Nato lipp NATO riigid 2009.a seisuga Eesti ja NATO 1994. aastal käsitles president Lennart Meri oma kõnes esmakordselt Euroopa Liidu ja NATO-ga integreerumist. Siiski nägid paljud poliitikud püüdlusi NATO-ga liituda kui perspektiivitut projekti, mis rikuks Eesti neutraliteeti. Eesti alustas osalemist rahvusvahelistes operatsioonides 1995. aastast. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas 2014. aastal paigutati NATO liitlasväed Ida-Euroopa piiririikidesse. Eestisse saabus 150 USA maaväelast ning Taani hävitajad baseeruvad püsivalt Eesti lennubaasis. See on esimene kord, kui NATO liitlased Eestisse pikemaks ajaks jäävad.
tegemist on osaga NATO ühiskaitsest. Eesti on enda poolt panustanud õhuturbesse Ämari lennubaasi rajamisega, mis suudab vajadusel vastu võtta liitlasvägede sõjatehnikat. Ämari lennubaasi olemasolu on Eesti jaoks strateegiliselt väga tähtis, sest sõja olukorras on liitlasvägede kohaletoimetamine õhu kaudu just kõige kiirem viis. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas 2014. aastal paigutati NATO liitlasväed Ida-Euroopa piiririikidesse. Eestisse saabus 150 USA maaväelast ning Taani hävitajad baseeruvad püsivalt Eesti lennubaasis. See on esimene kord, kui NATO liitlased Eestisse pikemaks ajaks jäid. Hiljuti toimus ka Varssavi tippkohtumine. Kohtumisel kinnitati otsus suurendada liitlaste kohalolekut Baltikumis ja Poolas, mis kindlustab oluliselt Eesti julgeolekut. Eestisse tuleb NATO maaväe pataljoni suurune lahinggrupp, millel on iseseisev kaitsevõime.
30Ndate keskpaigas uus suund sõjaväes- oli seotud natside võimule tulekuga Sm-l. Nüüd hakati nägema natsides NL peamist vastast, vaenlast, hakati rääkima fašismiohu kasvust kogu maailmas, fašistlikust liikumisest, mis tõukab maailma uude suurde sõtta, hakati rääkima, et sellega on tarvis võidelda. Hakati propageerima nn idapakti ideed, mis sisuliselt oli mõeldud Sm ümber piiramise teostamiseks, otsiti võimalusi viia Punaarmee sisse piiririikidesse. 1934-35 püüti peale suruda baaside lepingut, aga tagajärjetult. 30Ndate lõpus materiaaltehniline baas Punaarmee ümberrelvastamiseks oli olemas, tõsteti otseselt võimsust. 30Ndate lõpus valmisid NL tehastes esimesed katseeksemplarid II ms aegsetest relvasüsteemidest- nt kaitsetankid KV (Kliment Vorošilov), tankid T34, ründelennuk Il-2, reaktiivmiinipildujad Katjušad, mitmed suurtükiväesüsteemid jne. Enamik katseeksemplaridest valmis 30ndate lõpus, seeriatootmisesse
annaabi.ee 
