad 1947, 1965, 1971 ja 19 ﾧ 99 ﾧ. India on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (toona veel Briti India nime all) blokivälisusliikumise ﾧ asutajaliige. Indial on ka tuumarelv. Pärast e ﾧ simest tu ﾧ umakatsetust 197 ﾧ 4. aastal toimusid järgmised viis katsetust alles 1998. Alates 1991. aastast on m ﾧ ajandusreformid toonud
metallitööstus; keemiatööstus; masinatööstus; mäetööstus; ehitusmaterjalitööstus}. 9. Kuidas mõjutavad Eesti majanduse arengut a) riigi asukoht Euroopa Liidu idapiiril? Siirdeala Venemaa ja Euroopa vahel. b) põlevkivi? Elektri ja soojuse tootmiseks, olemas kohapeal pole vaja sissevedu. c) rahvastiku haridustase? Hea haridustasemega inimesed on tööturul konkurentsi võimelised. 10. Kuidas takistavad Eesti majanduse arengut a) riigi asukoht Euroopa Liidu idapiiril? Tollimaksud, piirivaidlused. b) maavarade nappus? Puudub nafta, maagaas, metallid. c) kliima? Põllumajandusega reguleerimine talvel võimatu. 11. Mis on SKT? Sisemajanduse kogutoodang, millega mõõdetakse antud riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. 12. Millega tegeleb energeetika? * kütuste tootmisega * looduslike energiavarade hankimisega * elektri ja soojusenergia tootmisega * töötlemisega elektriks * energia edastamisega tarbijale 13
oma liitlasteks. 8. Sisepoliitilised probleemid: konfliktid eri rahvuste ja uskude vahel ( hindud ja moslemid), haldusreform tõi kaasa segadust, majanduses hakati rakendama planeerimist, paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast. Välispoliitilised probleemid: India-Pakistani sõda Kashmiri piirkonna pärast; uus põhimõte- mitte ühineda sõjaliste liitudega ning kaitsta kõikide maade rahulikku kooselu põhimõtteid; piirivaidlused Pakistani ja Hiinaga. 9.1947a. otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. India muutus 25 osariigist ja 7 keskalluvusega territooriumist koosnevaks parlamentaarseks liitvabariigiks. 10. Kohe pärast dominioonistaatuse saamist hakkasid LAV-s võimutsevad valged tõrjuma teisi rasse reservaatidesse. Apartheidipoliitika muutus aga ametlikuks poliitikaks 1955a. Et kaitsta
3)Milline oli Mahatma Gandhi osa selles? Mahatma Gandhi oli Rahvuskongressi ja vabadusliikumise ideeliseks juhiks, kes kujundas vägivallatu aktiivse võitluse meetodi "satjagraha". See seinsed koloniaalvõimudega koostööst keeldumises. 4)Millised on India peamised sise- ja välispoliitilised probleemid? Millest on need põhjustatud (lk 72) *Usulised kokkupõrked. Need on põhjustatud sellest, et Indias elab mitmeid eri rahvusi ja Indias on palju erinevaid usundeid. *Sõjalised kokkupõrked. Piirivaidlused ja usulised vaidlused Pakistani ning mauistliku Hiinaga. India astus Bangladeshi toetuseks välja, kuna Bangladesh tahtis Pakistanist eralduda ja iseseisvaks saada. *Osariikide eraldumine. Tugevdati riiklikku järelvalvet majanduse ja ühiskondliku elu üle. *Inimeste elukvaliteedi tohutud erinevused: väga rikkad, väga vaesed. Vanaaegsed arusaamad ja viisid (kastikord), vaen ja viha. AAFRIKA: (lk 75-76) 1)Peamised probleemid ja nende põhjused. (lk 74, 76)
mõne aasta pärast mõrvati järgmine peaminister,Indira poeg Raijv Gandhi. India äärmuste maa: kõrvuti on äärmuslik rikkus ja vaesus ning teaduse ja tehnika tippsaavutused ning aegunud arusaamad(kastisüsteem) ja harimatus. Pidev relvakonflikt India ja Pakistani piiril asuva Kasmiri piirkonna pärast, alates aastast 1947 kuni tänapäevani(Kasmiris on indiameelsed valitsejad, aga elanikkond koosneb moslemitest).Piirivaidlused ka Hiina RV-ga. Riigi põhisuunaks sai mitte ühinemine sõjaliste liitudega ja rahuliku kooselu põhimõtetekaitsmine. Aafrika probleemid ja põhjused Poliitiline ebastabiilsus, riigipöörded, võimude mõtlematu tegutsemine viis mitmeid Aafrika riike hävingupiirile: looduslikud varad raisati, majandus purustati, riigid sattusid sõdadesse. Näljad, haigused, traibalism LAVi eripära võrreldes teiste riikidega? Suutsid saavutada rahu ja ühtsus ning ka majandustõus. 1990 oli see
