V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
1
8
9
lillepeenardel liiva ja aiateedel mulda leiab. Tema ümber naeratab, särab ja mängleb kõik
nagu ta ise. Isegi tuuleõhk- ja päikesekiired hullavad võidu ta vallatutes lokkides. Kõike
seda näeb ema sussikest vaadeldes ja ta süda sulab nagu vaha tule käes.
Kui aga laps on kadunud, muutuvad kõik need tuhanded rõõmsad, veetlevad ja õrnad
kujutlused, mis tillukese
322
sussi ümber keerlevad, hirmsate kannatuste allikaks. Ilus tikitud sussike muutub
piinariistaks, mis ema südant vahetpidamata närib. Küll väriseb veel endine südamekeel, mis
asub väga sügavas ja on väga hell, kuid sellel ei mängi enam hell ingel, vaid kuri deemon.
Ühel hommikul, kui maikuu päike tumesinisesse taevasse tõusis -- sellisel tagapõhjal
armastas Garofalo * oma ristilt mahavõtmise pilte maalida -- kuulis Ro-land'i torni sulgunu
Greve'i platsilt rataste põrinat, kapjade plaginat ja raua kolinat. See tungis vaid osaliselt ta