välispoliitika ajamie teravdasid suhteid NSVL ja jugoslaavia vahel äärmusteni. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Pärats Stalini surma leppis NSVL jugoslaavia sõltumatusega sotsialismileeris. Ka teised idaploki riigid nt. Saksa dem. Vabariik(1953) Poola ja Ungari(1956) Tsehhoslovakkia(1968) tegid vastupanukatseid Moskva mudeli juurutamisele. 1960 aastatel kujunes vastasseis ka Hiinaga. 1969-relvastatud piirikonflikt. Riigid kes Moskvale kuulekaks jäid hakati kutsuma sotsialistlikuks sõprusüheduseks. Nõukogude liit,vietnam, poola, rumeenia, saksa DV, tsehhoslovakkia, ungari, bulgaaria, kuuba, mongoolia. PEALE STALINI SURMA Stalini vananedes kerkis esile küsimus suure juhi järglase osas. Järgnes suur võimuvõitlus, kus vahendeid ei valitud. Stalini usaldusalustena kerkisid esile Beria, Malenkov, Hrustsov. Stalin suri 5.märts 1953 a. Stalini kohale pretendeerisid kõik kolm usaldusalust
Too näiteid. Sotsialismileer- kommunistlik maailmasüsteem Sõprusühendus- Sotsialistliku orientatsiooniga riigid- sotsialistlik suund 2. Millised konfliktid tekkisid sotsialismileeris? 1. Leidis aaset 1946.aastal juunis Jugoslaavia- nimelt tahtis Tito luua Moskvale vastukaaluks Doonau riikide föderatsiooni, samuti otsustas ta vastu võtta Marshalli plaaniga pakutud abi 2. Suhted Hiinaga- hakkasid halvenema 50.aastate lõpul, 1960 toimus esimene piirikonflikt, 1966.a katkestati sidemed NLKP ja HKP vahel ja 1969.a toimus piiril tulevahetus VMN- vastastikuse majandusabi nõukogu. Loodi 1949.a Sotsialismimaade majandusalane Organisatsioon Juhtis NSVL kuulusid Ida-Euroopa kommunistlikud riigid Eesärk: majanduslik koostöö VLO- Varssavi lepingumaade Organisatsioon Sõjaline ja poliitiline liit Loodi 1955.a ja moodustati Ida-Euroopa sotialistlike riikide poolt vastukaaluks NATO-le Pt. 33 Berliini ülestõus 1953
1) Soome soovis koostööd teha mitte Balti riikidega vaid Skandinaaviaga (Rootsi, Norra, Taani) 2) Poola ja Leedu vahel toimus sõjaline konflikt Vilniuse kuulumise pärast. Leedu keeldus osalemast rahvusvahelistel konverentsidel, kus osales ka Poola. 3) Poola soovis liidus saada juhtpositsiooni, millega polnud rahul ülejäänud riigid 4) Eesti ja Läti vahel toimus 1920 aastal piirikonflikt ja seetõttu 1920´aastatel nende riikide omavahelised suhted ei olnud eriti head 5) kõigil riikidel oli sarnane majandusstruktuur ja majanduslik konkurents ei soodustanud omavahelist kaubavahetust. (kõik riigid üritasid müüa eelkõige põllumajandussaadusi). 1923 sõlmisid Eesti ja Läti kaitseliidu, mis tähendas sõja korral vastastikku abistamist. 1925.aastal läbirääkimised liidu loomise suhtes katkesid.
arndama mõnevõrra isoleeritud kommunistliku tervikuna ega Baltimaades siiski kaua. Baltimaade Hiinaga. Hiina suhted NSVL olid 60.a kiiresti olid tootlikkuselt küll üle NSVL keskmise, kuid jäid halvenenud. 66.a katkes Hiina kommunistliku partei lääneriikidest aina rohkem maha.Põllumaj arenes ja NLKP vahel side. Märtsis 69 toimus Hiina ja küll edasi, kuid üle 0,5 toodangust veeti välja NSVL NSVL vahel verine piirikonflikt. Veeb 72 külastas teistesse piirkondadesse. Kultuurtielus pääses Pekingit USA president Nixon, kes kinnitas seal, et stagnatsioon võidule 60 a lõpul, mil vahepealsele Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat vabadusele tehti lõpp. Uuesti tugevnes tsensuur maailma. Ühendriikide Hiina-poliitika osutus ning kontroll iga mõtteavalduse üle. edukaks. Uus venestamiskamp: 70.ate lõpul halvenes
Neil aastail sõlmiti kahe riigi vahel arvukaid majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialaseid koostöölepinguid. 1975. aasta juulis põkkusid orbiidil USA kosmoselaev Apollo ja NSV Liidu kosmoselaev Sojuz · USA ja Hiina suhete paranemine. Hiina suhted Nõukogude Liiduga olid 1960. aastatel kiiresti halvenenud. 1969. a. toimus Hiina ja NSVL vahel verine piirikonflikt. 1972 külastas Nixon Pekingit. USA Hiina-poliitika osutus edukaks. Üliriikide konkurents Kolmandas Maailmas aga tihenes, sest nüüd sekkus sellesse ka Hiina. 3. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess pingelõdvenduse sümbol · 1966. aastal esitas VLO ettepaneku korraldada Euroopa julgeoleku probleemide arutamiseks nõupidamine. Lääs lükkas selle tagasi.
