ühiskondlikest suhetest. Inimelu ja inimväärikus on nendes konfliktides üpris väärtusetu. Sellest tulenevalt on saanud tekkida ka ulatuslik inimkaubandus, kus kriminaalsed jõud on leidnud endale tulusa äri inimeste „abistamisega“ euroopa riikidesse. See, et põgenike veesõidukid on avariilised, ei ole juhus, vaid osa kuritahtlikust plaanist: kõikidel riikidel on kohustus merehädalisi päästa, kuid pole mingit kohustust osutada abi nendele, kes purjetavad niisama merel ja on piiririkkujad. Kuid kindlasti on pagulaste varjus saabumas euroopasse palju immigrante, kes otsivad paremate sotsiaaltoetustega riikides hõlpsamat elu. Näiteks paljud suunduvad reeglina Saksamaa suunas ja need , kes osutuvad pagulasteks, saavad 300 EURi kuus toetust, või näiteks 2014. a vana-aasta õhtul keeldus 43 süürialasest asüülitaotlejat Põhja-Rootsis Grytanis bussist väljumast, ähvardades näljastreigiga. Asüüliotsijad pidasid paika neile sobimatuks, kuna linn on väike ning
Sagedamini aga on tegemist "sugulaste" abiga. Mitte keegi ei ületa Saharat, hoides pea kohal laevu ja paate. Nende tootmine on osa illegaalsest tegevusest, põhiliselt Liibüa ja Mauretaania territooriumil. See, et need veesõidukid on avariilised, ei ole juhus, vaid osa kuritahtlikust plaanist: kõikidel riikidel on kohustus merehädalisi päästa, kuid pole mingit kohustust osutada abi nendele, kes purjetavad merel komfortaablites tingimustes -- need on piiririkkujad. Muide, mind juba mõnda aega huvitab üks seik, millele ma ei leia otseseid tõendeid, aga siiski mainida võib. Umbes kaks aastat tagasi hakkas kiiresti kahanema Somaalia piraatlus. Nüüdseks on kadunud isegi nende ujumisvahendid. Kas somaallased otsustasid nüüd rahuliku seaduskuuleka elu kasuks või leidsid ohutuma ja tulusama bisnisi? Vastust ma ei tea, korrelatsioon ei ole tõend. Kuid sattudes Vahemere Euroopa-poolsele rannikule, nende kannatused ja väljaminekud ei lõpe
annaabi.ee 