Pingekolded ja konfliktid: 4.1. India ja Pakistani vaheline konflikt: · II maailmasõja ajal laienes Briti Indias iseseisvusliikumine, mis lahenes sellega, et 1947.a. otsustati Londonis jaotada endine India koloonia kaheks: hinduistlikuks Indiaks (1950.a.-st demokraatlik vabariik) muhameedlikuks Pakistaniks (1956.a.-st autoritaarne vabariik, mida iseloomustasid ebastabiilsus ja sõjalised riigipöörded) · India- Pakistani konflikti põhjused: piirivaidlused (Punjabi ja Kashmiri piirkond; Bangladeshi e. Ida-Pakistani küsimus 1971.a.) majandusressursside ebaühtlane jagunemine (Indias arenenud tööstus, sh. tekstiilivabrikud; Pakistan põllumajanduslik ja peamiselt puuvilla tootmise piirkond) usulised vastuolud (muhameedlased contra hinduistid) külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA) · Sõjalised konfliktid 1947.-1949.a.; 1965.a.-1966.a.;1971.a
välispoliitikasse ning eriti India-Pakistani suhetesse. Esimene sõda kahe riigi vahel puhkes juba 1947. aastal, mil võideldi Põhja-Indias asuva valdavalt moslemitega asustatud Kashmiri piirkonna pärast. India siseriiklikku ellu tõi suuri muutusi haldusreform. Majanduses hakati rakendama planeerimist. Välispoliitikas kuulutati riigi põhisuunaks mitte ühineda sõjaliste liitudega ning kaitsta kõikide maade rahuliku kooselu põhimõtteid. 1960. aastatel oli välispoliitikas probleemiks piirivaidlused Pakistani ja mauistliku Hiinaga, mis kasvasid sõjalisteks kokkupõrgeteks. Paktisani ja India vahel oli kogu aeg vastasseis, sõjalised kokkupõrked ja paljud muud probleemid mida ei suudetud lahendada. 4. AAFRIKA: · peamised probleemid ja nende põhjused (lk 74, 76) Poliitiline ebastabiilsus, riigipöörded, majandus on väga kehval tasemel, vaesus, harimatus, nälg, joogivee puudus, haigused, suur rahvaarv, surm, mustus jne. Peamised põhjused on
Välispoliitika Majanduse liberaliseerimine on Vietnami ja USA suhteid parandanud. 1993. aastal tühistas Washington lõpuks abi embargo, lubades Maailmapangal alustada investeerimist ümberkujundamisse ja USA kompaniidel üritada lepinguid saada. Täielikud diplomaatilised suhted kehtestati 1995. aasta keskel. Pärast Vietnami väeosade väljaviimist naaberriigist Kambodzast 1989 paranesid suhted Hiinaga, ehkki piirivaidlused on endiselt pingeallikaks. Punaste kahmeride rünnakud Kambodzas elavate vietnamlaste vastu on rikkunud Vietnami ja Kambodza suhteid. Haridus 1945. aastal oli rahvastikust 95% ja 1993. aastal 12% kirjaoskamatu. 1979. Aastal kehtestatud tasuta keskharidus tõstis kirjaoskajate protsenti märgatavalt, kuid aastal 2000 kehtestatud õppemaks on viinud õpilate arvu taas vähenemiseni. Kooli minnakse 7-aastaselt. 5-6 aastased saavad käia lasteaias ja ettevalmistusklassis
välispoliitikasse ning eriti India-Pakistani suhetesse. Esimene sõda kahe riigi vahel puhkes juba 1947. aastal, mil võideldi Põhja-Indias asuva valdavalt moslemitega asustatud Kashmiri piirkonna pärast. India siseriiklikku ellu tõi suuri muutusi haldusreform. Majanduses hakati rakendama planeerimist. Välispoliitikas kuulutati riigi põhisuunaks mitte ühineda sõjaliste liitudega ning kaitsta kõikide maade rahuliku kooselu põhimõtteid. 1960. aastatel oli välispoliitikas probleemiks piirivaidlused Pakistani ja mauistliku Hiinaga, mis kasvasid sõjalisteks kokkupõrgeteks. Paktisani ja India vahel oli kogu aeg vastasseis, sõjalised kokkupõrked ja paljud muud probleemid mida ei suudetud lahendada. 4. AAFRIKA: · peamised probleemid ja nende põhjused (lk 74, 76) Poliitiline ebastabiilsus, riigipöörded, majandus on väga kehval tasemel, vaesus, harimatus, nälg, joogivee puudus, haigused, suur rahvaarv, surm, mustus jne. Peamised põhjused on
