Kui Eh on alla -10mV rauabakterite areng seiskub. Ookri tekkmimise ärahoidmiseks on ühe effektiivsema vahendina soovitatud uputatud otsaga drnaazi (Berglund, Huhtasaari, 1984). Sel juhul ei pääse hapnik toru kaudu rauabakteriteni ja ookri teke on pärsitud. See meetod ei anna aga alati häid tulemusi. Põhjuseks on hapniku juurdepääs torule läbi mullakihi. Abinõud drenaazi ookriga ummistumise vältimiseks Fe++ sisaldava vee kinnipüüdmine piirdekraavidega, Fe++ sisaldava vee aereeriminevesikonnas, Inhibiitorite kasutamine dreenide ümbruses, Uputatud drenaazi ehitamine , Dreenisuudmete uputamine, Dreenitorude läbimõõdu vähendamine, suurendamine, Torustiku langu suurendamine, Lühikeste dreenide ehitamine, Uksikdreenide ehitamine 49. dreenikaeviku veeläbilaskvuse suurendamise abinõud Dreenikaeviku täide on mehaaniline segu ülemiste kihtide pinnastest ning selle
kraavkuivendus kõrge põhjavee alandamiseks, pinnavee ärajuhtimiseks ning pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamiseks. Metsamaade puhul. drenaazkuivendus kõrge põhjavee alandamiseks, pinnavee ärajuhtimiseks ning pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamiseks. Põllumajandusmaade puhul. vertikaalkuivendus rakendatakse, kui alumised pinnasekihid on võimelised vett vastu võtma. polderkuivendus kuivendusvõrgu poolt kokkutoodud vesi juhitakse ära tammide ja piirdekraavidega ümbritsetud poldrialalt pumpamise teel, sest eesvoolu kõrge veeseis isevoolset ärajuhtimist ei võimalda. kolmatsioon sellega tõstetakse jõe alamjooksul olevate luhtade maapinda kõrgemaks tulvavees esinevate setete kaasabil. Siis jääb põhjavesi sügavamale ning väheneb ka sellest põhjustatud liigniiskus. üleujutuste reguleerimine kaitsetammid ei lase tulvaveel ja ebasoovitavatel setetel valguda naabermaadele. Veehoidlatega ühtlustatakse vee äravoolu vesikonnast.
Osmussaar, Vilsandi Rahvuspark 3. Kõrgustike nõlvadel väljuva survelise põhjavee (allikate) tõttu soostumine Tuulemäe Põlvamaal, Urvaste Võrumaal 4. Toitainevaeste liivatasandike soostumine peamiselt põlengute tagajärjel Vihterpalu Soode levik · Keskmiselt on Eestis soostunud umbes 20% maismaast (nn liigniiske on üle poole maismaast) · Looduslikus seisundis on ligikaudu 70% (k.a. piirdekraavidega ümbritsetud alad) ka rabad. Kuid rabad on enamasti piirdekraavidega ümbritsetud. · Kõige enam on viimase 50 aasta jooksul kuivendatud madalsoid, neid on looduslikud oleks säilinud vaid ligikaugu 5%-l soode pindalast Soode taimestik · Iseloomulik tänapäeva taigavööndi soodele on sammalde, eriti turbasammalde ja rohttaimede lai levik · Floora koosneb valdavalt sellistest õistaimedest, mis kannatavad turba iseärasusi: nõrk
Selisoo pindala on 2051 ha, asub Ida-Virumaal, Mäetaguse vallas. Kogupindalast on 734 ha madalsood, 359 ha siirdesood ja raba alla kuulub 958 ha. Selisoo turbakihi keskmine paksus on 4,5 m ja maksimaalne on 6,5 m. Turba lagunemisaste on madalsoos ja siirdesoos 25-30 % ning rabas 15-20 %. Piirkonna reljeefi üldise lõunasuunalise kallakuse tõttu dreenitakse Selisood lõuna suunas kuivenduskraavide kaudu Milloja jõkke (Kalm, Kohv 2009: 7-8). Terve Selisoo raba on ümbritsetud piirdekraavidega ning siirde- ja madalsoo osa praktiliselt terves ulatuses ära kuivendatud. Juba enne 1900 aastat on alla lastud Seli Suurlauka veetase (Kalm, Kohv 2009: 51). Seejärel II maailmasõja järgsel perioodil rajati metsakasvutingimuste parandamiseks ulatuslik kuivenduskraavide võrk Selisoo puisraba ümbritsevasse soometsa. Tulenevalt kuivendamistest ja turba tootmisest, mida on aja jooksul tehtud ei ole Selisoo puhul tegemist ka looduslikus seisundis oleva sooga.
annaabi.ee 
