aastal Antsla, Kunda, Kärdla, negatiivseks, olles Vilo. Valdade ühendamised, eriti suuresti lahuta- Mõisaküla, Põltsamaa ja Võõpsu, 1921. miinustes mised, aastail ümbernimetamised aastail 1925-27. Neil ja aastal Kallaste, Mustvee, Sindi ja Tõrva, ületas väljaränne piirimuutused Eestist märgatavalt toimusid läbi kogu 1923. aastal Elva ja Suure-Jaani, 1925. sisserännet. omariiklusaja. Väljarände Üldtendentsiks peamiseks oli aastal Keila ning 1926. aastal Mustla. põhjuseks olid parema valdade arvu aeglane vähenemine elu otsingud, - kui Kokku anti Eestis alevi staatus 22 mis 1921. viisid
Komiteega (Lublini komitee) 44' Warssavi ülestõus natside vastu 1. august (Armia Krajowa). Kaks kuud kestis, aga suruti jõuga maha. Kättemaksuaktsioonina hävitati terve linn põhimõtteliselt. 45' Poola "vabastati" Punaarmee poolt. Londonis eksiilis olnud valitsus tuleb tagasi, aga domineerima hakkas hoopis NL läbi Lublini Komitee. Potsdami konverentsi järel liigub terve riik 300-500 kilomeetrit läände, ehk siis suured piirimuutused. 47' saab valimistulemuste võltsimisega pukki Poola Stalin, ehk Bierut. Kodanlikud poliitikud vahistatakse. 48' kommunistid ja sotsialistid Ühendatud Töölispartei. 49' armee tasalülitamine. 53' Krakowi näidisportsessist saab aluse kirikuvastane võitlus 55' Varssavi pakt NATO-ga võistlemiseks. 56' Massilised ülestõusud NL-i vastu Poznanis. Poola kevad 56' oktroobris: puhastused parteis ja
eemale Leedu piiridest, NSVL pani paika Poola-Saksa piiri ühepoolselt, oluline see, et Ida-Preisimaa põhjaosa liideti NSVL - põhjendati, et NSVL ei ole ühtegi jäävaba sadamat. Ida-Preisimaa keskus Köningsberg vallutati 1945. a enne Saksamaa kapituleerumist. 46. aastal nimetati Köningsberg ümber Kalingradiks. Uusasukad toodi Kesk-Venemaa piirkondadest ja see muudeti Venemaa laevastiku baasiks. Mis aga konkreetsemalt puutub Baltikumi, siis ka siin toimusid piirimuutused: Leedu NSV territoorium suurenes, sai tagasi Vilniuse, Klaipeda ja veel väiksemaid alasid - need tagasisaadud alade liitmine ei tehtud lähtudes etnograafilisest piirist, puht mehhaaniline piiri õgvendus ja nii suurenes Leedu territoorium üle 16%. Läti piiri korrigeeriti enne territooriumi lõplikku vallutamist - 1944. aug liideti kohalike elanike palvel Vene Föderatsiooniga ning tulemuseks see, et Läti territoorium vähenes ning see vähenemine oli u 1200 ruutkilomeetrit
1920. aastal otsustati luua Narva jõe taga kolm uut valda: Naroova (Narva), Kose (Piiri) ja Skarjatina (Raja). Seoses Petseri maakonna loomisega lisandus neli suurt valda, mis kaks aastat hiljem tükeldati nii, et moodustus üksteist valda: Irboska (Linnuse), Järvesuu, Kulje (Kalda), Laura (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa (Meremäe), Pankjavitsa (Roodva), Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja Vilo. Valdade ühendamised, lahutamised, ümbernimetamised ja piirimuutused toimusid läbi kogu omariiklusaja. Üldtendentsiks oli valdade arvu aeglane vähenemine - Kui 1921. aastal oli Eestis 387 valda siis 1938. aastal oli 365. Põhjuseks oli valdade väiksus, mis tegi vallavalitsuste ees seisvate probleemide lahendamise ebaefektiivseks. Alla 1000 elanikuga vallad olid elujõuetud (1922. aastal oli 66). 1939. aastal viidi valitsuse korralduste alusel ja administratiivseid vahendeid kasutades ellu kogu hõlmav vallareform
Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa). 1920 lisandusid sellele Petserimaa ja Valgamaa. Maakondade piire muudeti 1920-30 pidevalt, kuid üldarv oli muutumatu. Vallad: sõjaga kaasnenud muutused, Petserimaa vallareform 1922, hinnangud valdade elujõulisusele, suur vallareform 1939. Valdu oli 20.saj alguses 366. 1920 moodustati Narva jõe taga kolm uut valda: Narva, Piiri ja Raja, Ka Petserimaal loodi neli suurt valda, mis veel tükeldati. Vadade õhendamised, ümbernimetamised ja piirimuutused kestsid löbi terve omariikluse aja. Üldiselt valdade arv tasapisi vähenes. Põhjuseks oli valdade väikesesus, mis tegi probleemdie lahendamise ebaefektiivseks. Põhjalikum haldusreform jäi demokraatia aegadel teostamata. 1939 tehti põhjalik vallareform. Selle asemel likvideeriti kõik 365 valda ja nende asemele tehti 248 uut, mis olid suuremad ja elujõulisemad. Valla rahva alampiir oli 1500 inimest, v.a paar saart.
annaabi.ee 
