Karmi alkoholipoliitika üks enim kõneainet tekitanud osa on alkoholile kehtestatud aktsiis. Aktsiis on tarbimismaks, millega maksustatakse tervisele ja keskkonnale ohtu põhjustavaid kaubagruppe, lisaks on aktsiisidel loomulikult ka fiskaalne eesmärk. Tänu alkoholiaktsiisi järsule tõusule on küll alkoholi müük Eestis märgatavalt vähenenud, aga paraku ei ole see kaasa toonud samas proportsioonis alkoholi tarbimise vähenemist, vaid on soodustanud piirikaubanduse tekkimist. Rahandusministeeriumi andmetel on piirikaubanduse osakaal 25% alkoholi müügist. Alkoholipoliitikaga iseenesest täidab õilsat eesmärki, aga otsused ei peaks oleme nii radikaalsed ja piiravad. Paraku tundub, et otsused on tehtud rutakalt ning läbimõtlematult, kuigi oleks võinud õppida Soome vigadest. Praegusel hetkel on tänu alkoholipoliitikale saanud kannatada Eesti fiskaalne eesmärk. 2018. aasta eelarvesse
Kuna aga Eesti valitsus tõstab järgmisel kahel aastal 10 protsenti tubakaaktsiisi, kardab rahandusministeerium, et surve salaturule ja Läti piirikaubandusele lähiaastatel kasvab. Nõudlust mõjutavad tegurid Asenduskaupade hinnamuutus 2015. aastal hakkas tekkima sihipärane alkoholi piirikaubandus, kuid maht oli väike ja jäi alla 1 protsendi kogutarbimisest. 2016. aasta kevadel avati esimene alkoholipood Läti piiril ning ostlemine hoogustus. Piirikaubanduse objektiks oli peamiselt kange alkohol. 2017. aastal kasvas õlle ja muu lahja alkoholi osa, kuna möödunud aasta juulist tõsteti vastavaid aktsiisimäärasid 70 protsenti ja 45 protsenti. Tarbjate harjumuste ja eelistuste muutus Tubakatoodete hinnaerinevus Lätiga ei ole suur, mistõttu on piirikaubanduse maht tagasihoidlik, olles peamiselt kaasnev nähtus alkoholiostudele. Täiendkaupade hinnamuutus Murrang leidis aset 2016. aastal, mil Lätist tangitud kütuse väärtus kasvas lausa 1333
· Panga- ja rahareform · Põllumajanduse orienteerumine · Lääne-Euroopa turule orienteerumine · Kokkuhoiupoliitika 1930-1933 ülemaailmne majanduskriis 1934-1940 uus majanduslik tõus Riigi osa majanduses suurenes pidevalt. Peamine majandusharu oli põllumajandus. 1937 ületas tööstustoodang väärtuseliselt põllumajandustoodangu. Eesti hakkas muutuma tööstusriigiks. 7.3 1923 majanduskriis ja selle põhjused · Ekspordi vähenemine NSV Liitu · Piirikaubanduse lõppemine · Kodakondsuse valimine või kodumaaks peetavale maale asumise lõppemine · Kullavahenduse lõppemine · Metallitehaste lepingute nurjumine NSV Liiduga · Kehv viljasaak · Puidu ekspordihindade langus · Kehv ilm 7.4 Suur kriis · Toiduainete hinnad maailmaturul langesid · Eesti tootjate tulu vähenes · Toodang kuhjus ja siseturuhind langes · Pankrottide laine põllumajanduses · Maarahva ostujõu langus · Tööstuste pankrotid
annaabi.ee 
