Eestlaste muistne vabadusvõitlus
tõenäoliselt tegemist kaugemate eesmärkideta kättemaksuretkega. Samas on
võimalik, et sellega püüti hirmutada Metsepole liivlasi riialastega mitte koostööd
tegema, kuid tegelik efekt oli pigem vastupidine.
Viljandi piiramine
Järgmisel kuuajal, 17. veebruari ja 9. märtsi vahel, korraldasid riialased hästi
ettevalmistatud sõjakäigu Sakalasse Viljandi linnuse vastu. Piiskopi ja ordu
meestest, ristisõdijatest, liivlastest ja latgalitest koosnev vägi ründas
kaasavõetud piiramisrelvastuse abil linnust 6 päeva, kuni seesolijad lubasid
ristiusu vastu võtta. Sõlmitud rahuleppe kohaselt lasti linnusesse preestrid, kes
seda pühitsesid, kuid ristimise läbiviimine lükati tulevikku. Rahu kinnitamiseks
andsid Viljandi vanemad pantvange ja piirajad lahkusid.
Vastastikused rüüsteretked
Sakalased ütlesid tehtud rahu aga peagi üles, valmistudes sõja jätkamiseks
liivimaalaste ja Riia vastu. Sellest teada saades tegid Kaupo, Bertold ja piiskopi
annaabi.ee 
