seerimiseks viidi Moskva eestvedamisel läbi mitmeid piirimuudatusi, arvestamata seejuures lääneriikide soove. Moskva piiripoliitika üheks sihiks oli Baltimaade isoleerimine Euroopast, millele hakati Kremlis mõtlema juba 1941. aastal. Liitlastevahelistes suhetes Balti küsimus sõja
1985 - venekeelne ülevaade töölisklassi ajaloost 2005 – Eesti ajalugu VI Põhilised uurimisteemad ja valdkonnad: Massirepressioonid, Väliseestlus, Taasiseseisvumine, Julgeoleku küsimused, Vastupanuliikumine, Poliitilised olud, Võimustruktuurid, Majandus, Muud teemad. Lähiajaloo uurimise perspektiivid head, sest allikaline materjal on pea täies ulatuses uurijatele kättesaadav. b.II Nõukogude Eesti Territoorium ja haldusjaotus. (EA VI, 260-264) [L] Moskva piiripoliitika üldiseloomustus Ida-Euroopas. Moskva peamised eesmärgid: Saavutada NSVL piiride tunnustamine 22.06.1941 seisuga, Korrastada sõjajärgsed piirid endale soodsalt ümber: Piirilepingud (Poola, Tšehhoslovakkia, Soome, Rumeenia), Tuva (Tõva) iseseisvuse likvideerimine, 1920ndate alguses oli Ida-Siberi edelaosas tekkinud riik Tuva Rahvavabariik. Mongoolia tunnustas iseseisvust, ent NSVLi mõju oli kasvav ja 1944. a tungis punaarmee Tuvasse. Tuva rahvaesindajad (Tuva Väike Rahvauraal
Ligi, A. Rahi- Tamm, L. Õispuu. Julgeolekuorganite tegevus- V. Ohmann, M. Saueauk. Vastupanuliikumine- M. Laar, E. Laasi, V. Niitsoo, T. Noormets Poliitilised olud- O. Kuuli, K. Tammistu. Võimustruktuur- O. Kuuli, O. Liivik. Majandus- O. Mertelsmann, K. Kukk Väliseestlus- R. Raag, E. Nõu, M. Orav, I. Jürjo. Taasiseseisvumine- M. Laar, M. Lauristin, T. Vahet, R. Ruutsoo, T. Made. II. Nõukogude Eesti: TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS: (EA VI, 260264) [L] Moskva piiripoliitika üldiseloomustus Ida-Euroopas: Moskva peamised eesmärgid: Saavutada NSV Liidu piiride tunnustamise 22.06.1941 seisuga. Et muu maailm tunnustaks ühemeelselt NSVL piire. Korraldada sõjajärgsed piirid endale soodsalt ümber: piirilepingud (Poola, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Soome), Tuva (Tõva) iseseisvuse likvideerimine, Lõuna-Sahhalini ja Kurili saarte okupeerimine. Soome kaotas 10% territooriumist ja 12% rahvastikust (~ 440 000 inimest). Lõuna-Sahhalini
Laar, E.Laasi, V. Niitsoo), poliitilised olud (R.Ruutsoo, K. Tammistu, L.Raid), Nõukogude võimusüsteem (O. Kuuli, E. Tarvel), Eesti NSV majandus, Väliseestlus, muud teemad, Taasiseseisvus (1987-1991). Uurimise perspektiivid - praeguse seisuga üsna head, sest ka rahvusvahelises kontekstis pakub Baltikumi ajalugu aina enam huvi ja Eestis olevad ajalooallikad on kõik kättesaadavad. Praeguse seisuga Eesti arhiivid on avatumad kui Läti ja Leedu omad. Territoorium ja haldusjaotus Moskva piiripoliitika üldiseloomustus, kui vaadata II MS ja selle järgsete arengute kontekstis. Kaks peamist eesmärki: esiteks oli NSV Liidu jaoks oluline saavutada NSV Liidu piiride tunnistamine 22. juuni 1941. aasta seisuga, kui algas Saksa sõda. Et kõik need territooriumis, mis oli allutatud, muu maailm aksepteeriks. Moskva hakkas piirideküsimusele mõtlema juba 1941. aasta sügisel?, kogu selle arengu taustana tuleb meeles pidada, et 41
annaabi.ee 
