Eestlased polnud muistse vabadusvõitluse ajal ühtne rahvas, puudus maakondade vaheline koostöö, mistõttu ei olnud eestlastel suurt edu lahingutes. Eestlastel polnud ka sõjalist väljaõpet ja pikemaajalist kogemust. Puudusid liitlasriigid ja abiväed. Saksamaal olid sellel ajal koolid ja teadus oli kõrgemalt arenenud, kui Eestis, seega osati seal teha paremat sõjatehnikat. Sakslased kasutasid kiviheitemasinaid, piiramistorne ja müürilõhkujaid, millest eestlased kuulnudki polnud. Kaitsevarustusena kasutati rõngasturvistikke, lisaks olid sakslastel elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk sõjakogemus. Eestlased pidasid vapralt vastu, kuigi lõpuks andis vastase ülekaal tunda ja tuli ristiusk vastu võtta.
palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega kasvas sõjaväe professionaalsus. Varemates kreeklaste vägedes oli suur tähtsus jalaväel, nüüd aga tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama ka sõjaelevante. Linnade vallutamise jaoks oli vaja arendada sõjatehnikat, näiteks ehitati kiviheitemasinaid ja piiramistorne. Täiustusid ka sõjalaevad: need olid nüüd suuremad ja kiiemad. Hellenistlikud linnad Idamaadele rännanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid tihti ka uusi asulaid. Paljudest neist said peagi rikkad ja rahvarohked linnad. Uutest linnadest oli tähtsaim Egiptuses Niiluse suudme lähedal paiknenud Alexandria, millest kujunes Vahemere maade suurim linn. Kuulsad olid ka Antiookia Süürias ja paljud teised. Vanade
väepealikuna kandis ta Imperaatori e käskija tiitlit, caesari lapsendatud pojana kandis ta kasuisa nime, millest sai tiitel keiser. 3.Rooma sõjavägi: peamine väeüksus leegion -u 5000 meest. põhijõuks raskerelvastusega jalaväelased. külgedelt kaitses ratsavägi, mis käis ka luurel ja jälitas vaenlasi. leegion rivistus väiksemate ristkülikena, mis asetsesid nagu malelaual ruudud. kasutati katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. õpiti sõjaväe laagreid kiiresti muldvalli ja palktaraga kindlustama. keisririigi armee koosnes 25-st leegionist. 5.Rooma seisused: 1. kõrgeimal astmel senatiaristokraatia - senaatorid olid suurmaaomanikud. neid võis ära tunda vaöget rüüd e. toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. 2. Ratsanikuseisus - rikkad ja mõjukad kodanikud, kes said endale ratsahobuse osta. hiljem lihtsalt teatava jõukusega. Tegelesid kaubandusega, olid kohtunikud ja rahandusega tegelevad ametniud. 3
Relvade areng Hakati tegema pikemaid ja tugevamaid mõõku, mille tõttu kujunesid kahekäemõõgad. Veel võeti plaatvestide vastu kasutusele sõjakirved ja vasarad ning sõjanuiad. 14. sajandi algul leiutati esimesed tulirelvad. Linnuste piiramine Keskaegsetes sõdades võib eristada piiramislahinguid ja välilahinguid. 12. sajandist peale laienes Euroopas piiramismasinate kasutamine. Ehitati piiramistorne, mille abil tungiti müürile. Ja taraane ehk rammpalke, millega lõhuti väravaid või müüri sisse auku Rüütlivägi 8.9. sajandil kujunes peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi ehk rüütlivägi. See koosnes feodaalidest, kel oli piisavalt suur sissetulek, et muretseda endale korralik sõjavarustus. Sellele lisaks vajas rüütel veel head sõjaratsut
sõjaväelastest.riigis puhkesid kodusõjad,senat kaotas oma autoriteedi,oli vaja kes sõja lõpetaks,sellesk oli aucustus,kes võitis oma vastased kehtestas riigis ainuvõimu,algas keisriigi ajajärk. Armee koosnes nüüd elukutselistest palgaväelastest,kuid ülesehitus,relvastus ja võitlustaktika sama. Alates puunia sõjatest oli nende laevastik väga võimas,nad olid oma aja parimad kindlusepiirajad,kasutades katapulte,müürilõhkujajid ja piiramistorne. Iga leegion kontrollis kindlat piirilõiku,rajati kindald piirkindlustused,sõtta värvati ka provintitest elanike,leegion raskerelvastusega jalamees. Rooma õigus,roomariik toimis seaduslikul alusel,kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitseall,neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista,ega karistada,ülemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitteisiklikes vaid riiklike huvedest. Roomariik oli õigusriik
