· Kruntimine oli täielikum eramõisates, kus tavaliselt jagati ära kõik kõlvikud talude vahel, · kroonumõisates aga jäid külakarjamaad talude ühisvaldusse ja neid hakati jagama alles hiljem. · talu uue krundi sisse jäi vaid mõni üksik põllulapp või nöörimaa, mida ta enne kasutas. · Kruntimisel lasti sageli muuta talude suurust, loodi uusi talusid. · vahetati kruntimisel ülesharitud talumaid vähemviljakate mõisamaadega. · teaostama pidi talumaade piiristamise. Piirid tuli märkida piiripunktidega Millised muutused toimusid maasuhetes 19. saj lõpul ja 20. saj alguses? 1849. ja 1856.a talurahvaseadustega likvideeriti balti-saksa mõisnike monopol maale ja loodi tingimused talupoegadele väikemaaomanduste tekkimiseks ning põllumajanduse kiiremaks arenguks. 9. Millised muutused toimusid maasuhetes 19. saj lõpul ja 20. saj alguses? · 1860.- 70. aastail muutusid kapitalistlikud tootmissuhted põllumajanduses valitsevaks · 1866. a 19
piltkujunditel pole praktilises kommunikatiivses rakenduses tihti selget ega üheselt määratletavat vahet, vaid need vallutavad teineteise territooriume ning on optimaalses funktsioneerimises sageli vastastikku sõltuvad”, grafiti võib sageli olla pilttekst, mis realiseerub pildi ja sõnateksti kooseksistentsis, kus kumbki on teisest tähendust kaotamata lahutamatu, kuigi formaalselt eristatav. Rõhutades grafiti territooriumiloomise ja piiristamise funktsioone, on Anti Randviir eristanud kommunikatiivset kui teadlikult suhtluse ja ümbritseva mõjutamise eesmärgil loodud grafitit ja mittekommunikatiivset deklaratiivset grafitit, mida võiks pidada pealtnäha eesmärgipäratuks. sina- ja teie-pöördumised, grafiti-tegija ei kirjuta tekstisõnumit enda jaoks, vaid vaatajale, see kinnitab grafiti kommunikatiivset funktsiooni ja pole juhus, et just selle kategooria tekstid saavad sageli ka vastuste ning lisakommentaaride osaliseks. 39
annaabi.ee 