3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul.
3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul.
vaeseimaks riigiks. USA-Hiina suhete normaliseerumine USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks, asudes suhteid arendama Hiinaga. Hiina suhted NSVL olid 1960. aastal kiiresti halvenenud. Mao Zedong ei soovinud enam alluda Moskva korraldustele, tema arvates oli Hiina suuteline ajama ise poliitikat. 1966. katkes Hiina kommunistliku partei suhe NLKPiga. 1969. toimus Hiina ja Vene vahel verine piirikonflikt. Nende riikide vastuseisu proovis ära kasutada USA. 1970. aastal hakkasid USA ja Hiina suhted paranema. 1972. lubasid mõlemad riigid, et kummagi eesmärk pole Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas oma võimu maksma panna ning et nad ei lase seda ka ühelgi teisel riigil teha. See poliitika osutus edukaks. See aitas kaas Hiina avanemisele ning muutumisele, kuid tekitas probleeme NSVLiga, kes tundis end sissepiiratuna. Araabia maade vastasseis Iisraelis 1957
(1) Tõsi - Hrustsov oli esialgu Kuuba toetamise küsimuses äraootaval seisukohal. Tema otsust Castrot abistada mõjutasid kaks olulist aspekti: lisaks Kuuba strateegilisele tähtsusele USA "tagaaias" ei soovinud Hrustsov näha Castro liikumist Hiina kontrolli alla. Selleks ajaks olid kahe kommunistliku riigi suhted juba arvestataval määral pingestunud ning Hrustsov pidas oluliseks Kuuba enda poole meelitada. Hiina hoidis kriisil siiski silma peal: piirikonflikt Indiaga Lõuna-Tiibeti pärast oli ajastatud just Kuuba kriisi algusesse, st perioodi, mil mõlemad supervõimud olid piisavalt hõivatud ega saanud India-Hiina konflikti sekkuda. (1) Kriisi käik 15. oktoober. Kuuba kohal tehtud fotodel leiti märke, et NLi sõjatehnikud seavad saarel rakette stardipaikadesse. 16. oktoober. John F. Kennedy kutsus kokku usaldusväärsetest riigiametnikest nõunike kogu, mida hiljem hakati nimetama EX-COMM-iks. Kaitseminister Robert McNamara pakkus esimesel
a. juunis Jugoslaaviaga - nimelt tahtis Tito luua Moskvale vastukaaluks Doonau riikide föderatsiooni, samuti otsustas ta vastu võtta Marshalli plaaniga pakutud abi. Selle peale heitis Stalin nii Jugoslaavia kompartei kommunistlikust liikumisest kui Jugoslaavia riigi sotsialismileerist välja. NSVL ja J lähenesid uuesti alles pärast Stalini surma, kuid ka siis säilis Jugoslaavia eriseisund. - Suhted Hiinaga - hakkasid halvenema 50.aastate lõpul, 1960 toimus esimene piirikonflikt, 1966.a. katkestati sidemed NLKP ja HKP vahel ja 1969.a. toimus piiril tulevahetus. Hiina-meelsed olid teistest sotsmaadest Albaania ja teatud määral ka Rumeenia, kes küll püüdis mõlemaga hästi läbi saada. Nende konfliktide ja erimeelsuste pärast hakati Moskvas omade ja pool-omade vahel vahet tegema. Nimelt võeti kasutusele termin: sotsialistlik sõprusühendus, kuhu ei kuulunud Hiina, Jugoslaavia, Põhja-Korea, Albaania. 4
Hiina odavad kaubad jõudsid ka maailmaturule e) Võitlus demokraatia eest: 1989 Pekingis Taevase Rahu väljakul üliõpilaste meeleavaldused, mille sõjavägi uputas verre säilis kommunistlik diktatuur, KP etteotsa jäiga joone pooldajad f) Välispoliitika: NSV Liiduga algul sõbralikud suhted majandusabi suhete halvenemine Hrustsovi ajal, kuna Maod ärritas kriitika Stalini aadressil 1969 relvastatud piirikonflikt I korda sotsialistlike riikide vahel 80ndate keskpaigast suhete soojenemine USA-ga suhted halvad USA ei tunnustanud Hiina RVd , toetades Taivani valitsust, kes esindas Hiinat ka ÜROs + Korea sõda suhete paranemine 70ndate II poolel Nixoni visiit 1972 ja diplomaatilised suhted 1979 Kommunistliku süsteemi kujunemine ja areng 4. Sotsialismimaad d) Kujunemine:
