võrdeselt. Kõigi sagedamini avaldub see viieteistkümne kuni kahekümnenda eluaasta vahel . Seda võib määratleda kui kliiniliselt ja irratsionaalset( mõistusega, loogiliselt mitteseletatav ) hirmutunnet, mida tekitab rida ühiskondlikke situatsioone( nagu näiteks see, kui inimesel on vaja teiste ees esineda). Tihti viib selline paaniline hirm ühiseluliste olukordade vältimiseni. See võib lõppeda üksinduse, eraldatuse ja piinlemisega, eriti siis ,kui isik on teadlik oma kaotusest ja soovib teiste inimestega normaalselt suhelda. Suhtlemiskartuse põhitunnuseks on hirm sattuda piinlikku olukorda ja tunda ennast alandatuna, kui inimese käitumine ei vasta tema enese poolt ettekirjutatud normidele. Suhlemiskartuse all kannataja kardab, et ta kas käitub ebaadekvaatselt või liialdatult või kombel,mis kutsub teiste inimeste kriitikat või hukkamõistu. Tavaliselt kardab ta, et tema
(Haiguslikud... 2002: 14-24) Suhtlemiskartus avaldub ängistuses, mille all kannatavad mehed ja naised enam-vähem võrdselt. Kõige sagedamini avaldub see viieteistkümne kuni kahekümnenda eluaasta vahel. Seda võib määratleda nagu kliiniliselt rasket ja irratsionaalset hirmutunnet, mida tekitab rida ühiskondlikke situatsioone (näiteks teiste ees esinemine). Tihti hakkavad inimesed oma foobiat vältima. See võib lõppeda üksinduse, eraldatuse ja piinlemisega, eriti siis, kui isik on teadlik oma kaotusest ja soovib teiste inimestega normaalselt suhelda. Suhtlemiskartuse põhitunnuseks on hirm sattuda piinlikku olukorda ja tunda ennast alandatuna, kui inimese käitumine ei vasta tema enese poolt kujutatud normidele. Tavaliselt kardab isik, et tema ängistus on teistele nähtav punastamise, värisemise (eriti käte), kokutamise, iivelduse või mõne teise tegevuse näol.