Foneetika konspekt
Siirdehäälikud kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele hääldatakse (tahtmatult) veel lisahäälik,
vokaal või konsonant: leh(e)m.
kal(a)pa: tekib, kui l konsonandina hääldatakse lõpuni (svaa-vokaal) st siirdehäälikud tekivad
hääldamise hõlbustamiseks.
Häälelainete akustiline kirjeldamine
Igasugust võnkumist iseloomustab võnkumise sagedus ja amplituud (ulatus). Sagedust mõõdetakse
täisvõngete hulgaga sekundis. Amplituudi kirjeldatakse vahemaana tasakaaluasendi ja piiriasendi
vahel (maksimaalne amplituud).
Hääle võnkumist võib käsitleda ühelt poolt lihtsustatult, mil jälgitakse vaid ühe üksiku õhuosakese
liikumist erinevate häälte tekitamisel. Häälelaine puhul tuleb vaadelda paljusid kõrvutiolevaid
õhuosakesi. Häälelaine tervikuna liigub vaid ühes suunas, ehkki selles sisalduvad üksikud
õhuosakesed liiguvad edasi-tagasi (nagu pendelgi). Mida kiirem võnkumine, seda kõrgem hääl ja
vastupidi
annaabi.ee 
