Liivi sõda
Tallinnasse põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. aastal
Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega. See seisnes vastase valdustes rüüstamises,
kuid ka vene tagalasse korraldatud äkkrünnakutes ning isegi linnuste ründamises. Umbes 400-mehelist lipkonda
juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg. Silmapaistva julguse tõttu kutsusid vaenlased Schenkenbergi
,,Liivimaa Hannibaliks" ja ta talupoegi Jannibali rahvaks". Liigjulguse pärast piiratigi see salk hiljem, 1579.
aastal, Rakvere lähedal venelaste poolt sisse. Palju arvukam vaenlane pühitses seda kui suurt võitu. Haavatud
juht viidi koos kaaslastega Pihkvasse, kus kõik tsaari käsul julmalt hukati. Lisaks linna alluvuses olnud
talupoegade sõjajõule ründasid venelasi ka mitmed teised iseorganiseerunud talumeeste üksused. Üks suuremaid
neist oli Ohtra Jürgeni salk. Liivimaa kuningriigi lõpp. Tsaar ei usaldanud enam Magnuse väejuhivõimeid ja
annaabi.ee 