ning see lõi eelduse ametlike saatkondade sisseseadmisele. Rahvasteliidu liikmeks võeti Eesti 1921. aastal. Peale Rahvasteliidu loodeti toetus saada Läänemere riikide liitudest. Näiteks Venemaast iseseisvunud ääreriikide koostööst või Eesti-Soome-Skandinaavia koostööst. Need plaanid ei teostunud välja-arvatud sõjaline liit Lätiga, mis loodi 1923. aastal. Eestlaste ja lätlaste suhted olid Vabadussõja järel väga pingelised, põhjuseks olid piirivaidlused. Lõpuks suudeti siiski tüli lahendada ja soodsale kokkuleppele jõuda. Sellest sõjalises liidust paraku reaalset julgeolekuvõitu ei tulnud, see jäi liiduks väikeriikide vahel. Euroopa oli liikumas nii või teisiti uue sõja poole ja Eesti jäi suurriikide mängualasse. Juba 1924. aasta 1. detsembril üritasid kommunistid Eestis Nõukogude Liidu ja Kominterni toel võimule tulla. Riigipöördekatse suudeti edukalt maha suruda mõne tunniga
· maamõõtjate töötasustamine · moodustati omapärane mõõdistamise alusvõrk · plaani valmistati mõõtkavas ¼ küünart = 1300 küünraga, s. o 1: 5200 · aasta jooksul pidi maamõõtja mõõdistama vähemalt 20 ruutversta · metsad jagati 150- 200 riia vabamaa ( u 55- 75 ha) suurusteks kvartaliteks · ei nõutud kvartalite (metsamaade) ühtlast suurust ega korrapärast kuju · mõõdistamise käigus tuli lahendada piirivaidlused era- ja kroonimõisate vahel kohapeal · talu maakasvatuspiiride korrastamine- õgvendati külavahe ja põlluteid, aeti kõik piirid sirgeks ning põlluribad kogu ulatuses ühe laiuseks- rangelt geomeetriline maade jaotus · kõik erineva kvaliteediga põlluosad jagati võrdseks arvuks ribadeks ning ühe ja sama põllu ribad paigutati talude numeratsiooni järjekorras 7. Milliseid muudatusi maasuhetes tõid kaasa 1849.- 1856.a talurahvaseadused?
Objektiivne juriidilisele vastutusele võtmist. Aegumise eesmärk on kaitsta koosseis, kas aktiivne tegevus või passiivne tegevusetus. võlgniku. Üldine tähtaeg rahaliste nõuete puhul on 3 aastat. Kuriteod on KarS-is sätestatud süüteod, mille eest on Inimsuse vastased ja sõjakuriteod ei aegu kunagi. Piirivaidlused põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus ei aegu kunagi. I astme kuriteo aegumine 10 aastat või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Kuriteo II astme kuriteo aegumine 5 aastat. Vangistus kuni 5 aastat või karistus 30 päeva kuni 20 aastat; eluaegne (30 aastat) Väärteod rahaline karistus. Väärteo on aegumine 2 aastat. on KarS-is või muudes seadustes sätestatud süüteod, mille eest
kadunud isiku majapidamise tema sugukondlased. Kuues tahvel jaguneb üheksaks paragrafiks. Kuues tahvel reguleerib vara liikumist tehingutes näiteks: manicipatio, res mancipi ja in iuere cessio. Seitsmes ja kaheksas tahvel reguleerivad obligatsiooniõiguslikke suhteid. Seitsmes tahvel koosneb kaheteistkümnest paragrafist, millest kolmanda sisu on teadmata. Tahvli eesmärgiks on reguleerida naabritevahelisi suhteid ning õigusi. Piirivaidlused lahendatakse kolme kohtuniku abiga ning kui tee polnud ära märgistatud tohib veolooma ajada ükskõik kus, ilma et naaber ajaja peale kaevata saaks. Kaheksas tahvel käsitleb deliktiõigust. Tahvel koosneb 27 paragrafist. Erinevate kuritegude eest on määratud erinevad karistused. Näiteks valetunnistuse andja visatakse alla Tarpeiuse kaljult. Teolt tabatud varast tuli piitsutada ning anda orjaks sellele, kellelt oli varastatud.