6. Idaprovintsides jõukad ja arenenud kaubalinnad. Lääneprovintsides väikesed ja noored linnad. 4. Mis tagas Rooma impeeriumi tugevuse? Seoses valitsemisega: Rooma ülemvõimu tunnustamine suursuguste provintslaste poolt. Keisri ja senat hea läbisaamine. Seoses sõjandusega: sõjanduses oli elukutseline palgavägi. Võimas sõjalaevastik. Roomlased olid oma aja parimad kindluse piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpingud sõjaväelaagrites. Võimas piirikaitsevöönd. 5. Miks saavutas Rooma kultuur õitsengu Augustuse ajal? Nimeta kaks põhjust. Kultuur saavutas õitsengu Augustuse ajal, sest Augustus toetas suurejooneliste ehitiste rajamist Rooma linnas, aga ka kirjamehi, et need oma loomingut jäädvustaksid. Augustusel olid rikkad sõbrad, kes aitasid tal taotlusi ellu viia ja kes kutsusid lähikonda tuntuid autoreid ning toetasid neid
muretseda endale relvad), mis kutsuti kokku vajaduse korral. 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 aastased mehed moodustasid reservi. Peamine väeüksus Rooma leegion koosnes umbes 5000 mehest (leegionärist). Leegion koosnes omakorda allüksustest ehk maniipulitest. Asetus oli malelaua ruutudena, mis võimaldas suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Ratsavägi oli nõrk, sest ei tuntud sadulat ega jaluseid. Kasutati arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Vaenlase territooriumitele rajati tugevaid sõjaväelaagreid. Leegioni sümboliks oli kuldne kotkas. Kotkaga lipu kaotamisel ootas sõjaväelisi ees detsimeerimine. 6. Puunia sõjad: Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr, Kartaago kaotus, roomlaste võit. Kartaagol tuli osa valdusi roomlastele loovutada. Teine Puunia sõda- 218-201 eKr, Kartaago kuulsaim väepealik Hannibal. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku. Hannibal rüüstas Roomat
4) Kuidas muutus riigikorraldus keisrivõimu ajal? Tegelik võim kuulus ühele isikule. Augustus võis kasutada VETO õigust kõigi teiste otsuste suhtes. Keisririik jagas kodakondsust heldelt ja kaotas nende eesõigused. 5) Milline oli Rooma sõjaväe ülesehitus, relvastus ja taktika? Oli elukutseline palgavägi-leegion. Umbes 5000 meest- raskerelvastuses jalaväelased lisaks olid ratsaväeüksused. Kasutati katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Kasutati rajakaitset-iga leegioni kontrolli all kindel piirilõik, kuhu rajati kindlustused. 6) Mis iseloomustab Rooma õigust? Rooma õigus põhines praktilisel kogemusel st. iga kohtuotsuse langetamisel püüti eeskujuks võtta varasematel samalaadsetel juhtumitel tehtud otsuseid. Valmisid seadustekogud ja selge juriidiline terminoloogia. 7) Millisteks seisusteks jagunes ühiskond keisririigi ajal? Selgita. 1
Osa linnu sai munitsiipiumi staatuse e elanikud said rooma kodakindsuse ja linn säilitas kohaliku omavalitsuse. Provintsid said keisririigi ajal raamoa võimust kasu, tagati sisekord ja saadi kaitset välisvaenlaste eest. Armee-algselt kodanikest ja liitlastest koosnev sõjavägi asendus elukutselistest palgasõduritest, ülesehitus, relvastus, võitlustaktika jäi samaks. Roomlased olid head kindluse piirajad, kasutasid katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. Kujunes piirikaitsevöönd. Rooma linn-vahemeremaade suurim linn, elanike arv oli ligi 1 mln, elanike varanduslik ja ühiskondlik seisund oli väga erinev, sisserännanud, üldine kõnekeel oli ladinakeel, keisririigi ajal hakati linna sihipärasemalt ehitama, ehitati hipodroome, amfiteatreid, templeid, triumfikaari, obeliske. Kujunes välja kanalisatsiooni süsteem, avalikest saunadest-termidest-kujunesid puhkeasutused. Ehitati korruselamuid vaesemate jaoks.
