leetilist rühma tuleks analüüsi võtta kõik teadaolevad liigid. Kui jagak- sime nende kogumi pooleks ja teostaksime kaks analüüsi, saame kaks mõneti erinevat kladogrammi. Kasutades näit. ainult Eestis esinevaid liike, saame erineva kladogrammi, kui kogu maakera liike hõlmates. Püüdes analüüsida mingi sugukonna evolutsiooni ja võttes selleks igast perekonnast ühe liigi, sõltub tulemus mõnevõrra sellest, millise liigi just valime. Paraku on praktilises töös piiravaiks tegureiks ebapiisav info paljude taksonite koh- ta, mida sooviksime analüüsida, ja arvutite (ning programmide) võimsus. Maksimaalseks taksonite arvuks, mille puhul analüüs enam-vähem korralikult välja tuleb, on praegu (1994) umbes 100. Paraku pole ka teised teadaolevad meetodid robustsemad. Kõnelemata meto- doloogilisest nõrkusest, on feneetilised meetodid sama tundlikud, vähero- bustsed. Veel enam, fenogramm on veelgi tundlikum tunnuste arvu suhtes;
Keemilised tingimused: atmosfääri gaasid, soolsus, toitained ja happelisus. Üks tingimus mõjutab teist, näit. temp. mõjutab reaktsioone. Keskkonnamuutusi uurides tuleb arvestada nende erinevate tingimuste koosmõju e. sünergismi. Erinevad liigid taluvad füüsikalisi ja keemilisi keskkonna muutusi erinevalt. Tihti on kasulik selgitada katseliselt taluvus- ja optimaalala. Keskkonnatingimusi, mis kitsendavaid isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil, nim. piiravaiks. Iga liigi jaoks on tingimused, kus nad ennast eriti hästi tunnevad, erinevad. Näiteks, mõned taimeliigid eelistavad kasvukohtadena niiskemaid, teised kuivemaid alasid, mõned eelistavad kõrgemat temperatuuri, teised madalamat. Organismide aktiivsuse, arvukuse jne. sõltumist keskkonnatingimustest võib kujutada graafikuna. aktiivsus, populatsiooni tihedus min
annaabi.ee 
