Õlle alkoholisisaldus on tavaliselt 4...7,5% Veini valmistatakse peamiselt viinamarjamahlast, mis on rikas glükoosi poolest. Mahl saadakse viinamarjade pressimisel ning kääritatakse pärmi lisamisel. Punased veinid valmistatakse tumedatest viinamarjasortidest, jättes käärimise algul osa marjakestei mahlasse. Valged veinid on valmistatud heledatest viinamarjasortidest. Veinid liigitatakse naturaalveinideks, milles kogu etanool pärineb ainult sama mahla käärimisest, ja piiritusveinideks, mis muudetakse kangemaks etanooli või brändi lisamisega. Naturaalveinid on sageli hapu maitsega, kuna suhkrud on ära käärinud; suhkruid võib pärast käärimist ka juurde lisada, kui soovitakse magusat veinid. Naturaalveinid sisaldavad 8...15% etanooli. Piiritusveinid on enamasti magusad, neile lisatakse viinamarjamahlakontsentraati või suhkruid ja nad sisaldavad tavaliselt 15...20% etanooli. Puuvilja-ja marjaveinid valmistatakse vastavate mahlade kääritamisel, lisades
Kui ööpäevane temperatuur tõuseb üle 24 kraadi, kahaneb viinapuu elutegevus ja üle 32- kraadise palavuse puhul võib see täiesti lõppeda. Veinipärm on tähtsaim veini valmistamise koostisosa. Nüüdisajal valmistatakse veinipärmi looduslikust juuretisest. Veinipärm, mis sisaldab viinamarjadest loomupäraselt, võib sõltuvalt kasvukohast olla isesugune. Veinipärm muudab olemasoleva suhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks. Kangeid veine nimetatakse ka piiritusveinideks. Aromaatsed veinid jagunevad vermutiks ja bitteriks .Sampanja on Prantsusmaal Champagne'i piirkonnas valmistatud vahuvein. Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus, see määrab värvi, alkoholisisalduse ja stiili. Sort määrab ka, kuidas veinivalmistaja veini käsitleb. Viinapuu, on pärit Ida- Aasiast, kuid praegu on see kõige viljeldum liik kogu maailmas. Veinide liigitus on punane vein, roosa vein ja valge vein. Veinivalmistamise esimene staadium
annaabi.ee 