Octavianuse vahel. Actonius sai lüüa ning Octavianus hõivas Egiptuse. Vabariigi lõpuks loetaksegi Octavianuse poolt kõigi Vahemeremaade ühendamist oma ainuvõimu alla. 8. Rooma sõjavägi muutus elukutseliseks palgaväeks. Peamine väeüksus oli leegion, mille moodustasid peamiselt raskerelvastuses jalaväelased. Nende varustus koosnes kiivrist, kaitsetest, kilbist, viskeodast ja lühikesest mõõgast. Sõjas kasutasid roomlased katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Sõjatehnika arendamist peeti väga oluliseks. 9. Kuigi väliselt oli keisririigi ajal Rooma siiski vabariik, kuulus võim ühele isikule. Tal polnud küll ainuvalitseja õigust, kuid tal oli mitu ametit, mis tegid võimu suureks - ta oli nii konsul, tähtsamate provintside asevalitseja, senati liige, väepealik jne. Ta kandis nime imperaator (tõlkes: käskija). Kuigi senat ei olnud enam nii oluline, oli
Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud · Palgasõjaväe kasutamisega tõusis armee professionaalsus · Varasemates kreeklaste vägedes oli tähtsaim jalavägi, nüüd tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus · Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante · Linnade vallutamiseks ehitati kiviheitemasinaid ja piiramistorne · Täiustusid ka sõjalaevad need olid nüüd suuremad ja kiiremad 3. Hellenistlikud linnad · Idamaale rännnanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid tihti ka uusi asulaid · Uutest linnadest oli tähtsaim Egiptuses Niiluse suudmes paiknenud Aleksandria, millest kujunes Vahemeremaade suurim linn, kuulus oli ka Antiookia Süürias · Vanade linnade seast tõusis esile Pergamon Väike-Aasias
Kuna faalanks moodustas peamise löögijõu ja aristokraatide uhkus ei lubanud neil otsustavast võitlusest kõrvale jääda, siis võitlesid nemadki sageli faalanksis. Nii ühendas faalanks erineva jõukusega kodanikke ja suurendas nende ühtekuuluvustunnet. Hellenistlikus Kreekas tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante linnade vallutamiseks oli vaja arendada sõjatehnikat, nt ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne. Täiustusid ka sõjalaevad. Klassikalises Kreekas filosoofia üritas seletada maailma teket ja toimet. Kreeka kultuur on teadaolevalt esimene, kus hakati otsima looduse ja ühiskonna nähtustele mitte jumalikke, vaid mõistupäraseid seletusi. Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust kui maailmakorralduse üldist alust. Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud
Mehed olid väga tihedalt seotud oma väepealikuga, kes neid juhtis ja heaolu eest hoolt kandis. Rooma impeerium olid loodud relva jõul ning püsimise tagas suurel määral Rooma sõjaväe üleolek vastasest. Endiseks jäid sõjaväe ülesehitus, relvastus ja võitlustaktika. Peamine väeüksus oli leegion, põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Leegion rivistus väiksemate ristkülikutena. Kasutati katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Sõjaväkke hakati värbama itaallaste provintside elanikke. Rajati tugev reservvägi, mida võiks vajaduse korral suunata kuhu tahes. Sõjavägi jagunes piiriäärseteks ja liikuvaks sisearmeeks. Vabatahtlike ei olnud sõjaväe liitumiseks piisavalt ning seetõttu mindi üle sund värbamisele. Hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast, eriti germaanlasi. Selle tagajärjel oli Rooma sõjavägi barbariseerunud. Töö allikaga
Igas linnriigis oli oma nõukogu, mis oli juhtimise rollis. 4. Hellenismi ajajärk erines sellega, et: Linnriigid ei olnud enam sõltumatud (allusid suurriikide valitsejatele monarhidele). Õukonna kombed ja elulaad oli üldjoontes kreekapärane (ka idamaades), aga võeti eeskuju ka idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldustest. Muutus sõjaväekorraldus koosnes palgasõduritest + hakati kasutama sõjaelevante. Linnade vallutamiseks kasutati kiviheitemasinaid, piiramistorne ja sõjalaevad olid suuremad ja kiiremad. Linnad muutusid kreekapäraseks ja olid suuremad kui varem. Orjapidamine võttis suuremad mõõtmed. Valitsejad soosisid kultuuri. Luule tõusis silmapaistvaks zanriks. Huvi tunti pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu (väljendus teatrietendustes komöödiaid eelistati). Eukleides -> geomeetria põhialused. Archimedes -> seadus kehade veeväljasurvest. 5. Kreeklaste armastatumad kangelased: Odüsseus (Odüsseia). Achiellus (Trooja sõda). 6
riik kaitset vaenlase eest, tagades provintsides siserahu. Õiguslik erinevus provintside ja Itaalia vahel kadus=puudus soov roomast lahku lüüa. Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuselt poolest jagunesid provintsid 2 rühma:ida ja läänepoolsed. Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast.
