majanduslüliks alles XVIII sajandil kolmandal veerandil, eriti pärast 1766.aastat, mil Eesti- Liivimaa alkoholile avanes turg. Lisaks sellele, et viinaajamine kujunes mõisate soodsaks mooduseks viljasaaki realiseerida, sai viinatootmine järelejääva praagaga odavalt nuumata suurt hulka kariloomi, saadav sõnnik aga aitas tõsta põldude saagikust. Kui XVIII sajandi keskel põletati viina vaid vähestes mõisates, siis sajandi lõpul oli praegu kõigil neist omaette viinaköök ning piiritusetoodang kerkinud juba 1,4-1,6 miljoni pangeni aastas. Kõrvale jäi ainult osa väiksemaid mõisaid, harvem oli kõrvalejäämise põhjuseks raskused kütte, mõnikord ka veel hankimisel. Raske on kujutledagi mõnd teist tootmisala, millest mõisnikud oleksid XVIII sajandi teisel poolel ja XIX sajandi algul suutnud välja pigistada veel suuremat kasumit kui viinaajamisest; see oligi too peamine vedru, mille najal kogu tollane mõisamajandus funktsioneeris. Siversite Sugukond
Omanikud baltisaksa, saksa, vene ettevõtjad Tootis puuvillast niiti ja kangast Ketrusmasinad pandi tööle vesiveskite, hiljem turbiinide jõul. Töölised peamiselt naised. 1872 suur streik Toiduainetööstus • 19. s lõpus töötas Eestis ligi 250 viinavabrikut. Maksid riigile aktsiisi. • Peamine tooraine – kartul • 19. s lõpus moodustas Eesti piiritusetoodang 1/10 Venemaa piirituse kogutoodangust. Peamine turg - Peterburg • Viinavabrikute sisseseade valmistamine arendas masinaehitustööstust • Wiegandi masinatehas ja Krulli tehased Tallinnas tootsid ainult piiritusetööstuse seadmeid. Õlletehased • Suuremates linnades oma õlletehased • Kasutasid kohalikki õlleotra ja linnaseid • Tartus tehas Livonia, A. Le Coq Masinaehitus
annaabi.ee 
