ja latgalite vahel üheaastane vaherahu, millega olevat Henriku sõnul rahul olnud ka eestlased. Sakslaste rahumeelsuse taga oli ilmselt ka see, et Saksamaalt oli ristisõdijate kogumiselt tagasi jõudmas piiskop Albert, kes veel ilmselt ei teadnudki, et võitlused eestlastega on alanud. Eestlased ründasid orduvägesid ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Pärast mitmeid rüüste- ja piiramisretki Ugandisse otsustasid kohalikud eesti vanemad anda sakslastele otsustavama vastulöögi. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal, kus eestlaste varitsus tabas orduvägesid täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. Korraldati sõjakäik Võnnu linnuse alla mõõgavendade vastu. Piirati sisse ordurüütlite käes olev niinimetatud vana linnus, mis asus hilisema Võnnu lossi pargis Pähklimäel (Riekstu kalns)
sammumisel riigi kujunemise suunal. Viimasel ajal on ajaloolased aga sellisest kontseptsioonist loobunud ning muistse vabadusvõitluse mõiste tugeva kriitika alla lagenud. 12. Võnnu piiramine ja Ümera lahing september 1210 Pärast mitmeid rüüste- ja piiramisretki Ugandisse otsustasid kohalikud eesti vanemad anda sakslastele otsustavama vastulöögi. Korraldati sõjakäik Võnnu linnuse alla mõõgavendade vastu. Piirati sisse ordurüütlite käes olev niinimetatud vana linnus, mis asus hilisema Võnnu lossi pargis Pähklimäel (Riekstu kalns, pildil). Eestlaste rünnakud olid ägedad, kuid siis selgus, et Võnnu alla oli Riiast tulemas abivägi
annaabi.ee 