üle müüride sise tulepotte, vahel isegi mesilastarusid, korve mürkmadudega ja loomakorjuseid, fekaalitünne ja muud. Sissepiiratute moraali kõigutamiseks on heitemoonana kasutatud isegi vangivõetud vastaseid elusalt või surnult. Kaspar Kuldkepp 9 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnale lähemale. Alati polnudki eesmärgiks tornilt langetavat silda pidi müürile tungida: ülal piiramistorni otsas olid vibu ja ammukütid, kes hoidsid kaitsjaid tiheda noolesaju all, ja samal ajal üritasid teised piirajad müüri jalamil vundamendialust õõnestada, rammpalgi ehk taraaniga värvat lõhkuda või müüri sisse auku raiuda. Ka kaitsjad olid tavaliselt hästi relvastatud ja sõjamoonaga varustatud. Nemad lasksid
linnuseid. Kindlustusvöönditena kasutati müüre ja nende vahele ehitati kraave. Linnus oli kaitserajatiseks ja elamuks. Ülemised korrused olid eluruumideks ja alumised sulaste elupaigaks ja sõjakola hoidmiseks. Eraldi hoonetena ehitati veel käsitöö ja loomade jaoks maju. Feodaal pidi vajadusel pakkuma talupojale linnuses kaitset. Linnuste vallutamiseks kasutati piiramistorne ja kiviheitemasinaid. Vaba aeg : Toimusid rüütlite turniirid, mis hoidsid üleval võitlusvaimu. Need olid sõjalised võitlusmängud, kus kedagi ära päriselt ei tapetud. Korraldati nii kahevõitlust kuid peeti maha ka suuri sõjalahinguid. Väljakutsuja otsustas kasutatava varustuse üle. Jumala kahevõitlus seda korraldati tüliküsimuste lahendamiseks ning toimus elu ja surma peale. Jahipidamine Talupojad ja mõisamajandus :
omavalitsuse. Armee · Vabariigi algusaegses armees teenisid enamasti Rooma kodanikud ning Rooma liitlased. · Esimese puunia sõja ajal puudus Roomlastel täielikult laevastik. · Rooma legionäri varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsest, kilbist, küllalt raskest viskeodast ja sirgest kuid lühikesest mõõgast. · Roomlased olid oma ajastu ühed parimad kindluste piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Lisaks õppisid roomlased välisoludes oma sõjaväelaagreid vaenlase ootamatute kallaletungide vastu kiiresti ja turvaliselt muldvalli ning palktaraga kindlustama. · Keisririigi ajal pidi sõjavägi vallutamise asemel üha enam piire kaitsma. Iga leegion kontrollis kindlat piirilõiku, kuhu sageli rajati püsivad piirikindlused. Nii kujunes võimas
Hilise vabariigi ajal kujunes välja palgasõdurite armee. Sõjaväe ülesehitus, relvastus ja taktika püsis siiski endine. Roomlasel oli võimas sõjalaevastik. Nad kasutasid kindluste piiramisel katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Neil oli kõik detailideni välja töötatud. Kui oli tarvis lahingusse minna, saadi sõjalaagris valmis väga kiiresti. Igal mehel oli oma ülesanne. Keisririigi ajal kaitsti piire, ei vallutatud. Kujunes
roomlased peaaegu alati aristokraate. Selle pärast ka jõukad inimesed enamasti tunnustasid Rooma ülemvõimu. Väljaspool Itaaliat provintse valitses asevalitseja. Sõjavägi keisririigi ajal Ülesehitus, relvastus ja võitlustaktika jäid suurelmääral samaks. Alates I puunia sõjast oli roomlastel suur sõjalaevastik. Roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Lisaks õppisid nad välisoludes oma sõjaväelaagreid vaenlase ootamatute kallaletungide vastu kiiresti ja tuvaliselt muldvalli ning palktaraga kindlustama. Keisririigi ajal pidi sõjavägi vallutamise asemel üha enam piire kaitsma. Iga leegion kontrollis kindlat piirikõiku, kuhu sageli rajati püsivaid piirkindlustused. Nii kujunes võimas piirikaitsevöönd. Itaalias paiknes vaid keisri ihukaitsevägi. Sõjaväkke
Järgnevatel aastatel kasutasid eestlased taolisi kiviheitemehhanisme Viljandi, Tartu, Muhu jt linnuste kaitsmisel. Kroonika järgi üritati nende abil purustada eelkõige piirajate heitemasinaid. Piiramistorn Piiramistorn oli tugev mitmekorruseline palkehitus linnade ja linnuste ründamiseks. Neid tunti juba 9. sajandil e.Kr Assüürias, järgnevalt ka Kartaagos, Kreekas jm. Taas hakati piiramistorne laiemalt kasutama ristisõdades ja neid valmistati Euroopas mõnel pool kuni 15. sajandini. Eestisse jõudsid esimesed piiramistornid 13. sajandi alul koos saksa ristisõdijatega, kes kasutasid neid Läti Henriku kroonika andmeil Eesti linnuste piiramisel üsna sageli. 1224. aastal Tartu all ehitasid sakslased "väga tugeva puust torni, mille nad valmistasid osavalt suurtest ja väga kõrgetest puudest kaheksa päevaga linnusega ühekõrguse"
ühtseks kreeka keelseks elanikkonnaks. · Pärast Aleksander Suure surma tekkisid kolm suuremat hellenistliku riiki: Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. · Linnriigid kaotasid oma iseseisvuse, allusid suurriikidele, mida juhtis monarh koos oma nõuandjatega, kelle valis ise. · Sõjavägi koosnes nüüd palgasõduritest, sellega tõusis armee professionaalsus, Hakati kasutama sõjaelevante, kiviheitemasinaid ja piiramistorne. · Idamaadesse rännanud kreeklased rajasid uusi asulaid, paljudest neist said rikkad ja rahvarohked linnad. Tähtsaimaks linnaks osutus Aleksandria. Vahemere linnade ilme muutus kreekapäraseks ja linna rajati teatreid, templeid koole, staadioneid ja muid avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes veelgi. · Linnu valitseti traditsiooniliselt, tegutses linnanõukogu ja iga aasta valiti ametnike.
