MAASUHTED JA MAAREFORMID loeng
14.sajandist hakati lisama
piirikirjeldusi tee ja punkti ja kraaviga, kus vaidlused olid, läänimaade kokkupuutekohad.
Rootsi aeg tõi kaasa vajaduse korrastada maasuhteid. Palju tühjaks jäänud maid ja segaduses
valdussuhetes. Mõisavõrgu väljakujunemine tingis vajaduse mõisate vaheliste piiride
määratlemiseks, kusjuures ühe mõisa külade vahel võis olla piir hajus. Algas mõisate maavalduse
kaardistamine. Vaidluskohtades koostati täpseid piirikaarte, millega märgiti lineaarne piir koos
ümbritseva alaga, täiendatud kirjeldustega. Suuremaulatuslikud kaardistamised seoses mõisate
reduktsiooniga.
1
Muutused maasuhetes. Esimeseks reformiks Eesti alal võiks pidada mõisate reduktsiooni Rootsi
ajal. Tagastati kõik läänid endistele baltisakslastele, tagastati endiselt lääniõigusena, mitte
pärisomandina