Lenderi maja Puitkorterelamute tarindid Väljavõtteid uuringust: Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga TTÜ 2011 Joonis 1.10 Varasemat, ilma tänavale avaneva välisukseta, tööliskasarmu tüüpi puitkorterelamu (vasakul). Tüüpiline 20. sajandi alguse nn. Lenderi maja tüüpi tööliselamu (paremal). Tallinna maja Lenderi maja Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal soklil puitelamud, soklikorrusel võisid paikneda äriruumid. Sageli Joonis 1.11 Lenderi maja kõige tavapärasem plaanitüüp nelja kööktoaga l...
hakati hiljem eelistama aknalengi ja tenderposti lahutamist (vt. Joonis 2.62 paremal). Joonis 2.62 Aknapiida asetsemine rõhtpalkseinas (Veski 1940). Kahe raamiga ja kahe klaasiga akna soojusläbivus on (sõltuvalt raami lahendusest) üldiselt vahemikus 2,7…2,9 W/(m2·K). Akendega koos tuleb käsitleda ka piirdeliiste, mis mõjutavad oluliselt hoone arhitektuurset välisilmet, vt. Joonis 2.63. 79 Joonis 2.63. Kaunite piirdeliistudega aknad. 2.8.2 Akende seisukord ja peamised probleemid Enamus hoonetel olid vahetatud vaid osa aknaid. Vahetatud akendest moodustasid 2/3 plastraamides aknad ja 1/3 puitraamides aknad, vt. Tabel 2.7. Selline tendents on kahetsusväärne, kuna puitkorterelamutele on sobivad just puitraamides aknad. Tabel 2.7 Aknatüüpide esinemine hoonetes (protsent on antud hoonete arvust, summa on üle 100%, kuna ühel elamul võisid olla erinevat tüüpi aknad).
annaabi.ee 