peatorn ja sageli oli selle külge ehitatud peahoone, kus elas lossiisand koos perega ning kaaskonnaga. Pea hoone koos tähtsamate kõrvalhoonetega moodustasid sisemise kindlustusvööndi. Üha kindlamalt kaitsutud linnus sundis pöörama suuremat tähelepani piiramistehnikale. Selles osas võeti ristisõdade ajal oluliselt õppust islamiusulistelt, kes olid üle võtnud Roona ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk taraane ja piiramistorne, mis vastu müüri veeretati, et sealt kaudu linnusesse tungida. Müüre alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Kõik see sundis veelgi täiustama kaitserajatisi, mis niigi olid arengult ees. Aadlike põhiliseks tegevuseks olid sõdimine, turniir, jaht ning ballid. Turniire korraldati selleks, et: uhkustada, oskuste ning vapruse näitamiseks, meelelahutuseks, daami südame võitmiseks, kuulsuse võitmiseks, sellega kaasnes duelli ja treeningu võimalus, turniir oli ka kokkusaamis paigaks
Suurus ja tugevus sõltus jõukusest. Väikerüütlid elasid tornlinnustes, need olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel asus rüütel perega, alumistel korrustel sulased, need piirati puust taraga. Suurnike liinused oli kivist kindluskompleksid, kus keskset kindluselamut piiarsid mitmekordsed eelkindlustuste vööndid. Erinevate linnuste etteotsa määratilossiülemad e.kastellaanid. Õpiti kas. kiviheitemasinaid, müüripurustajaid e. Taraane ja piiramistorne. Bilda e. Vastukatapult. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, turniiridRüütlid panid ennats proovile ja näitasid enda oskust jahiretkedel ja turniiridel. Turniiridel peeti algul väikesedi lahinguid, kuid ned olid ohvriterohked. See asendud kahevõitlusega, kus üksteist püüti piigiga suure hoo pealt hobuse seljast maha tõugata. Võitja sai kaotaja relvastuse. Edukad said kuulsaks ning head võimalused abieluks
Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu. Idas kõneldi kreeka keelt. Lääneprovintsid Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia- nad jäid jõukuselt idamaadele alla, suuremad linnad dtekkisid alles pärast Rooma võimu alla minekut ja olid seega algusest peale roomalikud. Rooma armee Neil oli võimas laevastik, roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes 5000 mehest, peamiselt raskerelvastusega jalaväelastest. Rooma leegion rivistus väiksematesse malelaua ruutudena asetatud allüksustesse. Leegionäri relvastusse kuulusid, kiiver, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsmed, kilp, viskeoda ja sirge mõõk. Rooma õigus Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista
kuhu suundus ka Richard ning lõpuks vallutas Küprose. Juuni alguses jõuti Akka alla. Septembri alguses oli ristisõdijate arv juba nii suur, et otsustati linn sisse piirata. Septembri lõpul jõudsid kohale täiendavad sõdalased. Kohe tungisid kristlased Saladini väele peale. Musulmanid küll võitsid lahingu, kuid kristlased hakkasid uuesti Akkat piirama. Saladini seisukord halvenes. Lõpuks jõudsid Itaaliast kohale aga ehitusmaterjalid ja hakati valmistama piiramistorne. Need aga põletati vastaste poolt. Viimaks saavutati aga leping, mille järgi Akka läks kristlastele. Varsti pärast seda asus koduteele Philippe II Auguste. Richard jätkas aga võitlust. Ta alustas küll läbirääkimisi, kuid katkestas nee. 1192. Asus ta vägede Jerusalemma poole. Pärast mitmeid vahejuhtumeid püüdis Richard uuesti läbirääkimisi alustada. Tulemus oli kehvem kui algsetel läbirääkimistel. Palverändurid võisid küll Jeruusalemma
jalaväge kõülgedelt, käisid luurel ja jälitasid võidetud vaenlast. Jalaväelase varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsetest, nelinurksest kumerast kilbist, viskeodadest ning lühikesest sirgest mõõgast. Sõjajalal rivistuti väikesteks ristkülikuteks, mis asetsesid teienteise suhtes nagu malelaua ruudud. Roomlased pidasid tähtsaks sõjatehnika täiustamist ning olid sel ajal parimad kindlusepiirajad. Nad kasutasid katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Augustuse ajast koosnes alaline sõjavägi 25 leegionist, mis paigutati peamiselt keisririigi piiridele.Tähtsaks sai rajakaitse. Rooma õigus Rooma impeerium oli õigusriik. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus edasi kaevata keisrile endale. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja paljud seadused põhinesid tema määrustel. 12 tahvli seadused. Iga