Eestile järele. Tegelikult sõltuvad riigi suveräänsed õigused riigi võimsusest ja võimust oma huvisid läbi suruda. Suveräänsusega on seostatud ka territoriaalne puutumatus - riigil on õigus vastu seista või tagasi lükata iga agressioon, invasioon või interventsioon oma territoriaalsetes piirides. Riigi territoriaalne puutumatus sõltub tema võimalustest ja poliitilisest mõjuvõimust. Siiski, territoriaalne puutumatus on vahel üsna ähmane mõiste. Näit: piirivaidlused; NSVL-USA "abiaktsionid" 3ndas maailmas. Riigi struktuur-funktsionaalne definitsioon. Riik on organiseeritud institutsionaalne masin tegemaks poliitilisi otsuseid ja panemaks maksma valitsuse seadusi ja reegleid. See definitsioon: 1. asetab rõhu arvukatele struktuuridele, mis moodustavad valitsuse, 2. identifitseerib peamised riigi funktsioonid (asjad millega riik tegeleb). Funktsioon, mis tõstab riigi esile: riik on monopol ühiskonnas kasutamaks seaduslikult
Novgorodi 1471, 1478 kaotati Novgorodi autonoomia lõplikult. 1480. aastatel küüdiati Novgorodist 100% aadel Selonisse?. Välispoliitiliselt Pihkva lõplik liitmine Moksva Suurvürstiriigiga mingeid muutusid kaasa ei toonud, sest Pihkva oli varem juba Moskvaga seotud. Moskva sõjaline jõud oli teistsugune: 1480-81 esimene Vene-Liivi sõda, kus Liivi juhtkond püüdis peatada Pihkva liitmist Moskvaga, olulised olid ka Latgali piirivaidlused, aga sõjaline sissetund Venemaale Saksa Ordu poolt ei olnud edukas, küll aga venelaste vastusõjakäik 1481 ulatus välja Viljandini, aga linnust nad ära võtta ei suutnud. 1481 sõlmiti uued rahulepingu 10 aastaks. Vene ja Liivi lepingute kohta 15. saj II poolel ja 16. sajandil on märkimisväärne, et nad kõik olid tähtajalised, mõnikord uue lepingu sõlmimine viibis, aga see reaalselt sõja puhkemist endaga kaasa ei toonud
Kuuramaal ühinesid balti-sakslased venevalgetega, keda juhti Bermondt-Avalov. Oktoober 1919 - Algas Bermondt- Avalovi avantüür, pealetungiga Lätis. Viimased palusid jälle eestlastelt abi. Eesti väejuhatus saatis Riia alla kaks soomusrongi, milledega novembris löödi Bermondt-Avalov oma vägedega Riia alt tagasi. 01.02.1920 - Lätist oli punaarmee välja viidud. 11.08.1920 - Riias sõlmiti Läti-Vene rahu "Riia rahu." Mõlemad riigid tunnustasid teineteist de jure. 1919 - algasid piirivaidlused Eesti ja Läti vahel. Vahekohtunikuks määrati Suurbritannia kolonel Tallents, kes otsustas, et Valga tuleb pooleks teha, Heinaste läheb Lätile ja Ruhnu Eestile. Läti majandus oli halvas olukorras. Maaseaduse võttis vasti 1919 asutatud asutav kogu. 1922 sai Läti endale põhiseaduse. Parlamendiks oli Seim, saja liikmega. Oli ka presidendi ametikoht. Palju parteisid. 1920ndatel aastatel oli Lätis 17 valitsust. Majanduskriis ajal aktiviseerusid kommunistid ja fasistid.
(nt: selle järgi on Eesti sama tähtis kui Venemaa, tegelikult aga ei anna Venemaa peaaegu kunagi vaidlusküsimuses Eestile järele). Suveräänsusega on seotud ka territoriaalne puutumatus – riigil on õigus vastu seista või tagasi lükata iga agressioon või invasioon oma territoriaalsetes piirides. Riigi territoriaalne puutumatus sõltub aga tema võimalustest ja poliitilisest mõjuvõimust ja on seetõttu kohati üsna hägune mõiste (nt piirivaidlused, USA „abiaktsioonid“ kolmandas maailmas). Suveräänsus on rahvusvaheliste lepingute ja rahvusvaheliste inimõigustega teatud määral piiratud. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on isegi lubatav sõjalise jõu kasutamine välisriikide poolt riigisisestesse küsimustesse sekkumisel kui on tegemist jämeda ja süstemaatilise inimõiguste rikkumisega. (Probleemid nt lääs vs ida traditsioonid, tavad, kombed, eriti naisi puudutavad küsimused). Põhiseadus
annaabi.ee 
