rünnete toimet ja tagavad jätkusuutlikkuse pärast rünnet. Samuti on siseministeeriumil ja valitsemisala asutustel kriisireguleerimise ja päästealatööde ning kodakondsuse ja migratsiooni korraldamise ülesanne. Kokku töötab sisejulgeoleku valdkonnas igapäevase heaolu loomiseks peaaegu 10000 töötajat. Sisejulgeolekuvaldkonnas on siseministeeriumil ja valitsemisala asutustel ülesanne tagada riigi sisejulgeolek ja kaitsta avalikku korda, valvata ja kaitsta riigipiiri ning tagada piirireziim. Siseministeeriumis tegelevad sisejulgeolekuvaldkonnaga järgmised osakonnad:Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond, pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond, migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond, sisejulgeolekupoliitika osakond, teabeseireosakond ja välisvahendite osakond. Osakonnad alluvad oma töös siseministeeriumi asekantsleritele. Riigi sisejulgeolek hõlmab kahte - füüsilist ja sotsiaalset komponenti.Füüsilise
valitsuse poolt, et mida võib teha ja mida ei tohi. Soome faktor- Alates 1950ndate II poolest (1957) hakavad Soomega otsekontaktid spordis. Tartusse jõuavad esimesed soomlased 1950ndate II poolel. Alates 1960ndate keskpaigas on väga oluliseks teguriks Eesti NSV ja Soome vahel laevaliin. Soome televisioon (Põhja-Eestis ainult). Eesti NSV kui "läänelik oaas"- Kõige läänelikum piirkond. Kui Moskvast tuldi Eestisse siis tuldigi kui Nõukogude liidu läände. Piirireziim: Suur põgenemine: "Suur rahvasterändamine" sõjajärgsel ajal- 70 000 Arreteeritud ja küüditatud- 66 000 Sisemiste ümberasunud- 31 000- Need inimesed, kes sõja ajal olid sakslaste poolt Eestisse toodud, saadeti oma kodukohtadesse tagasi üle terve Nõukogude Liidu. Okupatsiooniarmee- Kuni 120 000 Reevakueeritud- 13 000 Demobiliseeritud- 35 000 Sõjavangid- Kuni 180 000 Tööjõu sissevool- 200 000
annaabi.ee 