Õiguslik erinevus provintside ja Itaalia vahel kadus=puudus soov roomast lahku lüüa. Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuselt poolest jagunesid provintsid 2 rühma:ida ja läänepoolsed. Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid
sõltuvuses iga uue rynderelva puhul leiutati selle vastu kaitse ja vastupidi. Varakeskajal oli rüütli kaitseks soomusrüd mis koosnesid väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Rõngasrüü ei olnud eriti efektiivne kaitsevahend ja hakati panema mantli sisse raudplaate peaegi mantel vahetus nahkvesti vastu ja tekkis plaatvest. Samal ajal tulid ka kasutuse põlve ja kyyynarnuki kaitsed. Plaatvesti vastu tulid kaustusse kahek2emõõgad. Kindluste piiiramisel kasutati piiramistorne ja rammpalki e taraani.. 15 saj muutus rüütlivägi koos kallineva täisraudryy ja muu relvastusega kulukask ja samas ka nend efektiivsus kahanes. Ntx selleks suurtüki vastu olid nad suht v6imetud. 16 saj paranes püsside laskevõime ja see ohustaas ka raudrüümehi. Lahinguväljadel hakkasid domineerima palgasõduritest jalaväelased kellest osad kandsid hllebardi v piiki ja teine osa püssi. Linnade teke ja linnakultuur linnas elas inimest koguarvust ainult kymnendik
arvatakse, et tilgakujulised olid siin rohkem levinud. Rüütlitega tulid Eestisse ka täismetallist kilbid, mida siin valmistada ei osatud. Need olid kergemad ja liikuvamad, kui puitkilbid. Kilpide peal oli alati ohtralt kaunistusi. Sinna maaliti tavaliselt malevasümboolikat, et omasid ära tunda või niisama kaunistusi. Piiramistorn Piiramistorn on tugev mitmekorruseline palkehitus linnade ja linnuste ründamiseks. Piiramistorne kasutati juba enne Kristuse sündi, taaskasutusele võeti need ristisõdades ning valmistati kuni 16. sajandini. Läti Henriku andmetel kasutati neid üsna laialt Eesti- ja Liivimaa linnuste piiramisel. Nii Tartu linnuse piiramisel 1224. ehitavad sakslased "... väga tugeva puust torni, mille nad valmistavad osavalt suurtest ja väga kõrgetest puudest kaheksa päevaga linnusega ühekõrguse." Torni piiratava objekti poolne külg ja sageli ka kaks külgmist seina olid lattidega kaetud. Lisaks
Vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosned vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega, mille korraldus kujunes lõplikult välja keisririigi ajal. Hoolimata muutustest jäid sõjaväe ülesehitus , relvastus ja võitlustaktika suurel määral samaks. Roomlastel oli võimas laevastik, nad olid oma aja parimad kindluse piirajad ,kasutades selleks katapulte (kivi-ja nooleheitemasinaid) , müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Sõjaväkke värvati itaallaste kõrval üha enam ka provintside elanikke. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion. See koosnes umbes 5000 mehest, peamiselt raaskerelvastusega jalaväelastest. Kaheteistkümne tahvli seadused: V sajandi keskel e.Kr. saavutasid plebeid võitluses patriitsidega mõningaid tulemusi. Pleebsi survel valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanekuks
Sama nõudsid ka Seleukiidide riigi valitsejad. · Seleukiidi kiningad võtsid suurel määral üle Pärsia riigi korralduse. Ka Egiptuses valitseti enamvähem samamoodi nagu enne. · Muutus sõjaväekorraldus. Palgasõdurid. Aasia elanikke ei usaldatud, palgati kreeklasi ja makelasi. Tõusis armee professionaalsus. Ratsaväe tähtsus suurenes. · Idamaade eeskujul sõjaelevandid. · Ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne. Sõjalaevad kiiremad ja suuremad. Hellenistlikud linnad: · Uutest linnadest tähtsaim Aleksandria. Vahemeremaade suurim linn. · Antiookia Süürias. · Pergamon Väike-Aasias. · Kreekapärastumine. Templid, teatrid, gümnaasiumid, sammaskäikudest piiratud väljakud, staadionid. · Kaubanduse elavnemine. Orjapidamise suurenemine. · Linnanõukogud. Valiti riigiametnikke, rahvakoosolekud.
Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion (ld k legere välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati
aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 mehed moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion (ld k legere – välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 – 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati
aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 mehed moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion (ld k legere välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati
väeliikudesse jagatud vanuste järgi- 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 mehed moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion (ld k legere välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e
· Igal jõukamal feodaalil oli oma linnus, rikkamad linnad ümbritseti kõrge kivimüüri ning tornidega. Suur osa võitlusi toimus linnuste ja linnade ümber. Linnuse sissepiiramisel võidi jääda pikemaks ajaks, et linnusekaitsjaid näljaga alistada. 12. sajandist arenes piiramismasinate kasutamine. Kasutati eri tüüpe heitemasinaid kivimürakad, tulepotid, mesilastarud, korvid mürkmadudega. Ka loomakorjuseid, fekaatlitünne jne. Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnadele lähemale. Tornide otsas olid vibu- ja ammukütid, kes hoidsid kaitsjaid nooltesaju all, samal ajal üritasid teised müüri vundamendialust nõrgestada rammpalgi ehk taraaniga. Kaitsjad kasutasid laskerelvi. Kasutati süütenooli, et panna vaenlase heitemasinad ning piiramistorni põlema. RÜÜTLIVÄGI · 8-9. saj kujunes peamiseks raskeratsavägi ehk rüütlivägi feodaalidest, kellel oli piisav sissetulek korraliku
Võnnus ehitamisjärgus olev ordulinnus ja see järel ajada välja sakslased kogu liivimaalt. Linnust vallutada ei suudetud, asuti piirama.Kuna eestlased parematel positsioonidel võitsid nad lahingu.Tunnetati et ollakse võimelised vastupanu osutama. 1211.a- aastavahetus, ristirüütlid koos läti ja liivi kristlastega korraldavad vastuaktsiooni soontaganasse. Märts ristirüütlid piiravad viljandi linnust, kasutades piiramistorne ja kiviheitemasinaid. Piirati 5 päeva, tungiti linnusesse, kuid jätsid ristimata põhjendusel et oli liigapalju verd. Suvi-vasturetkena lähevadeestlased Kaupo Toreida linnuse alla, esmalt edukad kuid katku tõttu jääb linnus vallutamata ja sõlmitakse järgmiseks 3.a vaherahu, sellega lõppeb 1.periood. 2.periood- 1215.a- juba enne vaherahu lõppu korraldasid mõõgavennad ennetava sõjakäigu Ridalasse. Siirdusid röövsaagiga tagasi Läti aladele
Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia olid enne roomlase vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ühiskond säilitas siin põllumajandusliku üldilme. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik. Roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Keisririigi ajal pidi sõjavägi vallutamise asemel riigi piire üha enam kaitsma. Iga leegion kaitses kindlat piirilõiku, kuhu rajati püsivad piirikindlustused. Nii kujunes võimas piirikaitsevöönd. Rooma sõjaväe peamine väeüksis oli leegion. See koosnes umbes 5000 mehest. Lahingu ajal heitsid leegionärid paarikümne sammu kauguselt vaenlase pihta oma oda ja
Relvastus jagunes kaheks: kaitserelvastus ja ründerelvastus. Kaitserelvastusse kuulusid kaitserüü, kiiv, kilp ja ründerelvad jagunevad veel kaheks: lähivõitlusrelvad ja lasekrelvad.Alguses olid soomusrüüd, mis arenesid rõngassärkideks. Siis tekkis plaatvest ja põlve- ja küünarnukikaitsmed, tekkisid kahekäemõõgad. Kasutusele tulid veel sõjakirved ja -vasarad ja teravate kantidega sõjanuiad. 14. saj algul leiutati esimesed tulirelvad. Piiramismasinate kasutamine, ehitati piiramistorne, rammipalgiga e taaraniga lõhuti väravaid. Peaseks sõjaliseks üksuseks kujunes raskeratsavägi. Lisandus pistoda. Head sõjaratsu pidi olema. Abilised: kilbikandja, kannupoiss, vibumees. Liiguti joonrivis. Jalavägi kasutas pikkvib Sündis palgasõjavägi 15 saj. ja leiutati suurtükid ja püsside laskevõime paranes. 11. Suured maadeavastused (§26): varasemad reisid, eeldused/põhjused, tulemused. B. Diaz, Kolumbus, V. da Gama, A. Vespucci, F. de Magalhaes 1. Varasemad retked
feodaalid suuremat tähelepanu pöörama kaitstud elamutele, hakati ehitama linnuseid, need olid kiviehitised, mida põlvest põlve täiendati. Linnuse suurus olenes jõukusest, Väikerüütlid elasid tornlinnustes, kus üleval oli pere ja all sulased. Suurnike linnused moodustasid lausa kindluskomplekse. Need ehitati tavaliselt looduslikesse sobivatesse paikadesse, küngastele jne. Õpiti paremat piiramistehnikat, kasutati kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ja piiramistorne, püüti ka müüride alt kaevata. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati nende vaprust ja sõjakunsti. Neid said nad näidata ka jahiretkedel ja turniiridel ehk organiseeritud sõjamängud. Turniiridel oli palju pealtvaatajaid ja oli tähtis erinevate kogukondade kokkusaamisel. Eraldi ehitati ka tribüünid. Kirik suhtus taunivalt. Abiellumisel tüdruku nõusolek ei lugenud, kaasa tuli anda ka varandust, mis oli kulukas.
