Archimedes Kristin-Liisa Mägi • Archimedes elas umbes 287-212 eKr • Archimedes sündis Sürakuusas. • Ta oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutja. • Ta pani aluse hüdrostaatikale ja staatikale ning tegi kindlaks kangi tasakaalu tingimused. • Teda peetakse mitmete uuenduslike masinate leiutajaks, seal hulgas mitmesuguste piiramismasinate ning kruvipumba leiutajaks. Viimast tuntakse ka Archimedese kruvi nime all. • Kruvipump-on pump, mis transpordib vedelikku kruvisoones piki pumba telge, kusjuures vedeliku tagasivoolu survepoolelt takistavad nii kruvisoone profiil kui ka minimaalne lõtk kruvi ja pumba kere vahel. • Ta defineeris Archimedese spiraali ning leidis meetodi pöördkehade ruumala arvutamiseks. • 1906. aastal avastatud Archimedese kirjutised Archimedese
sajandi alguseks kujunes välja täisraudrüü. Relvade areng Hakati tegema pikemaid ja tugevamaid mõõku, mille tõttu kujunesid kahekäemõõgad. Veel võeti plaatvestide vastu kasutusele sõjakirved ja vasarad ning sõjanuiad. 14. sajandi algul leiutati esimesed tulirelvad. Linnuste piiramine Keskaegsetes sõdades võib eristada piiramislahinguid ja välilahinguid. 12. sajandist peale laienes Euroopas piiramismasinate kasutamine. Ehitati piiramistorne, mille abil tungiti müürile. Ja taraane ehk rammpalke, millega lõhuti väravaid või müüri sisse auku Rüütlivägi 8.9. sajandil kujunes peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi ehk rüütlivägi. See koosnes feodaalidest, kel oli piisavalt suur sissetulek, et muretseda endale korralik sõjavarustus. Sellele lisaks vajas rüütel veel head sõjaratsut
Virumaalt, Lodede suguvõsa Läänemaalt ning teisi eestlasi ja kuralasi) ja ordu vahel, mis lõppes paavsti vasallide tapmisega. 1227. aastaks olid eestlastest jäänud alistamata vaid saarlased, kelle peale vallutajate hammas seni ikka veel polnud hakanud. Peale pikki ja põhjalikke ettevalmistusi ning vägede koondamist läks sakslaste ja nende liitlaste hiigelmalev (20 000 meest) lõpuks 1227. aastal üle merejää. Suurte piiramismasinate toel vallutati Muhu linnus tormijooksuga ning purustati. Järgnenud Valjala piiramisel andsid saarlased lõpuks alla. Saaremaa vallutamisega 1227. aastal loetakse eestlaste muistne vabadusvõitlus ametlikult lõppenuks, kuigi tegelikkuses vastupanu võõrvallutajatele siiski päriselt ei raugenud. Saaremaa vabastas end veel mitmel korral võõrvõimust (esimest korda juba 1236. aastal). Ülestõusud jätkusid ka hiljem (1260,
end kõrge kivimüüriga ning tornidega. Suur osa keskaegseid võitlusi käis linnuste ja linnade ümber. Kui ründav vägi oli küllalt suur, siis piirati kindlustus sisse. Sageli jäädi pikemaks ajaks, üritades linnuse kaitsjaid alistada näljaga. Et linnuse meeskond võis ootamatult välja tungida, siis rajasid piirajadki oma pealaagri ümber kaitseehitisi. 12. sajandist peale laienes euroopas tunduvalt mitmesuguste piiramismasinate kasutamine. Eri tüüpi heitemehhanismidega lennutati vaenlase kindlustuste pihta suuri kivimürakaid ning üle müüride sise tulepotte, vahel isegi mesilastarusid, korve mürkmadudega ja loomakorjuseid, fekaalitünne ja muud. Sissepiiratute moraali kõigutamiseks on heitemoonana kasutatud isegi vangivõetud vastaseid elusalt või surnult. Kaspar Kuldkepp 9
2009 veebruar LINNUSTE JA LINNADE PIIRAMINE · Piiramis- ja välilahingud. · Igal jõukamal feodaalil oli oma linnus, rikkamad linnad ümbritseti kõrge kivimüüri ning tornidega. Suur osa võitlusi toimus linnuste ja linnade ümber. Linnuse sissepiiramisel võidi jääda pikemaks ajaks, et linnusekaitsjaid näljaga alistada. 12. sajandist arenes piiramismasinate kasutamine. Kasutati eri tüüpe heitemasinaid kivimürakad, tulepotid, mesilastarud, korvid mürkmadudega. Ka loomakorjuseid, fekaatlitünne jne. Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnadele lähemale. Tornide otsas olid vibu- ja ammukütid, kes hoidsid kaitsjaid nooltesaju all, samal ajal üritasid teised müüri vundamendialust nõrgestada rammpalgi ehk taraaniga. Kaitsjad kasutasid laskerelvi
Mõõgal oli läbi keskaja oluline tähtsus. Relvastus jagunes kaheks: kaitserelvastus ja ründerelvastus. Kaitserelvastusse kuulusid kaitserüü, kiiv, kilp ja ründerelvad jagunevad veel kaheks: lähivõitlusrelvad ja lasekrelvad.Alguses olid soomusrüüd, mis arenesid rõngassärkideks. Siis tekkis plaatvest ja põlve- ja küünarnukikaitsmed, tekkisid kahekäemõõgad. Kasutusele tulid veel sõjakirved ja -vasarad ja teravate kantidega sõjanuiad. 14. saj algul leiutati esimesed tulirelvad. Piiramismasinate kasutamine, ehitati piiramistorne, rammipalgiga e taaraniga lõhuti väravaid. Peaseks sõjaliseks üksuseks kujunes raskeratsavägi. Lisandus pistoda. Head sõjaratsu pidi olema. Abilised: kilbikandja, kannupoiss, vibumees. Liiguti joonrivis. Jalavägi kasutas pikkvib Sündis palgasõjavägi 15 saj. ja leiutati suurtükid ja püsside laskevõime paranes. 11. Suured maadeavastused (§26): varasemad reisid, eeldused/põhjused, tulemused. B. Diaz, Kolumbus, V. da Gama, A. Vespucci, F
Sõnapidamine, julgus, lojaalsus, vaprus. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. 5. Missuguseid uuendusi tuli relvastuses kasutusele keskajal? Alguses olid soomusrüüd, mis arenesid rõngassärkideks. Siis tekkis plaatvest ja põlve- ja küünarnukikaitsmed ning kahekäemõõgad. Kasutusele tulid veel sõjakirved ja -vasarad ja teravate kantidega sõjanuiad. 14. saj algul leiutati esimesed tulirelvad. Täisraudrüü tuli 15. saj kasutusele. Piiramismasinate kasutamine, ehitati piiramistorne, rammipalgiga e taaraniga lõhuti väravaid. Lisandus pistoda. Kasutati pikkvibu. 16. saj leiutati suurtükid ja püsside laskevõime paranes. 6. Keskajal ei olnud linna juhtiv roll sugugi mitte nii enesestmõistetav kui praegu. Missuguse arengu tegid linnad läbi Lääne-Rooma lagunemisest kuni keskaja lõpuni? Millal toimus linnade kiirem areng? Millal olid suuremad madalseisud? Missugused olid uue linna tekkeks vajalikud eeldused?
annaabi.ee 
