kooskõlas, ei saa nad olla samal ajal põhiseaduslikku järku õigusväärtusteks. Peale selle on Riigikohus võlakriisi ajal ülendanud põhiseaduslikuks väärtuseks ka õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu põhimõtte (RKÜKo 29.11.2011, 3-3-1-22-11, p 29.2; 06.03.2012, 3-2-1-67- 11, p 25.5; RKPJKo 01.11.2011, 3-4-1-19-11, p 27; 20.06.2012, 3-4-1-10-12, p-d 29, 31). Algselt käsitas RKÜK seda eesmärki põhjendatult üksnes seadusandja poolt valitud eesmärgina § 24 lg 5 lihtsa piiriklausli raames (RKÜKo 12.04.2011, 3-2-1-62-10, p-d 44–45). Ent seejärel ülendas RKPJK selle põhiseaduslikuks väärtuseks ja RKÜK järgnes talle. Sellega on raske nõustuda. Juhul kui Riigikohus soovib sellega kehtestada kirjutamata põhikohustuse, mis asub väljaspool üldist maksu-, lõivu- jm rahalist kohustust (§ 113), tuleb arvestada § 3 lg 1 esimese lausega, mille järgi tohib riigivõimu teostada üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
Sveits, 16.02.2000 ja EIKo Rotaru vs. Rumeenia, 04.05.2000), isiku meditsiiniliste andmete kaitset (EIKo Z. vs. Soome, 25.02.1997). Isikulise kaitseala poolest on PS § 26 kõigi ja igaühe õigus. PS § 26 kaitse laieneb nii Eesti kodanikule kui ka Eestis viibivale välisriigi kodanikule ja kodakondsuseta isikule (PS § 9). Selle õiguse kaitseala ei laiene juriidilisele isikule, sest eraelu saab olla vaid füüsilisel isikul. PS § 26 teine lause sätestab eraelu piiriklausli (seadusereservatsioon). Paragrahvi teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. 3 EIÕK art 8 lg-s 2 sätestatud, et ametivõimud ei sekku art 8 esimeses lõikes tagatud õiguse
3) kuna seal lõpus on, et peab järgmia seadust, on tegemist lihtsa piiriklausliga (ÕIGE) egemist on lihtsa piiriklausliga – üldine põhiõigus, mille kaitseala on väga lai, kui ma kaitseme kõiki õiguseid, siis ei saa piiride poole peal mitte kuidagi öelda, et tegemist on kvalif või ilma piiriklauslita, sest siis jookseks süsteem kokku (lihtne piiriklausel on kõige laiem piiriklausli tüüp) kui lg2 lugeda, siis tuleneb see sõnastused „igaüks peab … järgima seadust“ § 19 ERILISED VABADUS PÕHIMÕTTED Valdkondi on kokku 12 I elu § 16 – õigus elule Mis on elu? – bioloogilisfüüsils eksistents kehaline Piiriklausli liik: lihtne (seaduse kaitse), null (kaitses ei saa olla piirangut)
Erinormideks §20 lg3, 21 lg2, 36 lg2. Eraelu ja isikusfääri puutumatus §26 alla kuuluvad kõik eraelu valdkonnad: intiim- (isiklikud märkmed), seksuaalse enesemääramise (sugu, partneri valik), informatsioonilise enesemääramise sfäär (isiklikud andmed), õigus oma pildile ja sõnadele. Ei kaitse juriidilisi isikuid, sest neil puudub eraelu. Sisaldab kvalifitseeritud piiriklauslit, kuigi „avalik kord“ teeb temast lihtsa piiriklausli. Lisaks §33, kuhu kuulub ka auto, hotellituba, vagunelamu, jaht, telk. Tunnusteks eraldatus ja üldsusele ligipääsmatus. Kaitseb ka juriidilisi isikuid. Omab piiriklauslit. §43, 42, 17, 39, mis ei kaitse varalisi õigusi. Paralleelprobleem §-ga 16. Abielu, perekond, lapsed §27 lg1 (koosmõjus §26) perekond on PS-e mõttes 2 põlvkonna kooslus, perekond on kaitse aluseks, kui peres on lapsed. §27 lg2 kaitseb abielu, mis on
- Vorm (akt peab olema nõutavas vormis) Formaalsed probleemid on ka: - Õigusselgus - Olulisuse põhimõte (pädevust ei saa üle kanda teistele organitele; nt seadusandlik võim ei saa oma põhiseadusega määratud ülesandeid üle kanda täitevvõimule) - Kvalifitseeritud piiriklausli formaalne tingimus (nt §36 väljaandmise otsustav valitsus ei tohi üle kanda nt siseministrile) Riive võib olla seaduses või määruses (peamiselt tekib põhiseaduslik kaasus ainult nendel juhtudel; Eestis kohtulahenditega ja Riigikogu algatusel ei teki kaasust) - Materiaalne põhiseaduspärasus (põhiseaduspärasuse keskne teema) Koosneb kahest põhilisest astmest:
piisab reaalsest piirangust, ei pea olema finaalne, vaid puhtalt kosaalne. Ta ei pea olea ka vahetu, vaid võib olla kaudne. Kuigi see viimane on probleem, kuna kaudsust võib mõista väga laialt. Vaidlus käib siinkohal. See tähendab kokkuvõttes, et riive on põhiseaduse kaitseala iga ebasoodus mõjutamine. Iga tegevuse, omaduse takistamine, kahjustamine või kõrvaldamine. 3. Riive põhiseaduspärasus (b.a.1) Piiriklausli liik (lihtne, kvalifitseeritud, nullklauslid) §43 (1)Formaalne põhiseaduspärasus a. Pädevus kontrollime seaduse põhiseaduspärasust, võimalik ka määrtuse kontroll. Tuvastamisskeem on timmitud seaduse kontrolliks. Õigusnormi hierarhias ronime alt poolt kõrgemale üles. Määruse puhul vaatame kõigepealt kooskõla seadusega, ja alles siis põhiseadusega. Seadusandja pädevus anda seadust. §4 institutsionaalne. §59. §65 punktid 1 ja 16. §106
annaabi.ee 
