4. SUITSIIDI SURMA LEIN Uuringud on näidanud, et eri surmapõhjuste puhul on lein erinev ja suitsiidisurma lein on eriti raske, mille puhul tavalised reaktsioonid on sügavamad. Suitsiidisurma leina puhul täheldatakse ka nähtusi, mis tavalise leina puhul puuduvad, näiteks vastutustunne lähedase surma pärast, mida loomuliku surma puhul esineb vähem. Suitsiidisurma lein toob endaga tihtipeale kaasa tõrjutuse ja mahajäetuse tunde, samas ka märgistatuse-, häbi- ja piinlikkusetunde. Suitsiidiohvri leinaja veedab palju aega, püüdes leida suitsiidi sooritanu motiive ja põhjusi ning teda vaevab kogu aeg küsimus "miks". Üldine tõekspidamine, et vanemad on vastutavad oma laste tegude eest, seab suitsiidi sooritanud lapse vanemad silmitsi moraalsete ja sotsiaalsete dilemmadega. 4.1 LEINAJA ABISTAMINE Olulist rolli suitsiidileina puhul etendavad eneseabigrupid inimestele, kes on kaotanud lähedase suitsiidi läbi. Abi otsimine on tugevuse, mitte nõrkuse näitaja
Kehakaalul ja sellega rahulolul võib olla oluline roll heaolu aspektist. Üliõpilaste küsitluse tulemused (6) näitasid, et suurema kehakaaluga seostusid kõrgem stressi tase, kooli ja isikliku eluga seotud pinged, teadmatus, kuhu oma terviseprobleemidega pöörduda. Käesoleva uuringu tulemused viitavad samuti kehakaaluprobleemide olulisele seosele tundemaailma ja sotsiaalsete suhetega, kehakaalu mittevastavus soovitule tundub olevat häbiasi – piinlikkusetunde sagedasem kogemine tuli esile nii kaalus juurde kui ka maha võtta soovijate puhul. Kehakaalu ja kehaimidzi puhul on tegemist Eestis suhteliselt uudse, kuid väga aktuaalse probleemivaldkonnaga, mis puudutab küll rohkem teismelisi tüdrukuid ja noori naisi, kuid ei ole võõras ka meessoole. Kindlasti on siin vihje sotsiaalsele sõltuvusele edukuse/trendikuse aluseks olevatest väärtuse tingimustest, mis suunavad oma kehamõõtmeid korrigeerima ühiskonnas välja kujunenud
annaabi.ee 
