Ivani kohta kasutatav eestikeelne sõna ,,julm" on eksitav vene ,,groznõi" tähendab ,,ähvardav" ja seda lisanime tarvitati juba Ivani eluajal. Ivan IV [1533-1584] päris trooni kolmeaastaselt. 1533-1538 juhtis riiki Ivani ema Jelena oma soosiku vürst Ivan Obolenskiga. Jelena valitses oma nõuandjatega üpris edukalt. Kui Vassili III elusolevad vennad tahtsid trooni hõivata, pandi nad vangi ja nende osastised võõrandati. Kogu Moskoovias kehtestati ühtne raha, piirikindlustusi tugevdati ning piirisõda Leeduga lõppes võidukalt. Jelena valitsemine tekitas bojaarides pahameelt. Ta suri 1538, arvatavasti mürgitati. Võistlejad panid Obolenski vangi ning nälju- tasid ta hiljem surnuks. Järgmised üheksa aastat mõjutasid valitsust järgemööda mitu perekonda Suiskid, Belskid, Vorontsovid ja Glinskid. Väärib tähelepanu, et bojaarid võistlesid mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud hõivata trooni
Bosnia oli liidetud Aus-Ungiga. Franz pidi visiidile minema, toimus just sel päeval kui serblased olid kaotanud 1389.aastal Kosova lahingu Türgi vastu. See oli neile kui leinapäev. Saksamaa plaan läänes kandis nimetust: Schlieffeni plaan. kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel Venemaa. Austria-Ungari pidi korraga Venemaa ja Serbia vastu võitlema. Oli arvatust nõrgem, Saksamaa pidi oma vägedega toetama. Prantsusmaa plaaniks oli kindlustada Saksa-Prantsuse piiri kasutades piirikindlustusi. Elsass-Lotring oli ründe punktiks, kuna seda oli vaja tagasi võtta. Inglismaa plaan nägi välja nii, et rahaline abi, kuid mehi kohale ei saadeta. Alguses arvati, et piisab sõtta saatmiseks vaid 70 000 mehest. Sõja lõpuks oli saadetud ikkagi miljoneid. Venemaa peale mobilisatsiooni väljakuulutamist 14.päeval alustavad pealetungi Ida- Preisimaal, et kergendada Prantsusmaa olukorda. Sõjaliselt Venemaa Saksamaaga kokku ei oleks pidanud põrkama (suur erinevus).
küll juurde vallutada, aga võib öelda et tema surmaga lõppeb järjepidev vallutuspoliitika. Veel Antoninuste dünastiasse kuuluv oluline keiser on Hadrianus, kes valitses 117-138pKr. Tema ajal loobuti lõplikult ideest riigi territooriumi süstemaatiliselt laiendada. Hadrianus sõlmis mitmeid rahulepinguid Rooma naabritega, nt Partiaga. Tema ajal ehitati ka riigi piir ehk limes - müüride, vallide jne süsteem. Germaanlastega asutatud aladele rajas ta palju tugevaid piirikindlustusi. Tema ajal Rooma sõjavägi tugevneb. Uuendusena tema ajal ratsavägi muutub väeliigina olulisemaks kui seni ilmselt Partia mõjul. Hardianus oli samuti tuntud reisijana, ta tahtis õppida tundma kreeka kultuuri,külastas korduvalt Ateenat ning viis sisse ka ühe kultuse. Veel kuulub Antoninuste dünastiasse Marcus Aurelius. Marcus Aurelius valitses 161-180pKr. Marcus Aurelius oli hea haridusega, tegeles filosoofiaga ning on kirjutanud raamatu ,,Iseendale"
annaabi.ee 
