ajajärgul, filmidemo, Täna: eesti ajaloo muuseum Pühavaimu kirik- Church of the Holy Ghost Gooti stiil, eesti vanim tornikell,vanim seieritega ajanäitaja välisseinal, esimeset eestikeelsed jutlused Täna: kirik Niguliste kirik St. Nichola's Church 13saj. seal on maal surmatants Täna: muuseum Raekoda Tallinn Town Hall gooti/barokk? ainuke säilinud keskaegne raekoda EUs Vanasti:Raad tegutses seal, all laoruumid, piinakambrid Täna:muuseum Raeapteek- Town Hall Pharmacy euroopa vanimaid, müüdi vanasti ka maiustusi,veinipaberit,niite, jne Täna:Apteek Pikk jalg Vanasti: sillutisega tänav kus liigeldi ratsa,kaarikute ja vankritega. Pikajala väravatorn- sõdurite majutuspaik, ateljeed Aleksander Nevski katedreaal 1894-1900 (venekirik toompeal) pühendatud Aleksander Nevski le. Toomkirik e Püha Neitsi Maarja Peakirik Vanasti: Pühakoda, matmispaik, Dominiiklaste klooster
metsatöölisi, hiljem ka talle ajujahti pidavaid politseinikke. Sarimõrvarite esikümme 5. Harold Shipman (vähemalt 116 ohvrit). 80-ndatel perearst Inglismaal, kes saatis mürgiga teise ilma peamiselt eakaid patsiente ja kirjutas välja nende surmatunnistusi. 4. Gilles de Rais (üle 140 ohvri). Prantsuse 15. sajandi väepealik, kes tappis oma lossis noori poisse. 3. H. H. Holmes (üle 200 ohvrit). Lasi ehitada 100-toalise häärberi, kus olid spetsiaalsed piinakambrid ja lõkstrepid. Meelitas sinna naisi, keda piinas ja tappis. Poodi 1896. 2. Henry Lee Lucas ja Ottis Toole (kahepeale kokku üle 200 teadaoleva ohvri). 70.-80-ndail tapsid USA-s teedel hääletavaid noori tüdrukuid. Toole suri 1996 vanglas, Lucas kannab eluaegset vanglakaristust. 1. Pedro Alonso Lopez (üle 300 ohvri). Küsimused? 1. Kes on sarimõrvar? 2. Nimetage Eesti tuntud sarimõrvar? 3. Kes on kõige rohkem inimesi tapnud? 4. Kes on "Kuumaniakk"?
Noorukid harjusid nii surma kui haavatutega, kuid ei mõistnud, kuidas selline koledus võimalik on. ,,Lausa arusaamatuks jääb, et nõnda katkirebitud kehade kohal on veel inimnäod, milles elu oma igapäevast kulgu jätkab. [---] Kui mõttetu on kõik, mis iganes kirja on pandud, tehtud, mõeldud kui midagi taolist on võimalik! Kõik see peab olema võlts ja tühine, kui aastatuhandete kultuur ei suutnud isegi seda takistada, et need verejõed valati, et need sajad tuhanded piinakambrid eksisteerivad. Alles laatsaret näitab, mis on sõda." (Remarque 1983: 158) Sõdurid täitsid vapralt oma kohustust kodumaa ees ja vastaseid rünnati väga raevukalt, teades, et nii nemad ise kui ka vastased on tegelikult lihtsad inimesed, kes peavad riigivalitsejate soovide elluviimise nimel loomastuma. ,,Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma valutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Omaenda elu eest
Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 “Kolm sõpra” (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . Sõjast tagasi tulles tundsid end kui kaevurid kokkuvarisenud kaevanduses. Fašism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 “Armasta oma ligimest” Perekond kodumaalt välja, sees fašism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 “Triumfikaar” Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 “Elusäde” Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed.
piirkondades. 17. sajand oli sama verine kui 16. sajand. Selle usutülide sajandi kulminatsiooniks kujunes Kolmekümneaastane sõda 1618-1648, mis laastas Saksamaad jakiskus kaasa suurema osa Euroopast. Just sel ajal ägenes ka nõidade vaenamine, eriti Kölnid ja Bambergis, kus piiskop Johann Georg II saatis aastail 1623-1633 tuleriidale vähemalt 600 nõida, mõistes nende üle kohut eespool juba jutuks tulnud kurikuulsas ,,nõiamajas", kuhu ta oli lasknud ehitada piinakambrid, mille seinu kaunistasid piiblitsitaadid. Just Bambergis toimus üks häbiväärsemaid kohtupidamisi, ja seda Johannes Juniuse üle. Juniust kuulati üle 1628. aasta 28. juunil. Oma süütuses kindlana nõudis ta vastastamist kas või ühegi inimolendiga, kes on teda sabatil näinud. Keegi arst Geogr Haan, kes teisi süüdistades lootis ilmselt pälvida kergemat karistust, toodigi ette ja ta vandus oma elu nimel, et oli poolteist aastat tagasi näinud Juniust sabatil.
ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 1920. lõpp, 1930. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel. Sõjast tagasi tulles tundsid end kui kaevurid kokkuvarisenud kaevanduses. Fasism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed.
3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . Sõjast tagasi tulles tundsid end kui kaevurid kokkuvarisenud kaevanduses. Fasism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad.
3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest )Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . Sõjast tagasi tulles tundsid end kui kaevurid kokkuvarisenud kaevanduses. Fasism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest"Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde"Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas
3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . Sõjast tagasi tulles tundsid end kui kaevurid kokkuvarisenud kaevanduses. Fasism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad
toimu. 3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . Sõjast tagasi tulles tundsid end kui kaevurid kokkuvarisenud kaevanduses. Fasism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks
Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 7) 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra" peategelane see, kellel vaated muutuvad. Mees, kes kogu aeg olnud rindel
annaabi.ee 
