Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939
olla nii rahulikud kui nüüd“. Et N.L. ja Pr. sõprus rahuldab eestlasi palju rohkem kui sõprus
Saksamaaga, kes kujutab endast ohtu Baltikumi iseseisvusele. Aga et Saksamaa oli lahkunud
Rahvasteliidust, siis kardeti, et N.L. saab seal suure mõjuvõimsuse. Aga oli ka otsene oht, et
Rahvasteliit võib anda N.L. loa Balti riikidest läbimarsiks, kui minnakse appi agressiooni
ohvrile. Mõisteti, et Saksa ja N.L. vastastikune vaenutsemine võib saada piiririikidele
saatuslikuks.
Idapakti kava 1934 detsember – mai 1935. Euroopa poliitikale oli iseloomulik 2 riikiderühma
väljakujunemine ja pidev võitlus domineerimise pärast. 1. Riikiderühm Saksamaa juhtimisel ja 2.
Prantsuse-Nõuk. Liidu edasine lähenemine. Mõlemad riikiderühmad püüdsid tõmmata teineteise
vastasesse mängu ka Ida-Euroopa riike – Poolat ja Balti riike. Põhja- ja Kesk-Euroopa olid
sattunud Saksamaa mõju alla, Lõuna-Euroopa Itaalia mõju alla. Prantsusmaa-Nõuk. Liit ei
annaabi.ee 
