1. Kui kasutada väetisi vms. võib see kanduda ühelt põllult teisele ja kui teisel põllul kasvatatakse midagi muud, siis võib see väetis halvasti mõjutada ja rikkuda suure osa saagist. 2. Teadlaste väitlustel on võimalik, et GMO's on viiruslikke aineid. Need on võimelised liituma vana viirusega ja pidid olema kahjulikumad kui vanad viirused. Kuid tänapäeval pole võimalik neid viiruseid peatada ning neid on piiramatutes liikides. 3. Liigne umbrohu teke, mis on Põhja-Ameerikas juba üpriski tavaline vaatepilt. Viis riiki, kus toodetakse enam kui 95% kommertskasutuses olevatest GMO-dest. :Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO- dest. · Kokkuvõte Enamused Eesti kodanikud on geneetiliselt muundatud organismide vastu ning eelistavad pigem mahetoitu. Ka nende kasvatamisel eeldatakse ranget
Seega tekib küsimus: kelle oma on vesi, kas rahva või äriettevõtte?Vastus on kahepoolne, kuna mõlemal osapoolel on õigus veele.Erinevus sõltub ainult koguses, kuid see pole probleem,kui on olemas piisavalt kapitaali.Kellele on vesi tähtsam ning kuidas leiavad mõlemad vastaspooled komprimissi ? Väidetavalt on igal inimesel õigus veele, kuid selle väite taga peitub palju konkse.Igal inimesel on võimalik oma maal teha midaiganes, kaasa arvatud vee tarbimine piiramatutes kogustes.Seda võimalust on ära kasutanud paljud ettevõtted, näiteks Coca-cola, kes on üks suurimaid karastusjookide tootjaid maailmas ning vastavalt firma asutustest, kasutati aastal 2004 ära 283 miljardit vett. Sellelaadne asi juhtus ka Indias, kus Coca-cola firma ostis Indiasse maalapi ning hakkas seal kohalikest põhjavetest tootma karastusjooke. Asutuse ülejäänud piirkond jääb veepuudusesse,kuna kohalike kaevud pole nii sügavad,kui ettevõtte puurid
oma sõjaline jõud. Üsna varsti tõusidki pinged Saksamaa ja Prantsumaa vahel. Prantsusmaa hakkas Saksamaa poolt tundma endale ohtu kuna Saksamaa sõjaline jõud oli suurenemas. Majanduskriisi ajal ei olnud elu lihtne ka mujal maailmas. Majanduskriis teravdas olukorda ka Kaug-Idas, kus väga sõjakaks oli muutunud Jaapan. Jaapan oli huvitatud saama kogu Aasia valitsejaks. Mina arvan seda, et kui pangad nii edasi jätkavad ja piiramatutes kogustes inimestele laene annavad, siis pole ime kui ühel hetkel tuleb majanduskiis, mis nii ühes riigis kui ka kogu maailma riikites poliitilisi pingeid tekitab. Laenud on suuremad kui tagatis ning kogu pangandus seisab üleval vaid ,,õhul". Majandukriis mõjutab nii inimeste kui ka riikide vahelist suhtlemist. Suurriigi poolt kehtestatud tollimaksud sisseveetavatele kaupadele tekitavad väikeriikides suuri pingeid, mis
annaabi.ee 