Sõnapidamine, julgus, lojaalsus, vaprus. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. 5. Missuguseid uuendusi tuli relvastuses kasutusele keskajal? Alguses olid soomusrüüd, mis arenesid rõngassärkideks. Siis tekkis plaatvest ja põlve- ja küünarnukikaitsmed ning kahekäemõõgad. Kasutusele tulid veel sõjakirved ja -vasarad ja teravate kantidega sõjanuiad. 14. saj algul leiutati esimesed tulirelvad. Täisraudrüü tuli 15. saj kasutusele. Piiramismasinate kasutamine, ehitati piiramistorne, rammipalgiga e taaraniga lõhuti väravaid. Lisandus pistoda. Kasutati pikkvibu. 16. saj leiutati suurtükid ja püsside laskevõime paranes. 6. Keskajal ei olnud linna juhtiv roll sugugi mitte nii enesestmõistetav kui praegu. Missuguse arengu tegid linnad läbi Lääne-Rooma lagunemisest kuni keskaja lõpuni? Millal toimus linnade kiirem areng? Millal olid suuremad madalseisud? Missugused olid uue linna tekkeks vajalikud eeldused?
Läänes ja Itaalias tekkisid orjatööl põhinevad suurmaa valdused. Rooma sõjavägi Väeüksuseks oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest. Augustuse ajast alates koosnes Rooma sõjavägi 25'st leegionist. Jalaväelase varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarnuki- ja põlvekaitsetest, nelinurksest kumerast kilbist, viskeodast ja lühikesest sirgest mõõgast. Leegion rivistus väiksemate ristkülikutena, mis asetsesid nagu malelaua ruudud. Kasutati katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. 4.4 Ühiskond & eluolu Seisused 1. Kõige kõrgemal astmel asus pärilik senat-aristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud. Senaatori võis ära tunda valget rüüd ehk toogat ehtiva punase värvi järgi 2. Ratsanikuseisuse moodustasid rikkad ja mõjukad inimesed, kellel oli piisavalt vahendeid ratsahobune muretsemiseks. Nad tegelesid kaubandusega ja olid kohtunikud. 3. Linnade käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud
aeg pakkus riik kaitset vaenlase eest, tagades provintsides siserahu. Õiguslik erinevus provintside ja Itaalia vahel kadus=puudus soov roomast lahku lüüa. Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuselt poolest jagunesid provintsid 2 rühma:ida ja läänepoolsed. Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis- kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast
võidelda ka künklikul maastikul ja lubas lahingus väsinud ja kaotusi kandnud üksustel taanduda ning nende asemel tahumisest linist uutel võitlusse minna. I Puunia sõja ajast alates oli roomlastel võimas sõjalaevastik. Suurt tähelepanu pöörati ka sõjatehnikale. Laevastiku ja sõjatehnike osas võtsid roomlased üle hellenistlike riikide saavutused.Roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad, kasutades selleks katapulte (kivi- ja nooleheitemasinaid), müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Lisaks sellele õppisid roomlased välioludes oma sõjaväelaagreid kiiresti ja turvaliselt muldvalli ning palktaraga kindlustama, vältimaks vaenlase ootamatuid kallaletunge. Vallutatud maade valitsemine Rooma poliitika oma vastaste ja võidetute suhtes rajanes põhimõttel “jaota ja valitse” (divise et impera). See tähendas, et Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa
Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistilikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega tõusis armee professionaalsus. Varasemates kreeklaste vägedes oli tähtsaim jalavägi, nüüd aga tõusis jalameeste faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante. Linnade vallutamiseks oli vaja arendada sõjatehnikat, näiteks ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne. Täiustusid ka sõjalaevad: need olid nüüd suuremad ja kiiremad. Hellenistlikud linnad Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte
annaabi.ee 