Sisepoliitika- oli arenenud demokraatlik heaoluühiskond. Välispoliitika- oli NSV all. Tööleht nr 7 peatükk 22 kommunistlikud riigid 1.millised riigid kuulusid sotsialismileeri?- Euroopa, Aasia, Ladina-Ameerika 2. too näiteid sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas?- Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. Millised sotsialismileeri riigid ei kuulunud sotsialistlikusse sõprusühendusse? Miks?- NL oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. Paljud vasemad ja mahajäänumad riigid, kes said kaudselt või otseselt Moskva kontrolli alla, ei kuulunud küll sotsialistlikku sõprusühendusse, kuid olid nn sotsialistliku orientatsiooniga riigid. mil moel hoidis Nõukogude Liit kontrolli all kolmanda maailma riike? Kuidas neid riike nimetati
muuta haridust odavamaks ja isefintseeritavaks. 4+4 vaime + füüsiline. Rüüstati kõrgkoole, teadusasutusi, templeid ja muuseume. Ümberkasvatuslaager koolid, kus õpiti Mao lemmikraamatutest ja tema valitud õpikud. Hungveiping'id ehk punavalvurid Mao pooldajad, täielik AJULOPUTUS, hävitati vähemusrahvused (tiibetlased); o 1969 piirikonflikt NSVL-ga relvakokkupõrge, suri mõlemaid rahvuseid; o 1976 sureb Mao Zedong, uus poliitika Deng Xiaping mõõdukad mauistid saatis laiali kommuunid, maa rentimine lubatud, üle turumajandusele, majanduslik kasv väga hea, vabamajapidamistsoonid, linnades ettevõtlus, poliitilise reforme ei toimu, inimõigusi ei tunnistata, KOMMUNISM!; o 1997 kuulub Hiinale Hong Kong; Nõukogude Eesti 1
3) Poola soovis liidus saada juhtpositsiooni, millega polnud rahul ülejäänud riigid. 7 Poola juht Josef Pilsudskil oli 1918-1919 plaanis moodustada Suur-Poola riik, kus see oleks enda alla liitnud Valgevene, Ukraina ja Kubani alad, aga ka Leedu, Läti; Eestit pakuti Soomele. Poola eesmärgiks oli algul luua liit Soome ja Rumeeniaga kaitseks Nõuk. Venemaa vastu. 4) Eesti ja Läti vahel toimus 1920 aastal piirikonflikt ja seetõttu 1920 aastatel nende riikide omavahelised suhted ei olnud eriti head 5) kõigil riikidel oli sarnane majandusstruktuur ja majanduslik konkurents ei soodustanud omavahelist kaubavahetust. (kõik riigid üritasid müüa eelkõige põllumajandussaadusi). Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. 1925 a. tunnustas Saksamaa oma läänepiiride muutumatust
Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Näide Grenada operatsioon 1983 Käivitati ulatuslik relvastusprogramm, eesmärgiga NSVL välja kurnata Külm sõda 1970 aastatel Kolmas maailm- külma sõja tanner Kagu-Aasia 1976 rajatakse Vietnami sotsialistlik vabariik Kambodža- Pol Poth Laos (riik) – K.Phomvihane 1970a- Hiina RV- USA suhete paranemine „ping-pongi diplomaatia“ Hiina RV-> ÜRO 1969 esimene NSVL ja Hiina relvastatud piirikonflikt Aafrika Konfliktid- Angola kodusõda Etioopia 1974 riigipööre Sair (Kongo DV)- USA meelne Ladina-Ameerika 1973 Tšiili sõjaväeline riigipööre S.Allende- kukutati A.Pinochet-sõjaväeline diktatuur Nikaraagua- kodusõda võitsid kommunistid Sport kui külma sõja osa Jäähoki- NSVL- P-Ameerika võistkonnad NSVL- Tšehhoslovakkia(1968) Korvpall 1972 Müncheni OM (iisraeli sportlaste tapmine) ENSV valitsemine
annaabi.ee 
